
AIVAR KARI,
Kehra komando pealik
6. osa.
Algus Sõnumitoojas nr 5.
Kui 2008. aastal tõsteti päästjate palka, siis juba järgmisel aastal vähendati masuga põhjendades kõikide päästeala teenistujate töötasu 8 protsenti. Pärast kaks aastat kestnud eksperimenti 12tunnise töögraafikuga said päästjad 2010. aastal viimaks 24tunnised valved tagasi. Sellega kaasnesid töötasustamise tingimused, mille vastu protestiti avalikult.
2008. aasta 23. märtsi öösel süttis Kehras kahekordne puitelamu. Päästjate saabudes olid katus ja üks korter lausleekides, trepikoda täitunud hingematva suitsuga ning teise korruse elanikud ei saanud majast välja. Esimesena kohale jõudnud Kehra komando päästjad hakkasid neid redeli abil akna kaudu alla tooma. Suitsust toimetati välja neli meelemärkuseta inimest.
Sama aasta lõpus oli raske avarii, kokku põrkasid elektri- ja kaubarong. Õnnetus juhtus varastel hommikutundidel Aegviidu jaamast kaks kilomeetrit Kehra poole. Sündmuskohale saadetud esimesed päästeautod ei jõudnud paksu lume tõttu kuhugi, Kehra roomikauto oli ainus, mis õnnetuspaigale ligi pääses. Kaubarongi juhid said ise välja, hukkunud elektrirongi juhi leidsid päästjad rusude vahelt päevavalges.
Ühel 2009. aasta kuumal suvepäeval tuli Kehra päästjatel aidata õnnetut lehma, kes oli kukkunud maaparandusauku. Et loom kätte saada, tuli ta kõigepealt lahti kaevata. Kui ruumi oli piisavalt, panime sarvekandjale rihmad ümber ja tõstsime traktoriga välja.
2010. aasta 9. detsembril räsis Eestit võimas lumetorm Monika. Kuigi riigi peamine tähelepanu oli suunatud Padaorgu, kus olid lumevangis umbes 600 inimest, toimusid päästetööd ka mujal. Kehra roomikautol tuli aidata Kodasoo ja Tallinna-Narva maantee vahelisele teele lõksu jäänud autokolonni. Tuisust päästetute seas oli ka viimaseid kuid lapseootel naine, seetõttu tuli üle hangede tagasi sõita eriti ettevaatlikult. Lund tuli taevast sellises koguses, et kiirabi oli kutsetele sunnitud sõitma päästeauto slepis.
2011. aasta alguses põles Mustjõe kõrtsitalu. Talvisel laupäevaõhtul oli 25 külmakraadi, teeolud keerulised. Esimesena jõudsid tulekahjule Aegviidu Päästeseltsi vabatahtlikud, kui hoone katus oli juba lausleekides. Töid raskendas lisakustutusvee nappus, ainus võimalus oli kõrtsist veidi eemal looklev Mustjõgi. Mootorsaega lõigati jäässe auk ning läbi paksu lume rajati peaaegu 200 meetri pikkused voolikuliinid. Tegutseda tuli kärmelt, et voolikud ja kraanid ei jäätuks. Kui vesi sattus kustutusriietele, külmusid need kangeks ja iga liigutus oli suur pingutus. Ka päästetehnika jaoks oli sellise pakasega töötamine keeruline, mitme auto pumbad külmusid.
13. mail põlesid Kaunissaare külas kaks lauta ja suures ulatuses põhku. Kuna heinapallide kustutamine on aeganõudev, sai tulekahjule joone alla alles kolme päeva pärast. 2012. aastal põles Jäneda mõisa muinsuskaitsealune vesiveski.
2013. aastal said päästjad soojus- ehk termokaamera, millega suitsuses keskkonnas kiirelt tuvastada tulekoldeid ning leida kannatanuid. Ka Kehra komando sai „soojasilma“ ja suitsusukeldumine, mis seni käis peamiselt käsikaudu kobades, muutus oluliselt efektiivsemaks. Saime ka uued hingamisaparaadid.
2013. aasta augustis toimus õnnetus Raasiku raudteeülesõidukohal, kus sõiduauto põrkas kokku Tallinn-Tartu kiirrongiga. Traagilises õnnetuses hukkus sõiduautos olnud inimene. 2014. aastal rammis samal raudteeülesõidukohal reisirongi veoauto. Tagajärjed olid traagilised, hukkus kaks ning viga sai 12 inimest.
2014. aasta aprillis põles Kuusalu kiriku juures asuv pastoraadihoone. Koostöös kohalike inimestega päästeti põlevast majast väärtuslikke kirikuraamatuid, dokumente, maale ning ka antiikklaver. Sama aasta augustis oli tulekahju Kehra paberivabrikus, tootmise ajal süttinud paberitolmust levis tuli ventilatsioonikambritesse ning edasi tootmismasinale.
2012. aastal andis päästeamet komandohoone haldamise üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile ja tehti esimene suurem remont. Vahetati teise korruse aknad, saime lahti põrandal soojustusena kasutatud saepurust, soojustati fassaad ning katus. 2014. aastal alustati remondiga olmehoones. Vahetati uksed, paigaldati ripplaed, koridori puitpõrand asendati keraamiliste plaatidega, paigaldati uued valgustid. Kuigi remondiga kaasnes palju segadust, tuli päästjatel siiski olla tööl ja väljakutsevalmis, õnnetused kella ju ei küsi.
Järgneb.