20. sa­jan­di ar­hi­tek­tuu­ri­se­mi­na­ril rää­gi­ti Lok­sa bus­si­jaa­mast

2289
Seminar lõppes 1971. aasta foto taaslavastusega. Loksa autobussijaam on ehitatud 1938. aastal. Loksa linn pani hoone 2014. aastal müüki alghinnaga 150 000 eurot. Nüüd on plaan taastada bussiterminalina. Foto Tõnu Noorits

„La­he­maa vii­ma­se sa­jan­di kõi­ge uh­kem üm­be­re­hi­ta­tud paa­di­kuur on Vii­nis­tu kuns­ti­muu­seu­mi ka­bel,“ üt­les kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list AVE PAU­LUS ar­hi­tek­tuu­ri­se­mi­na­ril Lok­sa lae­va­te­ha­ses.

Kesk­kon­naa­me­ti, muin­sus­kait­sea­me­ti, Eest Kuns­tia­ka­dee­mia ja rah­vu­va­he­li­se muin­sus­kait­seor­ga­ni­sat­sioo­ni ICO­MOS kor­ral­da­tud ühiss­emi­na­ri „XX sa­jan­di ar­hi­tek­tuur“ kut­sel oli must­val­ge fo­to aas­tast 1971. Fo­tol sei­sa­vad noor­te su­ve­päe­va­li­sed käest kin­ni suu­re rin­gi­na Lok­sa bus­si­jaa­ma ees. Pilt on Tiiu Vil­ja­saa­re ko­gust.

Ar­hi­tek­tuu­ri­se­mi­nar toi­mus Lok­sa lae­va­te­ha­se saa­lis ja seal rää­gi­ti ka muin­sus­kait­se al­la võe­tud Lok­sa bus­si­jaa­mast, mis on ehi­ta­tud 1938. aa­s­tal ning on Ees­tis esi­me­ne bus­si­jaa­maks rajatud hoo­ne. Se­mi­na­ri lõ­pus la­vas­ta­ti va­na fo­to uues­ti – teh­ti osa­le­ja­te­ga Lok­sa bus­si­jaa­ma ees sa­ma­su­gu­ne ring.

Se­mi­na­ril esi­ne­sid muin­sus­kait­sea­me­ti juht Siim Raie, Kuns­tia­ka­dee­mia rek­tor Mart Kalm, Vil­jan­di Kul­tuu­ri­aka­dee­mia rah­vus­li­ku ehi­tu­se prog­ram­mi­juht Lee­le Väl­ja, muin­sus­kait­sea­me­ti ehi­tis­mä­les­tis­te peains­pek­tor Triin Talk, ICO­MOS In­ter­na­tio­nal ju­ha­tu­se lii­ge Riin Ala­ta­lu ja kesk­kon­naa­me­ti

Põh­ja re­gioo­ni kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list Ave Pau­lus. Rää­gi­ti 20. sa­jan­di ar­hi­tek­tuu­rist kui pä­ran­dist, ehi­tis­te in­ven­tuu­rist, vii­mas­tel aas­ta­tel kait­se al­la võe­tud ob­jek­ti­dest 20. sa­jan­dist ning ka sel­le aja ohus­ta­tud maail­ma­pä­ran­dist. Osa­le­jaid oli li­gi 80.

Pä­rast lõu­na­pau­si ja­gu­ne­ti kol­me grup­pi ning tut­vu­ti Lok­sa lin­na ar­hi­tek­tuu­ri­pä­ran­di­ga. Grup­pe juh­ti­sid Hei­ki Pär­di Ees­ti Va­baõ­hu­muu­seu­mist, Ly Ren­ter muin­sus­kait­sea­me­tist ja Oli­ver Or­ro Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­miast. Käi­di möö­da Lok­sa pea­tä­na­vat, Nõm­me lin­nao­sas, vaa­da­ti ki­ri­kut ning ka Aia ja Pos­ti tä­na­vaid. Spet­sia­lis­tid juh­ti­sid tä­he­le­pa­nu sel­le­le, et Aia tä­na­va väi­ke­seid ela­muid ehi­ta­sid Sak­sa sõ­ja­van­gid, ar­hi­tek­tuu­ris on nä­ha sak­sa mõ­ju­tu­si. Tä­he­le­pa­nu päl­vis ka ku­na­gi­se La­he­maa kau­ba­ma­ja hoo­ne, mis sei­sab aas­taid tüh­jalt.

Lok­sa ehi­tis­test oli se­mi­na­ri et­te­kan­ne­tes pi­ke­malt jut­tu bus­si­jaa­mast, mil­le ar­hi­tekt on El­mar Lohk. Triin Talk mär­kis, et tõe­näo­li­selt on te­gu au­to­ri­ga, sest osa­les ar­hi­tek­ti­dest ain­sa­na ava­mi­sel.

Triin Talk kir­jel­das, kui­das 20. sa­jan­di väär­tus­li­ku ar­hi­tek­tuu­ri­ga ob­jek­tid va­li­ti es­malt väl­ja Ees­ti pa­ri­ma­te ar­hi­tek­tuu­ri­tead­las­te abil. Li­gi 400 ob­jek­tist on nüüd­seks 20 kait­se all. Lok­sa lin­na­va­lit­su­se­le saa­de­ti ki­ri, et Lok­sa bus­si­jaa­ma tu­leks sel­li­se­na kaits­ta ja säi­li­ta­da. Vas­tus tu­li, et linn ise kait­seb hoo­net. Kui muin­sus­kaits­jad olid alus­ta­nud bus­si­jaa­ma kait­se al­la võt­mi­se me­net­lu­se­ga, pa­ni Lok­sa lin­na­va­lit­sus bus­si­jaa­ma koos suu­re maa­tü­ki­ga müü­ki.

„Vae­valt oleks erai­sik ost­nud sel­le bus­si­jaa­ma pi­da­mi­seks, pi­gem krun­di aren­da­mi­seks. Ko­ha­lik ko­gu­kond saa­tis mei­le kir­ja, võt­si­me ma­ja kii­res­ti aju­ti­se kait­se al­la, et saak­si­me oma prot­ses­si­ga lõ­pu­ni min­na. Prae­gu­seks on ole­mas lin­na­va­lit­su­se tel­li­tud res­tau­ree­ri­misp­ro­jekt, Lok­sa linn taot­leb res­tau­ree­ri­mi­seks eu­ro­ra­ha­sid, se­ni po­le saa­nud. Meie mõis­tes on hoo­ne ra­hul­da­vas olu­kor­ras, ka­tust on la­pi­tud,“ rää­kis Triin Talk.

Ave Pau­lus mär­kis, et Lok­sa kuu­lus 1971. ku­ni 1997. aas­ta­ni La­he­maa rah­vus­par­ki, si­su­li­selt oli üle 20 aas­ta kait­se all.

Ta loet­les Lok­sa ümb­ru­se kü­la­des asu­vaid ehi­ti­si ehk ku­na­gi­si mi­li­taa­rob­jek­te: Suur­pea ins­ti­tuu­di­hoo­ne ja sõ­ja­väe­lin­nak, Pä­ris­pea ra­ja­ti­sed, Ha­ra sa­dam. Tööstuspärandist vajab re­konst­ruee­ri­mist Nõm­me­ves­ki hüd­roe­lekt­ri­jaa­ma ka­nal. Ka Lahemaa üks täht­objekt, Joa­ves­ki pa­pi­vab­ri­ku hoo­nestus, oo­tab sa­mu­ti re­konst­ruee­ri­mist.

Kui olid esi­me­sed aru­te­lud, ta­he­ti Ha­ra sa­dam lam­mu­ta­da, li­sas Ave Pau­lus. Aga nüüd võib öel­da, et sa­da­ma näol hak­kab ole­ma te­gu edu­loo­ga, kii­tis ta – MTÜ Ha­ra Sa­dam sai EA­Silt toe­tust, val­mi­nud on sa­da­ma­hoo­ne pro­jekt.

Kü­si­mu­se­le, kui­das kesk­kon­naa­met lu­bab La­he­maa­le sel­list suurt sa­da­mat, na­gu ha­ka­tak­se ehi­ta­ma Käs­mu, vas­tas Ave Pau­lus, et pro­jek­ti on olu­li­selt muu­de­tud: „Al­gu­ses oli plaa­ni­tud 12,5 meet­rit kõr­ge sadamahoone, lük­ka­si­me ta­ga­si, seadsime omad tingimused. Planeering sai arhitektuurinõukogu ja keskkonnaamet koos­kõ­las­tu­se jaa­nua­ris, on vä­ga šikk. Uue sa­da­ma­hoo­ne kõr­gus on ne­li meet­rit.“

Eelmine artikkelRaa­si­ku Elek­ter lõi Sak­sa­maa fir­ma­de­ga käed eks­por­diks
Järgmine artikkelRaa­si­kul al­gab kerg­liik­lus­tee ehi­tus