JUTA ASUJA, Raasiku valla kodanik, Raasiku vallavalitsuse endine haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja
8. novembril toimus Raasiku vallavolikogu istung, kus ühe päevakorrapunktina taotles vallavalitsus 4 täiendava ametikoha loomist: arendusjuht, kommunikatsioonispetsialist, haridus- ja kultuurispetsialist ning haldusspetsialist. Koalitsiooni poolthäältega kiideti uute ametikohtade loomine ka heaks. Need lisanduvad 2023. aastal, eelnevalt on 2022. aasta alguses juba juurde loodud ehitusspetsialisti ja juristi ametikohad.
Ajal, mil paljud omavalitsused on murelikud, kuna surve eelarvele on väga suur, vajame ehk Raasiku vallas veel natuke aega, et loodavate ametikohtade vajadused korra uuesti paremini läbi mõelda. Tahaksin loota, et ka koolid ja lasteaiad saavad sama hõlpsasti oma meeskondadesse täiendust, kui nad peaksid seda taotlema. Teame ju kõik, et koolides ja lasteaedades on järjest enam täiendava toevajadusega lapsi ning koroona ja Ukraina sõda on teinud olukorra veelgi keerulisemaks.
Olles üle nelja aasta töötanud Raasiku vallavalitsuses haridus- ja sotsiaalosakonna juhatajana ja vallavalitsuse liikmena, on mul praegu veel väga hea teadmine, millised on erinevate ametikohtade ülesanded ja töömahud. Kuna haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja ametikohta ei ole veel suudetud täita, siis on mõistetav, et niinimetatud pehme poole terviknägemine ja analüüsivõimekus on praegu ehk veidi madalad ning valitsejate uhkus ei luba ka nõu küsida, seetõttu pakun ise oma abi, et loodavate ametikohtade vajadus natukene paremini lahti mõtestada.
Olgu veel öeldud, et ma ei ole kindlasti uute ametikohtade loomise vastu, sest Raasiku vallavalitsuse struktuur on aastaid olnud väga „õhuke“ ning valdkonnad, mida üks spetsialist peab katma, väga laiad ja mahukad. Samuti ei ole ükski Raasiku vallavalitsuse osakonnajuhataja saanud tegeleda ainult juhtimisega, vaid on alati olnud ka ise mitme valdkonna spetsialist, mis väikeses vallas ja väikses asutuses on ka loogiline.
Kuna minu jaoks on tuttavad valdkonnad seotud hariduse- ja sotsiaalosakonna tegemistega, siis jätan praegu kõrvale haldus- ja arendusosakonna ametikohtade vajaduse ning usun, et seal on täiendava koha loomise vajadus paremini läbi analüüsitud.
Haridus- ja sotsiaalosakonnajuhataja ametikoha tööülesanded võib tinglikult ja lihtsustatuna jagada järgnevalt:
• 50 protsenti hariduse-, kultuuri-, noorsootöö-, huvihariduse-, spordi- ja kogukonna valdkondadega seotud tegevused,
• 25 protsenti arendustegevused ehk vajaduste analüüsid, projektide kirjutamised ja nende elluviimised osakonna kõigis tegevusvaldkondades,
• 25 protsenti sotsiaalvaldkonna koordineerimine, sealhulgas klientide nõustamine ning meeskonna juhtimine.
Jah, periooditi oli töömaht väga suur ning juhtus, et igasse valdkonda ei jõudnud piisavalt pühenduda, kuid toetava meeskonnaga ja koostöös allasutustega tegevused toimusid ja valdkonnad arenesid.
Kui vallavalitsusesse lisanduvad haridus- ja kultuurispetsialisti ning arendusjuhi ametikoht, siis mõtlen, kas vallavalitsus unustas sellega seoses praeguse haridus- ja sotsiaalosakonnajuhi ametikoha? Kui osakonnajuhi senisest tööst jääb alles vaid neljandik, siis on vallavalitsusel sotsiaalvaldkonna arendamisel kas ülisuured plaanid ja projektid ootamas või uute loomise tuhinas unustati süsteemi tervikuna vaadata.
Otsustajatele soovitus number 1. Ehk on mõistlik korraga juurde luua vähem, aga läbimõeldumalt? Luua praegu juurde näiteks 1-2 ametikohta, täita need heade töötajatega ja siis uuesti analüüsida, kas ja keda täpsemalt on veel juurde vaja.
Täiesti uue ametikohana taotles vallavalitsus kommunikatsioonispetsialisti ametikohta. Vallavalitsuse struktuuris on praegu infotöötlusspetsialisti ja infosekretäri ametikohad, mis osaliselt on seotud uue loodava ametikohaga. Ametijuhendi mustandist võis lugeda, et kommunikatsioonispetsialist hakkab muuhulgas vallajuhtidele kõnesid ette valmistama, kirjutama pressiteateid, ajakirjanikega suhtlema ning valla Facebooki ja kodulehte haldama. Volikogu istungil sõnas vallavanem, et vallavalitsusel puudub igasugune erialaline teadmine kommunikatsioonispetsialisti valdkonda puudutavate tööde maksumusest, mistõttu esimese hooga soovitakse spetsialist tööle võtta ja siis vaadata, mis täpselt saama hakkab.
Otsustajatele soovitus number 2. Enne ametikoha täitmist teha täpselt selgeks, millised ülesanded kommunikatsioonispetsialistil olema saavad. Kohaliku ajakirjanikuga on ilmselt jätkuvalt mõistlik suhelda konkreetsel ametnikul, kes teemat kõige paremini valdab, oma kõned saab vallavanem ehk ka edaspidi ise ette valmistada ning üksikutel kordadel aastas suudavad ametnikud ehk ka ise pressiteateid koostada. Alles siis, kui kommunikatsioonispetsialisti ülesanded on selged, tuleks mõelda, kas Raasiku vallas on selleks eraldi täiskohaga inimest vaja või piisab väiksema koormusega töötajast või tasub teenust vajadusel hoopis periooditi sisse osta.
Enim soovin otsustajatele südamele panna, et lisanduvad ametikohad ei ole imevõti erakordselt suureks muutunud kaadrivoolavuse lahendamiseks. Raasiku vallavalitsuses töötavad suuresti väga ägedad ja targad spetsialistid, kes teevad oma tööd südamega.
Otsustajatele soovitus number 3. Küsige ja kuulake, mida ütlevad teile vallavalitsuse ametnikud. Olen suhteliselt veendunud, et nemad tooksid kommunikatsioonispetsialisti asemel välja pigem vajaduse personalispetsialisti järele, kes aitaks kaasa olemasolevate töötajate heaolule ja toetamisele. Rahulolev ja motiveeritud töötaja teeb ka parimat kommunikatsioonispetsialisti tööd, rääkides oma tööst, tööandjast ja ellu viidud tegevustest positiivselt.