Kuusalu volikogu viis liiget esitasid kolmapäeva, 27. jaanuari istungil umbusaldusavalduse vallavanemale, erakorraline istung toimus esmaspäeval, 1. veebruaril.
Muudetud kuupäev: Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman saatis 27. jaanuari õhtul volikoguliikmetele kutsed järgmisele istungile, mille toimumisajaks oli märgitud esmaspäev, 1. veebruar kell 19.
Kuusalu vallavolikogu istungi alguses möödunud kolmapäeval esitas Andres Kaarmann IRLi nimekirjast umbusaldusavalduse Kuusalu vallavanemale Urmas Kirtsile. Sellele olid peale tema alla kirjutanud IRLi nimekirjast Sulev Valdmaa, Mait Kröönström ja Kunnar Vahtras ning Emil Rutiku nimekirjast Ühine Kodu. Nad palusid umbusaldusavalduse lülitada volikogu järgmise istungi päevakorda.
Umbusaldamise põhjusi on avalduses toodud kaks: Kiiu mõisa renoveerimine, mille jaoks on valla 2016. aasta eelarvest eraldatud 750 000 eurot, ja katkusigade matmispaiga ümber toimuv.
Mõisa renoveerimise kohta kirjutavad umbusalduse algatajad, et tänaseni pole volikogu paljudel liikmetel selgust projektist, mis järgnevatel aastatel võtab vallaeelarvest vähemalt miljon eurot: „Tegu on viimaste aastate kogu piirkonna avaliku sektori ühe suurima investeeringuga, seda ei rahastata riigi ega Euroopa Liidu rahadest, kogu kulu jääb maksumaksja kanda. Volikogus ega komisjonides pole toimunud ühtegi põhjalikku ja sisulist arutelu. Valda ootab väga suure tõenäosusega vähem kui kahe aasta pärast ühinemine ja nii kalleid investeeringuid ei tohiks kindlasti otsustada kiirustades. Haldusreformi üks põhimõtteid on, et mahukaid investeeringuid tehakse ühinemise eelsel perioodil kooskõlas võimalike partneritega.“
Lisatud on, et vallas on palju kohti, mis vajaksid investeeringuid – turismi edendamist ei toetata, teed on kehvas seisukorras, Kuusalu kool on ligi 10 aastat märkimisväärsete investeeringuteta.
Katkusigade matmispaiga kohta kirjutavad umbusaldajad, et avatuma asjaajamise, volikogu ja elanike kohese informeerimisega oleks saanud suuremat segadust ja arusaamatusi kindlasti vältida. Nii Kolga matmispaiga kui ka hiljem Valgejõe ja Suru matmispaikade kohta saadi infot ajalehest, vallavalitsus ei informeerinud arengukomisjoni ega ka volikogu.
„See näitab valla juhtimise vähest läbipaistvust ning valimiseelsed lubadused inimeste kaasamisest valla juhtimisse on osutunud tühjadeks. Kahte eelnevat näidet seob ühine joon, et infot ei jagata, paljudele küsimustele pole vallavalitsus suutnud adekvaatselt vastata, seda eriti vallamaja remondiga kiirustamise osas. Me ei pea õigeks olukorda, kus tegemisi ja tegematajätmisi valla juhtimisel põhjendatakse tihti koalitsioonilepinguga. See ei saa olla kivinenud dokument, mis takistab vastu võtmast asjakohaseid otsuseid. Allkirjutanud on seisukohal, et vallavanema selline käitumine ei ole kuidagi aktsepteeritav ega vabandatav. Olukorras, kus vallavanem on kaotanud usalduse allakirjutanud volikoguliikmete, aga ka paljude vallaelanike silmis, on väga raske jätkata volikogus usalduslikku koostööd vallavalitsusega,“ on öeldud umbusaldusavalduses.
Kiire kokkukutsumine
Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman saatis 27. jaanuari õhtul volikoguliikmete kutsed järgmisele istungile, mille toimumisajaks oli märgitud esmaspäev, 1. veebruar kell 19. Päevakorras oli üks punkt – umbusalduse avaldamine vallavanem Urmas Kirtsile.
Volikogu liige Margus Soom Reformierakonnast saatis järgmisel päeval kirja volikogu- ja vallavalitsuse liikmetele ning Sõnumitoojale. Ta küsis, miks uus istung toimub kiirustatult ja kas kutse istungile on täitnud kõiki seadusesätteid.
Enn Kirsman selgitas Sõnumitoojale, et volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees ainuisikuliselt ega pea kellegagi kooskõlastama: „Koosoleku kutsed ja materjal on saadetud neli päeva enne istungi toimumist. Arutasin koosoleku kokkukutsumist volikogu kümnekonna liikmega, kes arvasid, et mida kiiremini saab see asi tehtud, seda parem. Seega oli mul kutset saates kindlus, et volikogu enamus on koosoleku toimumise päeva ja algusajaga nõus.“
Esmaspäeval lahkus opositsioon istungilt
Esmaspäeva, 1. veebruari õhtul kell 19 kogunesid istungile 10 volikoguliiget, kes kirjutasid oma nimed registreerimislehele: Enn Kirsman, Kaja Martinson, Marika Astor, Ari Lehtonen, Andres Allmägi, Ilvard Eeriksoo, Asko Aug, Raul Valgiste ja Küllike Enok valimisnimekirjast Ühine Kodu, Urmo Ristisaar Reformierakonnast. Istungile tulnud Värner Lootsmann, Sulev Valdmaa, Emil Rutiku, Andres Kaarmann nimesid kirja ei pannud.
Esmalt pani volikogu esimees hääletusele, et istung toimub õhtul kell 19. Ta selgitas, et valla põhimäärus näeb ette – üldjuhul ei kutsuta volikogu istungit kokku algusajaga pärast kella 18, kui volikogu ei otsusta teisiti. Kümme volikoguliiget hääletasid selle poolt, et istung algas kell 19.
Värner Lootsmann esitas volikogule avalduse, sõnades kommentaariks: „Need otsused, mida teete, on õigustühised.“
Seejärel lahkusid Värner Lootsmann, Sulev Valdmaa, Andres Kaarmann ja Emil Rutiku istungilt.
Umbusaldusavaldusele 10 vastuhäält
Istung jätkus. Kuna umbusaldajaid polnud, kellele esmalt sõna anda ja küsimusi esitada, sai sõna vallavanem.
Urmas Kirtsi: „Ühelt poolt on umbusalduse algatamine üsna tõsine asi, see on opositsioonile relv, et endale tähelepanu tõmmata meedias ja sotsiaalmeedias. Olen pisut mures, et volikogu töö on muutunud farsisarnaseks need, kes istuvad teisel pool lauda ja osad neist on ka olnud meie ridades. Kuid neil on rahva mandaat.“
Vallavanem vastas umbusaldusavalduses esitatud süüdistustele. Kiiu mõisa kohta sõnas ta, et täidetud on koalitsioonilepingut ja volikogu otsuseid: „Kui vaadata haldusreformi valguses ja kui ka vallamaja tulevikus mõisa enam ei tule, on investeeritud valla kinnisvarasse, parandame vallavara.“
Vallaelanike kaasamise kohta lausus ta, et kaasata võib alati rohkem, aga seda saab teha, kui endal on infot: „Esitasin HOLi nõupäeval maaeluministeeriumi ametnikele seisukoha, et asjaajamistel ei tohi unustada kohalikku omavalitsusi ega kogukondi. Meie esimeses vastuses Kolga võimaliku matmispaiga asjus oli kirjutatud nii sellest, et alevik on lähedal kui ka Viru rabast. Võibolla tõesti oleks Kolga rahvaga võinud hakata rääkima varem. Valgejõe ja Suru matmispaikade kohta sai kõige esmase info külavanem.“
Urmas Kirtsi ütles veel, et keegi pole ilmeksimatu, ka mitte vallavalitsus ega vallavanem: „Ka sellest umbusaldamisprotsessist leian õppimiskoha.“
Umbusaldamise poolt ei hääletanud keegi, vastu olid 10 volikoguliiget. Istung lõppes kell 19.17.
Opositsioon taotleb maavanema järelevalvet
Volikogule esitatud avalduse on allkirjastanud Värner Lootsmann ja Sulev Valdmaa. Selles on kirjas, et umbusalduse avaldusele alla kirjutanud ei soovinud umbusalduse erakorralist menetlemist ja sellist otsust ei võtnud vastu ka volikogu. 1. veebruari istungi korraldamisega on nende hinnangul rikutud Kuusalu valla põhimäärust, istungil vastu võetud otsused on õigustühised. Nad paluvad kokku kutsuda vallavolikogu uue istungi sama päevakorraga, arvestades seadust ja valla põhimäärust.
Sulev Valdmaa teatas pärast istungit: „Kui esmaspäevase istungi kohta vormistatakse volikogu otsus, siis taotleme sellele maavanema järelevalvet. Meie nägemuses volikogu koosolekut ei toimunud, valla põhimäärust tuleb täita. IRLi kaks volikoguliiget ei saanudki osaleda, kuna ei õnnestunud aega klapitada.“
Enn Kirsman lausus avalduse kohta, et see registreeritakse ja koostatakse vastus: „Põhimäärus ei sätesta, et järgmise istungi toimumisaja peab otsustama eelneval istungil. Põhimäärus ütleb, et üldjuhul ei alga istung pärast kella 18. Eelmise istungi lõpus ütlesin, et uuesti saame kokku õige pea. Kui tavaliselt lepime järgmise istungi toimumisaja kokku, siis seekord ei olnud üldjuhtu. Kutsun üles volikogu opositsiooni konstruktiivsusele, et ei korduks see klounaad, mis kümmekond aastat tagasi toimus Loksa linnavolikogus ja mille peategelased on nüüd Kuusalu volikogu laua taga. Loodan, et jätkub vastutustundlikkust mitte muuta volikogu tsirkuseks.“
Margus Soom andis esmaspäeva õhtul toimetusele teada, ei olnud istungil, kuna ei võta ebaseaduslikest üritustest osa.
Andres Kaarmann: „Umbusalduse eesmärk oli eelkõige juhtida tähelepanu Kiiu mõisa renoveerimise otstarbekusele. Kui esmaspäeval toimunud segadus aitab teemale rohkem tähelepanu tõmmata, tuleb rahul olla.“
