„Lahemaa viimase sajandi kõige uhkem ümberehitatud paadikuur on Viinistu kunstimuuseumi kabel,“ ütles kultuuripärandi spetsialist AVE PAULUS arhitektuuriseminaril Loksa laevatehases.
Keskkonnaameti, muinsuskaitseameti, Eest Kunstiakadeemia ja rahvuvahelise muinsuskaitseorganisatsiooni ICOMOS korraldatud ühisseminari „XX sajandi arhitektuur“ kutsel oli mustvalge foto aastast 1971. Fotol seisavad noorte suvepäevalised käest kinni suure ringina Loksa bussijaama ees. Pilt on Tiiu Viljasaare kogust.
Arhitektuuriseminar toimus Loksa laevatehase saalis ja seal räägiti ka muinsuskaitse alla võetud Loksa bussijaamast, mis on ehitatud 1938. aastal ning on Eestis esimene bussijaamaks rajatud hoone. Seminari lõpus lavastati vana foto uuesti – tehti osalejatega Loksa bussijaama ees samasugune ring.
Seminaril esinesid muinsuskaitseameti juht Siim Raie, Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse programmijuht Leele Välja, muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk, ICOMOS International juhatuse liige Riin Alatalu ja keskkonnaameti
Põhja regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus. Räägiti 20. sajandi arhitektuurist kui pärandist, ehitiste inventuurist, viimastel aastatel kaitse alla võetud objektidest 20. sajandist ning ka selle aja ohustatud maailmapärandist. Osalejaid oli ligi 80.
Pärast lõunapausi jaguneti kolme gruppi ning tutvuti Loksa linna arhitektuuripärandiga. Gruppe juhtisid Heiki Pärdi Eesti Vabaõhumuuseumist, Ly Renter muinsuskaitseametist ja Oliver Orro Eesti Kunstiakadeemiast. Käidi mööda Loksa peatänavat, Nõmme linnaosas, vaadati kirikut ning ka Aia ja Posti tänavaid. Spetsialistid juhtisid tähelepanu sellele, et Aia tänava väikeseid elamuid ehitasid Saksa sõjavangid, arhitektuuris on näha saksa mõjutusi. Tähelepanu pälvis ka kunagise Lahemaa kaubamaja hoone, mis seisab aastaid tühjalt.
Loksa ehitistest oli seminari ettekannetes pikemalt juttu bussijaamast, mille arhitekt on Elmar Lohk. Triin Talk märkis, et tõenäoliselt on tegu autoriga, sest osales arhitektidest ainsana avamisel.
Triin Talk kirjeldas, kuidas 20. sajandi väärtusliku arhitektuuriga objektid valiti esmalt välja Eesti parimate arhitektuuriteadlaste abil. Ligi 400 objektist on nüüdseks 20 kaitse all. Loksa linnavalitsusele saadeti kiri, et Loksa bussijaama tuleks sellisena kaitsta ja säilitada. Vastus tuli, et linn ise kaitseb hoonet. Kui muinsuskaitsjad olid alustanud bussijaama kaitse alla võtmise menetlusega, pani Loksa linnavalitsus bussijaama koos suure maatükiga müüki.
„Vaevalt oleks eraisik ostnud selle bussijaama pidamiseks, pigem krundi arendamiseks. Kohalik kogukond saatis meile kirja, võtsime maja kiiresti ajutise kaitse alla, et saaksime oma protsessiga lõpuni minna. Praeguseks on olemas linnavalitsuse tellitud restaureerimisprojekt, Loksa linn taotleb restaureerimiseks eurorahasid, seni pole saanud. Meie mõistes on hoone rahuldavas olukorras, katust on lapitud,“ rääkis Triin Talk.
Ave Paulus märkis, et Loksa kuulus 1971. kuni 1997. aastani Lahemaa rahvusparki, sisuliselt oli üle 20 aasta kaitse all.
Ta loetles Loksa ümbruse külades asuvaid ehitisi ehk kunagisi militaarobjekte: Suurpea instituudihoone ja sõjaväelinnak, Pärispea rajatised, Hara sadam. Tööstuspärandist vajab rekonstrueerimist Nõmmeveski hüdroelektrijaama kanal. Ka Lahemaa üks tähtobjekt, Joaveski papivabriku hoonestus, ootab samuti rekonstrueerimist.
Kui olid esimesed arutelud, taheti Hara sadam lammutada, lisas Ave Paulus. Aga nüüd võib öelda, et sadama näol hakkab olema tegu edulooga, kiitis ta – MTÜ Hara Sadam sai EASilt toetust, valminud on sadamahoone projekt.
Küsimusele, kuidas keskkonnaamet lubab Lahemaale sellist suurt sadamat, nagu hakatakse ehitama Käsmu, vastas Ave Paulus, et projekti on oluliselt muudetud: „Alguses oli plaanitud 12,5 meetrit kõrge sadamahoone, lükkasime tagasi, seadsime omad tingimused. Planeering sai arhitektuurinõukogu ja keskkonnaamet kooskõlastuse jaanuaris, on väga šikk. Uue sadamahoone kõrgus on neli meetrit.“