
Septembri esimesel päeval jäi Kehras jalgrattur rongi alla. Paar päeva hiljem tegid Elron, Eesti Raudtee, Operail ja Edelaraudtee Infrastruktuur ühispöördumise, et pöörata tähelepanu raudtee- ja liiklusohutuse tagamise parandamise vajalikkusele. Nad kinnitasid, et teevad kõik turvalise liikluskeskkonna nimel, kuid raudteeohutuse tagavad vaid kõik liikluses osalejad üheskoos.
Raudtee-ettevõtted tõdesid, et kuigi sellel aastal on traagiliste õnnetusjuhtumite arv vähenenud, on oluliselt kasvanud potentsiaalselt surmaga lõppevatest õnnetustest napilt pääsemiste arv Eesti raudteedel. Seejuures on üha enam napilt pääsejad olnud lapsed.
Tänavu esimese kuue kuu jooksul registreeriti 65 raudteel toimunud intsidenti, neist kaks lõppesid traagiliselt, vigastustega on inimesed pääsenud ühel korral. 2018. aasta esimesel poolaastal oli rongi eest napilt pääsemiste arv 55.
Eesti Raudtee ohutusjuht Tarvi Viisalu ütles Sõnumitoojale, et viimase 25 aasta statistikat vaadates on raudteel inimestega juhtunud õnnetuste arv vähenenud tänu rakendatud meetmetele – ülekäigukohtade katted on renoveeritud, on paigaldanud torupiirded, otseliikumist takistavad tõkked, piirdeaiad, et raudteed ei ületataks selleks mitteettenähtud kohtades.
„Õnnetusjuhtumite arv näitab, et need meetmed on olnud õiged. Kuid liiklejaid segavaid faktoreid on tulnud juurde ja need on kaasa toonud õnnetustest napilt pääsemiste suurenemise,“ ütles ta.
Segavad faktorid on peamiselt kõrvaklapid ja nutiseadmed, mis häirivad tähelepanu ja põhjustavad hooletust. Kuigi raudteeülekäigukohtadesse paigaldatud siltidel on kõrvaklappide ja nutiseadmete keelumärgid, on nendega seotud juhtumised Tarvi Viisalu kinnitusel üha süvenev probleem: „Kui inimene vaatab raudteele minnes nutitelefoni, räägib telefoniga või kuulab kõrvaklappidest muusikat ega vaata kordagi, kas rong tuleb või ei, siis ei ole vahet, kui kiiresti rong läheneb. On olnud ka õnnetusi, kus rongi kiirus on kõigest 15 kilomeetrit tunnis ning ikka astub inimene rongi ette. Eelmisel aastal sõitis Valga jaamas jalgrattur lausa rongile külje pealt sisse. Tal olid peas kõrvaklapid.“
Ohtlikud ülekäigud turvalisemaks
Eelmisel aastal juhtus jalakäijatega Ida-Harjumaal raudteel kolm õnnetust, ükski neist polnud ülekäigukohas. Tänavu 1. septembril Kehra ülekäigul toimunud õnnetuse põhjuse ja asjaolud selgitab politseijuurdlus, aga esialgsete andmete põhjal ei veendunud jalgrattur, et ülekäik on vaba ning nägi lähenevat rongi liiga hilja. Tarvi Viisalu rõhutab, et jalgrattur peab raudtee ülekäigukohas rattalt maha tulema. Sellele juhib tähelepanu ka ülekäigukohtadesse pandud märk.
Mida tihedam asustus, seda sagedamini juhtuvad Eesti Raudtee ohutusjuhi kinnitusel ka õnnetused ülekäikudel. Seetõttu kavandab Eesti Raudtee suurema ohuriskiga raudteejaamadesse lisaks otseliikumist takistavatele tõketele investeerida veel 10 miljonit eurot ning paigaldada foorid ja helisignalisatsiooni seadmed. Üheksa jaama hulgas, kuhu need esmajärjekorras pannakse, on Aegviidu, Kehra ja Raasiku jaamade ülekäigud.
„Vastavalt tegevusplaanile peaksid need kõikjal valmis olema järgmise aasta lõpuks, kuid hanketulemused on vaidlustatud ja see võib kaasa tuua mõne kuu pikkuse viivituse,“ sõnas Tarvi Viisalu.
Aruküla jaama pole täiendavat foori ja helisignalisatsiooni tema selgitusel vaja, kuna jalakäijate ülekäik asub vahetult autode ülesõidu kõrval ning seal on juba rongi tulekust märku andvad foor ja helisignalisatsioon. Kulli, Parila ja Lahinguvälja jaamade ülekäigud ei ole Eesti Raudtee analüüside põhjal nii ohtlikud, et sinna oleks vaja esmajärjekorras lisada täiendavat ohutusvarustust.
Tunnelid ja teavitustöö
Sotsiaalmeedias kirjutati Kehra ülekäigus toimunud õnnetust kommenteerides, et ka jalakäijate ülekäigukohtadesse tuleks panna tõkkepuud, nagu on Põhjamaades. Tarvi Viisalu märkis, et kõige parem lahendus on hoopis jalakäijate tunnelite rajamine.
„Eestis on viimastel aastatel tehtud kümme jalakäijate tunnelit, nende ehitamisega kindlasti ka jätkame. On selge, et neid pole võimalik teha üleöö, tunnelite rajamine eeldab pikemat strateegiat, kuid kavandame omavalitsustega sel teemal koostöökohtumisi-läbirääkimisi,“ lausus ta.
Tunnelite rajamine on kallis, kuid Tarvi Viisalu tõi näite, et Tabivere vald leidis ülekäigukohta raudteetunneli ehitamise ainuõige lahendusena ning ehitab seda praegu eurotoetuse abil.
Kuni neid pole, püüavad raudtee-ettevõtted teha teavitustööd, et tõsta liikluskultuuri: „Ehk siis hakkavad inimesed mõne aja pärast teadvustama – kui lähed raudteele, tuleb tõsta pilk nutiseadmest või jätta korraks kõrvaklappidest kostuv muusika tahaplaanile ning vaadata paremale ja vasakule ning veenduda, et rongi ei tule.“
Eelmisel aastal kutsuti Tarvi Viisalu liiklusohutusest rääkima Raasiku valla koolide ja lasteaialastele. Ta sõnas, et see oli väga kiiduväärt algatus ning on valmis minema uuesti sinna ning ka mujale lasteasutustesse.