Aeg­vii­du, Keh­ra ja Raa­si­ku jaa­ma­de üle­käi­gud saa­vad foo­rid

621
Kui­gi ka Keh­ra raud­tee üle­käi­ku­del on hoia­tus­sil­did, et raud­teed ei üle­ta­taks jalg­rat­tal, ei hoo­li­ta sel­lest.

Sep­temb­ri esi­me­sel päe­val jäi Keh­ras jalg­rat­tur ron­gi al­la. Paar päe­va hil­jem te­gid El­ron, Ees­ti Raud­tee, Ope­rail ja Ede­la­raud­tee Inf­rast­ruk­tuur ühis­pöör­du­mi­se, et pöö­ra­ta tä­he­le­pa­nu raud­tee- ja liik­lu­s­ohu­tu­se ta­ga­mi­se pa­ran­da­mi­se va­ja­lik­ku­se­le. Nad kin­ni­ta­sid, et tee­vad kõik tur­va­li­se liik­lus­kesk­kon­na ni­mel, kuid raud­teeo­hu­tu­se ta­ga­vad vaid kõik liik­lu­ses osa­le­jad ühes­koos.

Raud­tee-et­te­võt­ted tõ­de­sid, et kui­gi sel­lel aas­tal on traa­gi­lis­te õn­ne­tus­juh­tu­mi­te arv vä­he­ne­nud, on olu­li­selt kas­va­nud po­tent­siaal­selt sur­ma­ga lõp­pe­va­test õn­ne­tus­test na­pilt pää­se­mis­te arv Ees­ti raud­tee­del. See­juu­res on üha enam na­pilt pää­se­jad ol­nud lap­sed.

Tä­na­vu esi­me­se kuue kuu jook­sul re­gist­ree­ri­ti 65 raud­teel toi­mu­nud int­si­den­ti, neist kaks lõp­pe­sid traa­gi­li­selt, vi­gas­tus­te­ga on ini­me­sed pää­se­nud ühel kor­ral. 2018. aas­ta esi­me­sel poo­laas­tal oli ron­gi eest na­pilt pää­se­mis­te arv 55.

Ees­ti Raud­tee ohu­tus­juht Tar­vi Vii­sa­lu üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et vii­ma­se 25 aas­ta sta­tis­ti­kat vaa­da­tes on raud­teel ini­mes­te­ga juh­tu­nud õn­ne­tus­te arv vä­he­ne­nud tä­nu ra­ken­da­tud meet­me­te­le – üle­käi­gu­koh­ta­de kat­ted on re­no­vee­ri­tud, on pai­gal­da­nud to­ru­piir­ded, ot­se­lii­ku­mist ta­kis­ta­vad tõk­ked, piir­deaiad, et raud­teed ei üle­ta­taks sel­leks mit­teet­te­näh­tud koh­ta­des.

„Õn­ne­tus­juh­tu­mi­te arv näi­tab, et need meet­med on ol­nud õi­ged. Kuid liik­le­jaid se­ga­vaid fak­to­reid on tul­nud juur­de ja need on kaa­sa too­nud õn­ne­tus­test na­pilt pää­se­mis­te suu­re­ne­mi­se,“ üt­les ta.

Se­ga­vad fak­to­rid on pea­mi­selt kõr­vak­la­pid ja nu­ti­sead­med, mis häi­ri­vad tä­he­le­pa­nu ja põh­jus­ta­vad hoo­le­tust. Kui­gi raud­teeü­le­käi­gu­koh­ta­des­se pai­gal­da­tud sil­ti­del on kõr­va­klap­pi­de ja nu­ti­sead­me­te kee­lu­mär­gid, on nen­de­ga seo­tud juh­tu­mi­sed Tar­vi Vii­sa­lu kin­ni­tu­sel üha sü­ve­nev prob­leem: „Kui ini­me­ne vaa­tab raud­tee­le min­nes nu­ti­te­le­fo­ni, rää­gib te­le­fo­ni­ga või kuu­lab kõr­vak­lap­pi­dest muu­si­kat ega vaa­ta kor­da­gi, kas rong tu­leb või ei, siis ei ole va­het, kui kii­res­ti rong lä­he­neb. On ol­nud ka õn­ne­tu­si, kus ron­gi kii­rus on kõi­gest 15 ki­lo­meet­rit tun­nis ning ik­ka as­tub ini­me­ne ron­gi et­te. Eel­mi­sel aas­tal sõi­tis Val­ga jaa­mas jalg­rat­tur lau­sa ron­gi­le kül­je pealt sis­se. Tal olid peas kõr­vak­la­pid.“

Oht­li­kud üle­käi­gud tur­va­li­se­maks
Eel­mi­sel aas­tal juh­tus ja­la­käi­ja­te­ga Ida-Har­ju­maal raud­teel kolm õn­ne­tust, üks­ki neist pol­nud üle­käi­gu­ko­has. Tä­na­vu 1. sep­temb­ril Keh­ra üle­käi­gul toi­mu­nud õn­ne­tu­se põh­ju­se ja as­jao­lud sel­gi­tab po­lit­sei­juurd­lus, aga esialg­se­te and­me­te põh­jal ei veen­du­nud jalg­rat­tur, et üle­käik on va­ba ning nä­gi lä­he­ne­vat ron­gi lii­ga hil­ja. Tar­vi Vii­sa­lu rõ­hu­tab, et jalg­rat­tur peab raud­tee üle­käi­gu­ko­has rat­talt ma­ha tu­le­ma. Sel­le­le ju­hib tä­he­le­pa­nu ka üle­käi­gu­koh­ta­des­se pan­dud märk.

Mi­da ti­he­dam asus­tus, se­da sa­ge­da­mi­ni juh­tu­vad Ees­ti Raud­tee ohu­tus­ju­hi kin­ni­tu­sel ka õn­ne­tu­sed üle­käi­ku­del. See­tõt­tu ka­van­dab Ees­ti Raud­tee suu­re­ma ohu­ris­ki­ga raud­tee­jaa­ma­des­se li­saks ot­se­lii­ku­mist ta­kis­ta­va­te­le tõ­ke­te­le in­ves­tee­ri­da veel 10 mil­jo­nit eu­rot ning pai­gal­da­da foo­rid ja he­li­sig­na­li­sat­sioo­ni sead­med. Ühek­sa jaa­ma hul­gas, ku­hu need es­ma­jär­je­kor­ras pan­nak­se, on Aeg­vii­du, Keh­ra ja Raa­si­ku jaa­ma­de üle­käi­gud.

„Vas­ta­valt te­ge­vusp­laa­ni­le peak­sid need kõik­jal val­mis ole­ma järg­mi­se aas­ta lõ­puks, kuid han­ke­tu­le­mu­sed on vaid­lus­ta­tud ja see võib kaa­sa tuua mõ­ne kuu pik­ku­se vii­vi­tu­se,“ sõ­nas Tar­vi Vii­sa­lu.

Aru­kü­la jaa­ma po­le täien­da­vat foo­ri ja he­li­sig­na­li­sat­sioo­ni te­ma sel­gi­tu­sel va­ja, ku­na ja­la­käi­ja­te üle­käik asub va­he­tult au­to­de üle­sõi­du kõr­val ning seal on ju­ba ron­gi tu­le­kust mär­ku and­vad foor ja he­li­sig­na­li­sat­sioon. Kul­li, Pa­ri­la ja La­hin­gu­väl­ja jaa­ma­de üle­käi­gud ei ole Ees­ti Raud­tee ana­lüü­si­de põh­jal nii oht­li­kud, et sin­na oleks va­ja es­ma­jär­je­kor­ras li­sa­da täien­da­vat ohu­tus­va­rus­tust.

Tun­ne­lid ja tea­vi­tus­töö
Sot­siaal­mee­dias kir­ju­ta­ti Keh­ra üle­käi­gus toi­mu­nud õn­ne­tust kom­men­tee­ri­des, et ka ja­la­käi­ja­te üle­käi­gu­koh­ta­des­se tu­leks pan­na tõk­ke­puud, na­gu on Põh­ja­maa­des. Tar­vi Vii­sa­lu mär­kis, et kõi­ge pa­rem la­hen­dus on hoo­pis ja­la­käi­ja­te tun­ne­li­te ra­ja­mi­ne.

„Ees­tis on vii­mas­tel aas­ta­tel teh­tud küm­me ja­la­käi­ja­te tun­ne­lit, nen­de ehi­ta­mi­se­ga kind­las­ti ka jät­ka­me. On sel­ge, et neid po­le või­ma­lik te­ha üleöö, tun­ne­li­te ra­ja­mi­ne eel­dab pi­ke­mat st­ra­tee­giat, kuid ka­van­da­me oma­va­lit­sus­te­ga sel tee­mal koos­töö­koh­tu­mi­si-lä­bi­rää­ki­mi­si,“ lau­sus ta.

Tun­ne­li­te ra­ja­mi­ne on kal­lis, kuid Tar­vi Vii­sa­lu tõi näi­te, et Ta­bi­ve­re vald lei­dis üle­käi­gu­koh­ta raud­tee­tun­ne­li ehi­ta­mi­se ai­nuõi­ge la­hen­du­se­na ning ehi­tab se­da prae­gu eu­ro­toe­tu­se abil.

Ku­ni neid po­le, püüa­vad raud­tee-et­te­võt­ted te­ha tea­vi­tus­tööd, et tõs­ta liik­lus­kul­tuu­ri: „Ehk siis hak­ka­vad ini­me­sed mõ­ne aja pä­rast tea­dvus­ta­ma – kui lä­hed raud­tee­le, tu­leb tõs­ta pilk nu­ti­sead­mest või jät­ta kor­raks kõr­vak­lap­pi­dest kos­tuv muu­si­ka ta­hap­laa­ni­le ning vaa­da­ta pa­re­ma­le ja va­sa­ku­le ning veen­du­da, et ron­gi ei tu­le.“

Eel­mi­sel aas­tal kut­su­ti Tar­vi Vii­sa­lu liik­lu­so­hu­tu­sest rää­ki­ma Raa­si­ku val­la koo­li­de ja las­teaia­las­te­le. Ta sõ­nas, et see oli vä­ga kii­du­väärt al­ga­tus ning on val­mis mi­ne­ma uues­ti sin­na ning ka mu­ja­le las­tea­su­tus­tes­se.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu kesk­koo­li juur­dee­hi­tu­se idee­kon­kur­sil kan­di­dee­risid 4 ka­van­dit
Järgmine artikkelAru­kü­las tut­vus­ta­ti Raa­si­ku val­la hu­vi­rin­ge ja tree­nin­guid