Ringreisi lõpus said 4 uut väiketootjat Põhja-Eesti toidu märgise.
„Ajakirjanikud on alati näljased,” arutasid omavahel Põhja-Eesti kohaliku toidu ringreisile tulnud ajakirjanikud pärast seda, kui olid maitsnud esimese peatuspunkti, Anija mõisakohviku InnAmorata värvilist kiluvõileiba hernepüreega. Päeva jooksul oli maitseid teisigi – lisaks lõuna- ja õhtusöögile vahepealsed degusteerimised. Kirjutajaid kutsusid tutvumisreisile Leaderi tegevusgrupid Põhja-Eestis – Arenduskoda, Ida-Harju Koostöökoda, PAIK ja Partnerid. Giiditööd tegi kolmapäeval, 28. juunil toimunud ringreisil MTÜ Arenduskoda toiduprojektide juht Eha Paas.
Ringreis algas Tallinnast, esimene peatuspunkt oli Anija mõis, kus asub kohvik InnAmorata, seejärel võeti suund ida poole, Kuusalu vallas Valgejõe külas ootas Veinivilla pere, kust edasi viis buss Kuusiku loodustallu Lääne-Virumaal Viitna järvede ääres. Järgmised peatuspaigad olid Kaarli talu ja Väike-Maarja taluturg, Kulina mõis ja veski ning Sagadi mõis.
MTÜ Arenduskoda toidu- projektide juht Eha Paas ütles, et kutsus ajakirjanikud ringreisile, et tutvustada Põhja-Eesti toitu, väikeseid toiduettevõtjaid, nende tooteid ja teenuseid ning näidata Põhja-Eestit kui seni avastamata toidupiirkonda.
Anija mõisas võtsid külalisi vastu kohviku perenaine Ülle Niinemets ning Ida-Harju Koostöökojast Tiina Sergo ja Sille Noor. Kohvikupidaja tutvustas ja pakkus enda välja mõeldud kiluvõileiba, mis pääses Eesti uute rahvustoitude konkursi finaali. Sööjad kiitsid, et kokku on pandud lihtsad maitsed, mille kombineerimise peale ei tulekski. Kel kaasas fotoaparaadid, tegid värviliselt kiluvõileivast lähivõtteid ning jäädvustasid portselannõusid.
Ülle Niinemets märkis, et portselani ta nõudepesumasinas pesta ei julge, nõud ning kohviku antiikmööbel on hoolega valitud perenaise maitsemeele järgi.
Ta lisas, et sügisel läheb mõis remonti – kohvikut selleks ajaks sulgeda pole plaanis. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on pärast renoveeritud mõisa avamist kohvikul oma väliterrass.
Kuusalu vallas Valgejõe Veinivillas võõrustasid ringreisijaid veinimeister Tiina Kuuler oma poja, sommeljee Gregor Alakülaga. Tiina Kuuler rääkis, et otsis kaua, kuhu Veinivilla rajada. Valgejõe endine metskonnamaja osutus sobivaks, kuna lähedal asuvad mõisad ning peatuvad turismibussid. Ta lisas, et Eestis on praegu 10 veinitalu, Valgejõe Veinivilla on neist Tallinnale kõige lähemal ning esimene ametlik marjaveinitalu.
Lisaks eestimaalastele on Veinivilla veine maitsta saanud Euroopa Liidu esindajad, kuna rabarberi-salveivein valiti Eesti eesistumise ajaks esindus-dessertveiniks. Valgejõe veini saab ka Berliinis ühes restoranis, kus Veinivilla toodangut müüakse 55 eurot pudel.
Gregor Alaküla rääkis, et sügisel on plaanis korraldada joogikonkurss, organiseerida aitab Põhja-Eesti toiduvõrgustik. Eha Paas sõnas, et kui konkursilt leitakse eriliselt hea jook, võib selle võtta võrgustiku esindusjoogiks. Lisaks maitsele on plaanis hinnata veinitootja seost kohaliku kogukonnaga.
Kui Harjumaa piir ületatud, jätkus ringkäik Lääne-Virumaal Kuusiku loodustalus, kus külalisi võõrustas perenaine Sirje Kuusik, kes pakkus mahetoitu. Külalistemajaga loodustalus käib ka palju turiste. Perenaine lausus, et paljud neist imestavad, kuidas toit tuleb lauale maja tagant peenrast ning metsas saab pohla otse varre küljest suhu panna – punane mari metsas ei tekita paljudes välismaalastes usaldust.
Kaarli talus võttis külalised vastu Kadri Kopso, kes osaleb Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi taluturu töös. Väike-Maarja taluturul sai tutvuda Põhja-Eesti kohaliku toidu müügiletiga. Samasugused letid on ka Kulinas, Jäneda käsitöökeskuses ja Kolga mõisas. Juulist avati Põhja-Eesti kohaliku toidu müügilett ka Viinistu kunstimuuseumis.
Kulina mõisas oli Põhja-Eesti kohaliku toidu uute märgiste üle andmine. Uued märgised said Kulina mõis, mille alla kuuluvad lihatööstus ja jahuveski; Halliktoa talu, mis valmistab meesegusid. Lisaks said märgise mesindusega tegelev Taali Mesila ja Arkna Karjatalu, kelle meiereis toodab käsitööjuustusid kohapealne juustumeister. Kokku on Põhja-Eesti toidu märgis 34 ettevõtjal.
Ringreis lõppes õhtusöögiga Sagadi mõisas.
Kajastusi veel vähe
Esmaspäeva, 16. juuli seisuga oli ringreisist lugusid ilmunud veel vähe. Toidutare portaalis oli lugu, mis keskendus Põhja-Eesti esindusjoogi valimisele. Venekeelne lugu koos fotodega ilmus venekeelses portaalis Gloss. Lugude ilmumisest on teada andnud veel Maalehe, Postimehe Arteri ja Virumaa Teataja ajakirjanikud.
Ringreisi ajal arutasid ajakirjanikud, et erinevalt Eesti muudest piirkondadest on Põhja-Eesti toidu määramine ja iseloomustamine veel pooleli – Põhja-Eesti tüüpilise toiduna ei osatud esimese hooga midagi välja pakkuda.
Ka Eha Paas nõustus, et Põhja-Eesti on veel avastamata toidupiirkond. Ta lisas, et paljud väikesed kohalikud ettevõtjad vajavad julgustust ning toeks võrgustikku. Tuge vajab ka tarbija, et teaks ja julgeks otsida tervislikku ja kohalikku toitu.