Möödunud kevadel eraldas vabariigi valitsus Covid-19 toetusmeetmete raames väljapoole linnu kiire internetiühenduse arendamiseks 10,5 miljonit eurot. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveamet (TTJA) viis sügisel läbi konkursi, nõuetele vastavad taotlused järjestati alates odavaimast aadressiobjektile internetiühenduse rajamise hinnast. Konkursi tulemusel viivad 10 ettevõtet 2021. aastal lairibaühenduse 7337 aadressini. Sealhulgas saavad kiire interneti ligi 250 aadressi Aegviidus. Juurdepääsuvõrkude rajamise tähtaeg on 31. oktoober.
TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailan selgitas, et konkursil osalenud ettevõtted said valida lairiba rajamise aadressideni, kus kiire internetiühendus puudub ja kuhu sideettevõtted seda lähiaastatel ei ehita. Selliseid aadresse on Eestis ligikaudu 144 000.
„Kokku esitati taotlusi 9000 aadressiobjektile kiire internetiühenduse rajamiseks kogusummas 15,7 miljonit eurot. Rahuldamata jäi toetuse taotlus 183 aadressile, kuna raha rohkem ei olnud,“ sõnas ta.
Aegviitu teeb juurdepääsuvõrgud ELASA
Ida-Harjumaal ehitatakse Covid-meetme toetuse eest sel aastal lairibaühendus välja Anija, Rae, Viimsi ja Jõelähtme valla eri piirkondades. Anija vallast saab kiire internetiühenduse suurem osa Aegviidu elanikest-asutustest. Seda hakkab rajama Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA), kes vedas projekti EstWin raames kogu Eesti maapiirkondades valguskaablite baasvõrgu rajamist.
ELASA juhataja Priit Soom rääkis, et toetusekõlbulikest niinimetatud valgetest aladest, kuhu sideettevõtted kiiret internetti niipea rajada ei plaani, said TTJA korraldatud konkursil osalenud ettevõtted valida, kuhu soovivad 2021. aastal kiiret internetti rajada.
„Sinna, kus on liiga hõre asustus, ei olnud esimese hooga mõtet minna, sest rahahulk oli piiratud ja seal on ühe liitumisühenduse rajamise hind kindlasti liiga palju kallim kui tihedama asustusega asulas,“ ütles ta.
ELASA juht lisas, et päris mitmed ettevõtted pakkusid samu kohti, piirkonna sai endale see, kes küsis seal kiire interneti lõpptarbijani viimiseks vähem toetusraha: „ELASA on seni keskendunud kogu Eestis lairiba baasvõrkude ehitamisele, juurdepääsuvõrkude tegemine lõpptarbijaile on meie jaoks uus asi. Otsus konkursil osaleda tuli üsna viimasel hetkel. Kuna ELASA nõukogus on esindatud meie suuremad sideettevõtted Telia, Tele 2 ja Elisa arutasime nendega läbi piirkonnad, millega konkursil osaleda. Valdavalt on need kohad, kus sideoperaatorite hinnangul on kiire internetiühenduse järel tõsine vajadus ning olemas potentsiaalsed liitumissoovijad, kes on teinud neile sellekohaseid päringuid. Varem on juhtunud, et mõni ala on lairibavõrguga kaetud, kuid liitub vaid kümme protsenti sealsetest aadressidest.“
Aegviitu lairibavõrgu väljaehitamiseks tegi ELASA ainsana pakkumise ning saab toetust ligikaudu 400 000 eurot. Varem on ELASA rajanud Aegviitu baasvõrgu, nüüd viiakse optiline kaabel ka lõpptarbijani.
„Meie ülesanne on ehitada piirkonnas välja liitumisvõimalus kõigile aadressidele ning viia kaabel koju neile, kes annavad sellest õigel ajal märku,“ lausus Priit Soom.
Aegviidu valges alas on ligikaudu 250 aadressi. Nendesse postkastidesse saadetakse masspostitusega tõenäoliselt jaanuari lõpus kiri teatega, et kiire internetiühenduse saamiseks tuleb kahe kuu jooksul anda oma soovist teada, ka juhised, kuidas sellekohast taotlust esitada. Kes kirjas toodud ajavahemikul soovi avaldavad, saavad kiire internetiühenduse veel tänavu. Neile viiakse kaabel majja 200eurose liitumistasu eest.
„Ka need, kes oma soovist õigel ajal märku ei anna, ei jää edaspidi kiirest ühendusest ilma, värava taha tuuakse see ikka, kuid nad ei saa siis enam liituda toetuses määratud liitumistasu eest, vaid turutingimustel,“ selgitas ELASA juht.
Ajakava on kiire
Millal täpsemalt hakatakse Aegviidus lairibavõrku majadeni viima, ei osanud Priit Soom veel öelda, seda otsustab ehitaja, küll aga rõhutas, et juurdepääsuvõrgud peavad valmima käesoleval aastal. Ehitajaga pole leping veel sõlmitud, enne, kui ehitama hakatakse, on vaja teha geodeetilised alusplaanid, projekteerimised.
Ehitamisega kaasnevad kaevetööd: „Konkreetne tehniline lahendus sõltub ehitajast. Tänapäeval on olemas ka sellised tehnikad, et tänavalt majani saab kaabli viia maa alt nii, et ei pea otseselt kaevama.“
Inimestelt, kelle koju kiire interneti kaabel viiakse, oodatakse vastutulekut ning koostöös ehitajaga kõige otstarbekama lahenduse leidmist.
„Keegi ei saa dikteerida, et mul on siin uus kiviparkett, viige kaabel läbi selle ja pärast taastage. Ka toetusmeetme määrus näeb ette – kui inimese soov on ebamõistlik ja ehitajale liigselt koormav, on õigus sellesse majja internetikaabli viimisest loobuda,“ märkis ELASA juht.
Ta lisas, et tegu on väga ambitsioonika ajakavaga projektiga: „Tavaolukorras ei hakkaks keegi isegi mõtlema sellele, et niisugune projekt vähem kui aastaga ellu viia. Seetõttu on väga oluline, et ka kohalik omavalitsus tuleks ehitajale võimalikult palju vastu ning aitaks kiirete menetlusega kaasa, muidu on väga keeruline tähtaegselt valmis jõuda.“
Kiiret internetti saavad Aegviidu elanikud kasutama hakata pärast seda, kui kogu lairibavõrk on välja ehitatud. ELASA ehitab nii-öelda passiivse võrgu, viib optilise kaabli aia taha ja soovijale tuppa, internetiteenust hakkavad osutama sideettevõtted.