10 aastat regionaaltoetusi Harjumaal

736

Toetusi kohaliku elu edendamiseks on jagatud mitmeid, nii investeeringuteks kui pehmeteks tegevusteks. Aasta alguses valmis ülevaade Harjumaa enamlevinute toetuste kohta, see tähendab arendustegevustest, mida on viimase kümne aasta jooksul peamiselt ellu viinud kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühendused.

Regionaaltoetuste ajalugu on Eestis üsna pikk, regionaalpoliitika elluviimise kõige vanem toimiv vahend aastast 1996 on siiani kohaliku omaalgatuse programm. Viimase kümne aasta jooksul on KOPi toetusi Harjumaale jagatud ca 1,2 miljonit eurot.

Enim toetusi kohaliku omaalgatuse soodustamiseks (kohalikud tähtpäevad, kultuuri-spordisündmused, koduloo uurimine, väikeinvesteeringud jms) on läinud Kuusalu valda (sealhulgas endine Loksa vald), aktiivsemad on veel Raasiku, Saku, Saue, Kernu, Kõue ja Kose vallad. Linnade ühendustel lubati toetusi taotleda alates 2007. aastast, seepärast ei ole linnad edetabeli tipus väga esindatud.

Peamiselt külaseltsidele, aga laiemalt maapiirkonna mittetulundusühendustele suunatud külade arendamise toetuste osas (avalikud seltsimajad, spordirajatised, matkarajad jne) on Harjumaale tulnud 5,6 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Siin joonistuvad selgelt välja kolm kõige aktiivsemat valda – Kose, Saue ja Kuusalu (sh Loksa vald), kuhu on läinud 44 protsenti rahast.

Kohalikele omavalitsustele suunatud toetused on peamiselt siseriiklikud meetmed. Hasartmängu regionaalse investeeringu programm, mis toetab haridus-, sotsiaal-, spordi- ja kultuurivaldkondade investeeringuid, algatati 1998. aastal. On paradoksaalne, kuid toetused on sõltuvuses hasartmängu maksu laekumisest riigieelarvesse ning masu ajal sulasid eraldised omavalitsustele nagu varajane lumi.

Teistest enam toetusi on saanud Kernu ja Harku vallad ning Maardu ja Loksa linnad. 2000. aastast toetatakse keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekunud rahast erinevaid keskkonnaalaseid projekte (joogi- ja reoveesüsteemid, küttetrassid jne). Suveräänne liider on selles arvestuses Kuusalu vald, järgnevad Jõelähtme, Anija, Rae vallad.

Euroopa Liiduga ühinemisel  võttis  riik   kohustuse täita  erinevaid  direktiive, sellest tulenevalt  on  KOVidele suunatud suuremas mahus keskkonnainvesteeringuid. Sel struktuurivahendite perioodil on omavalitsuste investeeringuid kohalike teenuste ja elukeskkonna arendamiseks ette nähtud ligi 143,8 miljonit eurot, sellest Harjumaale (väljaarvatud Tallinn) umbes 27,4 miljonit.

Seni on toetust leidnud 16 omavalitsuse projektid, mis tähendab, et sugugi mitte kõik omavalitsused ei ole eurotoetust saanud. Nende rahade ümber on olnud kõige rohkem poliitilisi vaidlusi ja kohtulahinguid, sest KOV toetuste maht struktuurifondide rakenduskavades ei ole piisav vajaduste rahuldamiseks.

Võrdluseks, Harjumaa omavalitsuste investeeringute vajadused kokku on hinnanguliselt 671 miljonit eurot! Samas on Eesti omavalitsustele suunatud üsna suures mahus raha avaliku turismi- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks – 93,3 miljonit eurot. Ent siin tuleb arvestada riiklikku regionaalpoliitikat, Harju maakond on suures osas kas otseselt või kaudselt toetuste mõttes mitte-eelistatud piirkond. Seepärast on need toetused Harjumaa KOVide arengutes marginaalselt esindatud.

Heameel on tõdeda, et maakondlikul tasandil on omavalitsused hakanud rohkem koostööd tegema, viimaste aastate jooksul on 2-3 ühis­projekti aastas ette võetud (nt ühistranspordi, turismi, jäätmehoolduse valdkonnas). Kõik küll ei ole leidnud rahastust, kuid koostöövalmidust ja aktiivsust näitab see ikkagi.

Uus ja omanäoline regionaalpoliitiline meede Eestis on LEADER programm, mis on suunatud omavalitsuste-ühenduste-ettevõtete vahelise koostöö arendamisele maapiirkonnas. Sõltumata juriidilisest vormist on igaühel võimalus oma kodukandi arengusse panustada ja investeeringuid tuua. LEADER ideoloogia põhineb kohalikel arenguvajadustel ja piirkondlikul otsustel.

Harjumaa tegevusgrupid liitusid LEADERiga üsna viimasel hetkel, ent tehtud otsused on igati õigustanud ning lähimate aastate jooksul kujuneb sellest sisuliselt ainuke investeeringumeede arendustegevuste finantseerimiseks. Kahjuks on praegu veel ettevõtjate panus ja osakaal vähemalt Harjumaal marginaalne.

Kõike seda, mida on rahastatud sinu kodukandis, saab lähemalt uurida www.heak.ee rubriigis „Meie tegevused 2010“.