Äär­mus­li­kud äär­mu­sed – rek­laam või tä­he­le­pa­nu­va­ja­dus?

151
EDA-MAI TAMMISTE

EDA-MAI TAM­MIS­TE,
Ani­ja val­la las­teae­da­de di­rek­tor

Vii­ma­sel ajal (sot­siaal)mee­dia ka­na­leid jäl­gi­des hak­ka­vad sil­ma äär­mus­li­ku maail­ma­vaa­te­ga ini­mes­te pos­ti­tu­sed. Olen nõus, et tead­lik­kust tu­leks tea­tud prob­lee­mi­de pu­hul tõs­ta, aga kui­das ja kus, peaks vä­ga hoo­li­kalt lä­bi mõt­le­ma. Prae­gu­ne klii­ma­hüs­tee­ria hak­kab ini­me­si ära tüü­ta­ma, sel­li­sel ku­jul edas­ta­tud in­fo ei muu­da vä­ga mi­da­gi. On ju ini­me­ne loo­dud sel­li­se­na, et pea­le­sun­ni­tud as­jad te­ki­ta­vad trot­si, va­hel ise­gi vas­tu­pi­dist reakt­sioo­ni.

Olen nõus, et prü­gi peab sor­tee­ri­ma. Ole­me ha­ka­nud prü­gi sor­tee­ri­mi­se­ga te­ge­le­ma ka las­teaias, et lap­sed õpik­sid kesk­kon­na­hoi­du ja viiks sel­list suh­tu­mist eda­si ko­du­des­se. Nõus, et plas­ti on me kesk­kon­nas lii­ga pal­ju, aga plast­nõud moo­dus­ta­vad vaid väi­ke­se osa. Ise­gi las­teaias on plas­ti pal­ju, näi­teks lii­mi­pulk, mi­da õp­peaas­ta jook­sul ka­su­ta­tak­se las­teaias sa­du, või plas­ti­kust män­guas­jad, mis la­gu­ne­vad kii­res­ti ja jär­jest os­te­tak­se juur­de, või plas­tümb­ri­se­ga kal­mu­küün­lad, mi­da igal hin­ge­de­päe­val, jõu­lu­del ja aas­ta­va­he­tu­sel ton­ni­de vii­si loo­du­ses­se viiak­se.

Ehk vaa­taks se­da äär­mus­lik­ku tee­mat tei­se nur­ga alt ja mõt­leks, vast oleks või­ma­lik vä­hen­da­da plas­ti toot­mist, kau­ban­dus­kes­kus­tes on poo­de, kus on meet­ri­te kau­pa riiu­leid plast­män­guas­ja­de ja muu­de plast­vi­di­na­te­ga. Olen käi­nud las­teae­du kü­las­ta­mas Soo­mes, Root­sis, Hol­lan­dis. Mit­te ku­sa­gil po­le näi­nud nii pal­ju plast­män­guas­ju, kui on meie las­teae­da­des, seal män­gi­vad lap­sed pui­dust klot­si­de või pä­ri­sas­ja­de­ga, pal­ju on õpe­ta­ja­te teh­tud män­ge ja män­guas­ju. Miks mit­te te­ki­ta­da li­saks pa­ken­di­kon­tei­ne­ri­te­le ka plas­ti­ku kon­tei­ne­rid, ku­hu saaks pan­na puh­ta plas­ti­ku – va­nad ja kat­ki­sed män­guas­jad, plast­nõud, küün­laümb­ri­sed, mis lä­he­vad ena­mas­ti ol­mep­rü­gi kon­tei­ne­ris­se. Plas­ti peaks ole­ma või­ma­lik liht­sa­te mee­to­di­te­ga üm­ber töö­del­da.

Nõus­tun, et plast­nõu­sid ei peaks ka­su­ta­ma, püüan sel­list suh­tu­mist ka las­teae­da­des juu­ru­ta­da, aga on ju veel papp­nõud, bio­la­gu­ne­vad or­gaa­ni­li­sest ma­ter­ja­list nõud. Ai­na roh­kem rää­gi­tak­se, et pu­has ve­si on maail­mast ot­sa lõp­pe­mas. Kumb on suu­rem res­sur­si rais­ka­mi­ne, kas ühe­kord­se­te ehk bio­la­gu­ne­va­te nõu­de ka­su­ta­mi­ne või sel­lis­te nõu­de, mi­da peab pe­se­ma? Kas se­da üld­se saab mõõ­ta või võr­rel­da?

Olen mõel­nud ka ve­ga­ni­te­le, kes oma söö­mis­har­ju­mu­si igal pool ja ajal esit­le­vad. Igal täis­kas­va­nud ini­me­sel on õi­gus va­li­da elu­viis, mis tal­le so­bib, ja süüa, mi­da soo­vib, aga las­te­le ei peaks se­da pea­le su­ru­ma. On ju ini­me­ne loo­dud se­ga­toi­du­li­seks, ini­mor­ga­nism va­jab vas­ta­vaid toi­tai­neid. Ole­me õp­pi­nud koo­lis, kui­das loo­du­ses ai­ned ring­le­vad. Kui aga ini­me­ne (ve­gan) igal või­ma­li­kul ju­hul rõ­hu­tab, et ela­da on va­ja loo­du­se­ga koos­kõ­las, siis te­kib vas­tuo­lu. Kas kee­la­me suu­rest hu­maan­su­sest ka hun­dil ja ka­rul li­ha­söö­mi­se? Lap­se or­ga­nism va­jab kas­va­mi­seks loom­seid val­ke, kui­gi­pal­ju ka suhk­ruid ja kui saab täis­kas­va­nuks, saab va­li­da en­da­le kõi­ge so­bi­va­ma elu­vii­si.

Pi­gem võiks ve­te­ri­naar- ja toi­dua­met, kes käib ha­ri­du­s­asu­tu­si kont­rol­li­mas ja ko­ha­ti nõud­mis­te­ga jõud­nud ab­sur­di­ni, kont­rol­li­da me ki­lo­meet­ri­pik­kus­tel toi­du­let­ti­del toi­te ja toi­duai­neid – mi­da si­sal­da­vad, kui „ter­vis­li­kult“ ini­me­se or­ga­nis­mi­le mõ­ju­vad.

Igal või­ma­li­kul ju­hul äär­mus­lik­ke ar­va­mu­si aval­da­vad ini­me­sed tee­vad pi­sut et­te­vaat­li­kuks, sest po­le siia­ni aru saa­nud, kas on rek­laam, liht­salt tä­he­le­pa­nu­va­ja­dus või sii­ras mu­re tu­le­vi­ku pä­rast.