20. sa­jan­di ar­hi­tek­tuu­ri­se­mi­na­ril rää­gi­ti Lok­sa bus­si­jaa­mast

„La­he­maa vii­ma­se sa­jan­di kõi­ge uh­kem üm­be­re­hi­ta­tud paa­di­kuur on Vii­nis­tu kuns­ti­muu­seu­mi ka­bel,“ üt­les kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list AVE PAU­LUS ar­hi­tek­tuu­ri­se­mi­na­ril Lok­sa lae­va­te­ha­ses.

Kesk­kon­naa­me­ti, muin­sus­kait­sea­me­ti, Eest Kuns­tia­ka­dee­mia ja rah­vu­va­he­li­se muin­sus­kait­seor­ga­ni­sat­sioo­ni ICO­MOS kor­ral­da­tud ühiss­emi­na­ri „XX sa­jan­di ar­hi­tek­tuur“ kut­sel oli must­val­ge fo­to aas­tast 1971. Fo­tol sei­sa­vad noor­te su­ve­päe­va­li­sed käest kin­ni suu­re rin­gi­na Lok­sa bus­si­jaa­ma ees. Pilt on Tiiu Vil­ja­saa­re ko­gust.

Ar­hi­tek­tuu­ri­se­mi­nar toi­mus Lok­sa lae­va­te­ha­se saa­lis ja seal rää­gi­ti ka muin­sus­kait­se al­la võe­tud Lok­sa bus­si­jaa­mast, mis on ehi­ta­tud 1938. aa­s­tal ning on Ees­tis esi­me­ne bus­si­jaa­maks rajatud hoo­ne. Se­mi­na­ri lõ­pus la­vas­ta­ti va­na fo­to uues­ti – teh­ti osa­le­ja­te­ga Lok­sa bus­si­jaa­ma ees sa­ma­su­gu­ne ring.

Se­mi­na­ril esi­ne­sid muin­sus­kait­sea­me­ti juht Siim Raie, Kuns­tia­ka­dee­mia rek­tor Mart Kalm, Vil­jan­di Kul­tuu­ri­aka­dee­mia rah­vus­li­ku ehi­tu­se prog­ram­mi­juht Lee­le Väl­ja, muin­sus­kait­sea­me­ti ehi­tis­mä­les­tis­te peains­pek­tor Triin Talk, ICO­MOS In­ter­na­tio­nal ju­ha­tu­se lii­ge Riin Ala­ta­lu ja kesk­kon­naa­me­ti

Põh­ja re­gioo­ni kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list Ave Pau­lus. Rää­gi­ti 20. sa­jan­di ar­hi­tek­tuu­rist kui pä­ran­dist, ehi­tis­te in­ven­tuu­rist, vii­mas­tel aas­ta­tel kait­se al­la võe­tud ob­jek­ti­dest 20. sa­jan­dist ning ka sel­le aja ohus­ta­tud maail­ma­pä­ran­dist. Osa­le­jaid oli li­gi 80.

Pä­rast lõu­na­pau­si ja­gu­ne­ti kol­me grup­pi ning tut­vu­ti Lok­sa lin­na ar­hi­tek­tuu­ri­pä­ran­di­ga. Grup­pe juh­ti­sid Hei­ki Pär­di Ees­ti Va­baõ­hu­muu­seu­mist, Ly Ren­ter muin­sus­kait­sea­me­tist ja Oli­ver Or­ro Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­miast. Käi­di möö­da Lok­sa pea­tä­na­vat, Nõm­me lin­nao­sas, vaa­da­ti ki­ri­kut ning ka Aia ja Pos­ti tä­na­vaid. Spet­sia­lis­tid juh­ti­sid tä­he­le­pa­nu sel­le­le, et Aia tä­na­va väi­ke­seid ela­muid ehi­ta­sid Sak­sa sõ­ja­van­gid, ar­hi­tek­tuu­ris on nä­ha sak­sa mõ­ju­tu­si. Tä­he­le­pa­nu päl­vis ka ku­na­gi­se La­he­maa kau­ba­ma­ja hoo­ne, mis sei­sab aas­taid tüh­jalt.

Lok­sa ehi­tis­test oli se­mi­na­ri et­te­kan­ne­tes pi­ke­malt jut­tu bus­si­jaa­mast, mil­le ar­hi­tekt on El­mar Lohk. Triin Talk mär­kis, et tõe­näo­li­selt on te­gu au­to­ri­ga, sest osa­les ar­hi­tek­ti­dest ain­sa­na ava­mi­sel.

Triin Talk kir­jel­das, kui­das 20. sa­jan­di väär­tus­li­ku ar­hi­tek­tuu­ri­ga ob­jek­tid va­li­ti es­malt väl­ja Ees­ti pa­ri­ma­te ar­hi­tek­tuu­ri­tead­las­te abil. Li­gi 400 ob­jek­tist on nüüd­seks 20 kait­se all. Lok­sa lin­na­va­lit­su­se­le saa­de­ti ki­ri, et Lok­sa bus­si­jaa­ma tu­leks sel­li­se­na kaits­ta ja säi­li­ta­da. Vas­tus tu­li, et linn ise kait­seb hoo­net. Kui muin­sus­kaits­jad olid alus­ta­nud bus­si­jaa­ma kait­se al­la võt­mi­se me­net­lu­se­ga, pa­ni Lok­sa lin­na­va­lit­sus bus­si­jaa­ma koos suu­re maa­tü­ki­ga müü­ki.

„Vae­valt oleks erai­sik ost­nud sel­le bus­si­jaa­ma pi­da­mi­seks, pi­gem krun­di aren­da­mi­seks. Ko­ha­lik ko­gu­kond saa­tis mei­le kir­ja, võt­si­me ma­ja kii­res­ti aju­ti­se kait­se al­la, et saak­si­me oma prot­ses­si­ga lõ­pu­ni min­na. Prae­gu­seks on ole­mas lin­na­va­lit­su­se tel­li­tud res­tau­ree­ri­misp­ro­jekt, Lok­sa linn taot­leb res­tau­ree­ri­mi­seks eu­ro­ra­ha­sid, se­ni po­le saa­nud. Meie mõis­tes on hoo­ne ra­hul­da­vas olu­kor­ras, ka­tust on la­pi­tud,“ rää­kis Triin Talk.

Ave Pau­lus mär­kis, et Lok­sa kuu­lus 1971. ku­ni 1997. aas­ta­ni La­he­maa rah­vus­par­ki, si­su­li­selt oli üle 20 aas­ta kait­se all.

Ta loet­les Lok­sa ümb­ru­se kü­la­des asu­vaid ehi­ti­si ehk ku­na­gi­si mi­li­taa­rob­jek­te: Suur­pea ins­ti­tuu­di­hoo­ne ja sõ­ja­väe­lin­nak, Pä­ris­pea ra­ja­ti­sed, Ha­ra sa­dam. Tööstuspärandist vajab re­konst­ruee­ri­mist Nõm­me­ves­ki hüd­roe­lekt­ri­jaa­ma ka­nal. Ka Lahemaa üks täht­objekt, Joa­ves­ki pa­pi­vab­ri­ku hoo­nestus, oo­tab sa­mu­ti re­konst­ruee­ri­mist.

Kui olid esi­me­sed aru­te­lud, ta­he­ti Ha­ra sa­dam lam­mu­ta­da, li­sas Ave Pau­lus. Aga nüüd võib öel­da, et sa­da­ma näol hak­kab ole­ma te­gu edu­loo­ga, kii­tis ta – MTÜ Ha­ra Sa­dam sai EA­Silt toe­tust, val­mi­nud on sa­da­ma­hoo­ne pro­jekt.

Kü­si­mu­se­le, kui­das kesk­kon­naa­met lu­bab La­he­maa­le sel­list suurt sa­da­mat, na­gu ha­ka­tak­se ehi­ta­ma Käs­mu, vas­tas Ave Pau­lus, et pro­jek­ti on olu­li­selt muu­de­tud: „Al­gu­ses oli plaa­ni­tud 12,5 meet­rit kõr­ge sadamahoone, lük­ka­si­me ta­ga­si, seadsime omad tingimused. Planeering sai arhitektuurinõukogu ja keskkonnaamet koos­kõ­las­tu­se jaa­nua­ris, on vä­ga šikk. Uue sa­da­ma­hoo­ne kõr­gus on ne­li meet­rit.“