1. mail on Anija, Kuusalu ja Raasiku vallas 7 mõttekoda

1520

Minu Eesti mõttetalgute veebilehel on interaktiivne kaart, kuhu kantakse andmed mõttekodade kohta. Kaarti täiendatakse pidevalt. See väljavõte on esmaspäevaõhtuse seisuga.
Anija valda on kavandatud neli, Raasiku valda kaks ja Kuusalu valda üks Minu Eesti mõttetalgute koda.

Alates 1. aprillist on võimalik end mõttetalgutele registreerida interneti kodulehel www.minueesti.ee. Samal lehel on kirjas mõttekodade asukohad, seal arutluse alla tulevad teemad, kojavanemate nimed ning kui palju on mõttekodades veel vabu kohti.

Minu Eesti mõttekodade koordinaator Triin Ploompuu selgitas Sõnumitoojale, et kõik kojad pole seni veel internetilehele jõudnud peamiselt tehniliste probleemide tõttu. Mõttekodade juhid peavad need ise ära registreerima, kuid seda tehakse SEB panga süsteemide kaudu ning sellest on tekkinud viivitused.

„Püüame ametlikud mõttekojad veebilehele üles panna nii ruttu kui võimalik, mitteametlikud saavad end registreerida mõttetalgute alguseni,“ ütles ta.

Mõttekodadesse saab registreeruda seni, kuni neis on vabu kohti või 1. maini. Igas mõttekojas tuleb arutlusele 18st etteantud teemast kolm ning üks kohalik teema. Kolmest üldisest teemast said kojajuhid kaks ise valida, ühe teema loosisid neile korraldajad. Kohalik teema selgub mõttetalgutel – millest inimesed kõige rohkem rääkida soovivad. 

Arutelusid viivad läbi selleks koolitatud talgujuhid, nende nimed peaksid Triin Ploompuu sõnul kodulehele jõudma selle nädala lõpuks.

Anija vallas tuleb neli mõttekoda, neist kaks Kehras. Valla kultuurikeskuses on Kultuuri Koda. Kojavanem on Margit Aasmaa, arutlema oodatakse 150 inimest. Mõttekoja teemad on „Ettevõtlus ja töökohad“, „Väärtused ja kultuur“ ning „Loodusväärtused“.   

Venekeelne Kooli Koda toimub Kehra spordihoones ning mõttekoja juht on Sergei Dõmša. Sinna oodatakse 60 inimest. Teemad on „Ettevõtlus ja töökohad“, „Turvalisus ja hoolivus“ ning „Eluterve vanadus“.

„Valisime Kehras praegu väga aktuaalsed teemad – töökohtadest ja turvalisusest,“ märkis kojavanem.

Anija mõisas on Mõisa Koda. Kojavanem on Pille Kulla, kojas on 100 kohta. Arutelude teemad on „Ühistegevus ja koostöö“, „Loodusväärtused“ ja „Turvalisus ja hoolivus“.

„Mõtlesime Koostöökoja naistega oma piirkonnale – meil on siin ju looduskaitse­ala ning leidsime, et just loodusväärtuste teema sobib Anijale arutamiseks,“ sõnas kojavanem.

Mõttekoda on ka Voose külas. Seal on kojavanem Anna Nilisk, osalema oodatakse 130 inimest. Mõttetalgute teemad on „Ettevõtlus ja töökohad“, „Maaelu“ ja „Valitsemiskultuur“.

Raasiku valda on kavandatud kaks mõttekoda – Arukülas ja Raasikul, mõlemad rahvamajades.

Raasiku kojavanem on Margit Eerik, oodatud on 100 inimest. Teemad on „Ühistegevus ja koostöö“, „Kodu, pere ja järelkasv“ ning „Stressiga toimetulek“.

Aruküla kojavanem on Garina Toomingas. Info mõttekoja kohta ei ole veel internetilehele jõudnud, ka ei ole veel valitud mõttetalgute teemasid. Garina Toomingas ütles, et sel nädalavahetusel teevad kohalikud noored Arukülas proovimõttetalgud, 1. mail osalevad nad Raasiku mõttekojas.

Kuusalu valla ainus mõttekoda tuleb Kolgaküla rahvamajas. Esmaspäeva õhtuks ei olnud ka selle kohta veel mõttetalgute kodulehel informatsiooni. Kojavanem Kunnar Vahtrase sõnul takerdus info edastamine tehniliste probleemide taha. Ta kinnitas, et Kolgakülla oodatakse 1. mail 100 inimest, endavalitud teemad on  „Maaelu“ ja „Linnaelu“, korraldajatepoolne loosiga valitud teema pole veel teada.

Eelmine artikkelVargus Kuusalu vallas
Järgmine artikkelKolga kool saab Avatud Eesti Fondi auhinna