Aasta ema HELI KARU Kehrast: „Minu unistus oli saada õpetajaks ja emaks“

3298
Tütar ANNI KARU, aasta ema HELI KARU, president TOOMAS HENDRIK ILVES, IEVA ILVES, aasta ema abikaasa TIIT KARU, noorem poeg FREDI KARU ning ema SIRJE JÕE. Vanem poeg Taivo oli emadepäeval välismaal. Foto Arno Mikkor, Vabariigi Presidendi Kantselei

Tänavusel aasta emal HELI KARUL on kolm last ning ta ütleb, et on veel sadade laste lauluema.

Emadepäeval, 8. mail kuulutati Estonia kontserdisaalis välja tänavune aasta ema – tiitli sai muusikaõpetaja Heli Karu Anija vallast.
Heli Karu on Alavere ja Raasiku põhikooli muusikaõpetaja ja kooride juhendaja, Kehra kunstidekooli Heli laulustuudio õpetaja, segakoori Hannijöggi abidirigent ning äsjaloodud Harju-Jaani noorte meeskoori dirigent. Peale selle mängib ta harmooniumit ning klaverit Jõelähtme ja Kehra koguduse jumalateenistustel ning on paljude solistide eraõpetaja. Tema abikaasa Tiit Karu töötab turvafirmas G4S valveseadmete tehnikuna ning neil on kolm last. Vanem poeg Taivo õpib Tallinna Tehnikakõrgkooli 3. kursusel transporti ja logistikat ning töötab samal alal, tütar Anni on esimest aastat muusikaakadeemia tudeng, õpib klassikalisi löökpille, noorem poeg Fredi lõpetab tänavu Tallinna 32. keskkooli multimeedia klassi.
Eesti Naisliidu juht Siiri Oviir märkis Estonias aasta ema tutvustades, et Heli Karu on Anija vallas peaaegu kõik laulma õpetanud ja ka Raasiku vallas laulavad väga paljud tema juhendamisel: „Õpilased kinkisid talle särgi, mille rinnaesist ehtis kiri: „Seda muusikaõpetajat ei vahetaks me mitte kellegi ega mitte millegi vastu.“
President Toomas Hendrik Ilves andis aasta emale üle traditsioonilise aasta ema kujutisega hõbedase tunnusprossi, mille on teinud ehtekunstnik Mari Käbin.
Heli Karu rääkis tänukõnes: „Mäletan, et minu unistuseks oli saada õpetajaks ja emaks. Need unistused täitusid väga ruttu, juba 17aastaselt alustasin laste õpetamist ja nüüdseks laulavad minu juures esimeste õpilaste lapsed. Emaks sain 22aastaselt. Kõige uhkem tunne on esimest korda emaks saada: oled justkui seitsmendas taevas, samas ei tunne iseennast ära, sest midagi sinus on täielikult muutunud. Sul on vastutus, sa oled ema.“
Ta lisas: „Kui töö, mida teed, on osa sinu elust ja isegi sinu hobi, siis ei tee sa seda kunagi kohustusest ega palga pärast. Minu elu täidavad laulutunnid, proovid, kontserdid, lauluvõistlused, laulupeod. Lapsed on olnud väikesest peale selle kõige sees. Alati on väga tore tunda ka nende kaasaelamist minu tegemistele ja saavutustele. Samas saan nüüd oma täiskasvanud lapsi kõrvalt jälgida ja näha, et olen andnud eeskuju, et oma elule tuleb pühenduda ja teha südamega kõike, mida ette võtad. Eeskuju, et rõõm on olla aktiivne ja sõbralik, et parim on uskuda heasse ja näha head.“
Heli Karu tänas teiste seas ka Anija vallavanemat, Eesti Meestelaulu Seltsi juhti Arvi Karotame ning oma toredat perekonda.

Ajakirjanike piiramisrõngas
Sellest, et ta on valitud aasta emaks, sai Heli Karu teada nädal tagasi, kuid aimas veel varem, kuna tema esitaja, vallavanem Arvi Karotam palus tal kõik oma tegemised kirja panna ning jääda ootama üht telefonikõnet.
„Kui mulle hakkas kohale jõudma, mis ees ootab, magasin öösiti väga katkendlikult,“ sõnas Heli Karu.
Tänukõne kirjutas ta valmis nädal varem. Pani mõtteid kirja, sorteeris, mida öelda, mida mitte. Ka Estonias oli pühapäeval varakult – kaks ja pool tundi enne kontserdi algust. Selle tegelik põhjus oli, et esimest korda esines koos teiste „Ärkamisaja“ meeskooridega Harju-Jaani noorte meeskoor, keda ta juhendab.
Kontsert meeldis Heli Karule väga, kuid seejärel tagus süda nii kõvasti, et arvatavasti kuulsid seda kõik: „Kui juhatan koore või mängin klaverit, on rahva ees olemine loomulik. Aga sellisel üritusel istuksin pigem tagumises reas.“
Kõik sai korda, kui ta läks kõnepulti ja hakkas rääkima: „Siis oli juba hea tunne. Olen harjunud olema nii klassi, kooli kui koori ees, oskan end vajalikul hetkel kokku võtta.“
Juba enne emadepäevakontserti oli Heli Karu fotograafide ja kaamerameeste „sihtmärk“, autasustamisele järgnenud vastuvõtul sattus ta ajakirjanike piiramisrõngasse.
„Andsin vist kuus-seitse intervjuud. Kohal olid kõik telejaamad ja mõned raadiod, kaks intervjuud andsin vene keeles. Mida küsiti, enam ei mäleta,“ kirjeldas ta.
Aasta ema intervjueerisid ka päevalehed, esmaspäeva hommikul oli ta ETV Terevisiooni otse-eetris.
Pühapäevaselt vastuvõtult mindi oma perega lõunale. Õhtuks jõudis Heli Karu tagasi perega kodulinna Kehrasse, kus käidi külas ka tema emal.

Töö on nauding
Kõrvaltvaatajad imestavad, kuidas Heli Karu kõike jõuab – peale selle, et annab päeval Alaveres ja Raasikul koolitunde ja õhtuti õpetab lapsi Kehra laulustuudios, käib oma õpilastega mitmel pool esinemas ja võistlemas, juhendab paljusid laste- ja mitut täiskasvanute koori. Vajadusel leiab ikka võimaluse teha veel kellegagi proove.
„Minu aeg oleks justkui kummist, venib niipalju, kui vaja,“ muigas ta.
Tööpäevad on 12 tundi pikad, koju ei jõua kunagi õhtul enne kella kaheksat, sageli jõuab kell kümme. Ka nädalavahetused on enamasti töised.
„Kui lapsed olid väikesed, siis ma nii palju tööd ei teinud, kuigi päris kodune pole nendega olnud. Mäletan, et mõned kooritüdrukud hoidsid-nunnutasid neid vahepeal, ka ema ja õde aitasid palju,“ meenutas Heli Karu.
Ta kinnitas, et pere on tema suure töökoormusega harjunud, teda alati toetanud, sest laste jaoks on ta olnud kogu aeg olemas. Praegu on igaühel oma tegemised ja nädalavahetusel on kodu üsna tühi: „Meil on peresisene Facebooki grupp, postitame sinna fotosid ja sõnumeid, näeme, mida teised teevad, oleme sedasi justkui kogu aeg koos.“
Tütar Anni sõnul on ema väga hooliv ja heatahtlik: „Tal on tõesti väga palju tegemisi, aga kuna ta ise on selle üle rõõmus, siis tehku. Mulle meeldib, kuidas ta kõike naudib – ei tee midagi kohustusest, vaid ikka naudinguga.“
Heli Karu ema, Kehra gümnaasiumi õpetaja Sirje Jõe mäletab, et tütar teadis juba kuueselt, et temast saab tulevikus muusikaõpetaja: „Ta on mu viiest lapsest kõige vanem ja väga tubli. Nad on kõik tublid, aga Heli on kindlasti seda tiitlit väärt. Kuigi ta on teinud väga palju tööd, on ta väga hea ema.“
Heli Karu märkis, et ei ole kunagi tiitleid ületähtsustanud ja kuigi on meeldiv, kui sind märgatakse, on tema jaoks alati olnud esmatähtis protsess – areng ja uued väljakutsed: „Õpetaja on käimalükkaja. Teen oma tööd selleks, et õpilased leiaksid endas mingeid andeid, arendaksid neid ja siis midagi saavutaksid.“