Võtad koe­ra, võ­tad ka vas­tu­tu­se

Võtad koe­ra, võ­tad ka vas­tu­tu­se

Sõnumitooja
0

 

Ka­lev Kuus­pa­lu, Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­kon­na piir­kon­na­po­lit­sei­nik

Ka­lev Kuus­pa­lu,
Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­kon­na piir­kon­na­po­lit­sei­nik

Po­lit­sei poo­le pöör­du­tak­se üs­na tih­ti seo­ses hul­ku­va­te või siis va­balt rin­gi jooks­va­te koer­te tõt­tu. On tea­ta­tud olu­kor­da­dest, kus hul­kuv või va­balt rin­gi jook­sev koer on murd­nud ka­nu, tul­nud võõ­ras­se ae­da ja eh­ma­ta­nud ini­me­si, lõh­ku­nud ae­da või siis ko­gu­ni hoo­ne­te uk­si ning aja­nud tee­del rat­tu­reid ta­ga.

Koe­rao­ma­ni­kud on har­ju­nud, et kü­la­des ei ole koe­rad aias ega ke­tis kin­ni, vaid lii­gu­vad oma ter­ri­too­riu­mil va­balt. Üld­ju­hul ar­vab koe­ra­oma­nik, et koer ei lä­he ko­du pii­ri­dest kau­ge­ma­le ja kui lä­heb­ki, siis koe­rad on kü­la­des ko­gu aeg va­balt rin­gi jooks­nud ja mis hal­ba ik­ka juh­tub.

Kuid iga koe­rao­ma­nik peab ar­ves­ta­ma, et il­ma pe­re­me­he­ta rin­gi jook­sev koer, kes küll pe­re­me­he ar­va­tes ei ole ku­ri, mõ­jub teis­te­le ini­mes­te­le ik­ka­gi häi­ri­valt ja hir­mu­ta­valt. Li­saks ei tea kee­gi, mis­moo­di käi­tub te­ma koer väl­jas­pool ko­du. Üht­la­si tu­leb ka ar­ves­ta­da, et oma­päi väl­ja las­tud koe­ra või­vad va­rit­se­da pal­jud ohud, mil­le tõt­tu võib loom ras­kelt vi­ga saa­da või ise­gi huk­ku­da.

Oma­nik kan­nab täit vas­tu­tust oma loo­ma te­ge­vu­se eest. See tä­hen­dab, et koe­ra te­ge­vu­se tõt­tu kan­na­ta­da või kah­ju saa­nud isi­kul on õi­gus tsi­viil­koh­tu kau­du nõu­da te­ki­ta­tud kah­ju hü­vi­ta­mist. Näi­teks on va­balt rin­gi jooks­va­tel koer­tel oht jää­da au­to al­la ja ju­hul, kui see on juh­tu­nud, tu­leb oma­ni­kul hü­vi­ta­da li­saks koe­ra ra­vi­ku­lu­de­le ka koe­ra­le ot­sa sõit­nud au­to re­mon­di­ku­lud.

Mu­re­koht on ol­nud ka hul­ku­va­te või siis huk­ku­nu­na lei­tud koer­te tu­vas­ta­mi­ne. Koe­rao­ma­ni­ku kii­re­maks tu­vas­ta­mi­seks võiks koe­ral li­saks kii­bi­le ol­la kae­la­rih­mal ka oma­ni­ku te­le­fo­ni num­ber. Mõel­da võiks veel sel­le­le, et kui koe­rao­ma­nik on en­nast pi­me­dal ajal tei­nud näh­ta­vaks, siis sa­ma võiks te­ha oma lem­mi­ku­ga ning pan­na koe­ra­le sel­ga hel­kur­vest, sest mui­du võib au­to­juht koe­ra mär­ga­ta lii­ga hil­ja.

Koer­te- ja kas­si­de pi­da­mist re­gu­lee­ri­vad es­malt ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed vas­ta­va­te ees­kir­ja­de­ga, mis on lei­tav in­ter­ne­tist oma­va­lit­sus­te ko­du­le­helt või siis rii­gi­tea­ta­jast. Li­saks tu­leb koer­te ja kas­si­de pi­da­mi­sel jär­gi­da loo­ma­kait­se­sea­du­se­ga tei­si seon­du­vaid õi­gu­sak­te.

Koe­ri ja kas­se võib pi­da­da hoo­nes või pii­ra­tud ter­ri­too­riu­mil sel­le ala oma­ni­ku loal. Üht­la­si peab ta­ga­ma, et loom ei pää­seks ise­seis­valt ter­ri­too­riu­mi pii­ri­dest väl­ja. Koer või kass ei to­hi häi­ri­da ra­hu ega rik­ku­da kaas­ko­da­ni­ke va­ra. Ava­li­kus ko­has peab koer ole­ma ja­lu­tus­rih­ma ot­sas ja kand­ma va­ja­du­sel suu­kor­vi. Väik­sem koer võib ol­la spet­siaal­ses kor­vis, kas­tis või puu­ris.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus