Voose Luurimäele kavandatakse 35 meetri kõrgust vaatetorni

Voose Luurimäele kavandatakse 35 meetri kõrgust vaatetorni

Külli Koppelmaa
0

Voose Külaselts on alustanud Harjumaa ühe kõrgeima, Luurimäe, ümbrusesse spordi- ja puhkepiirkonna loomist.

Tänavu veebruaris sai Anija vald munitsipaalomandisse 6,6 hektari suuruse Vana-Täijärve maaüksuse. Seda taotleti riigilt vallale Voose Külaseltsi soovil.
„Soovisin seda ära osta, kui siia taheti veel üht karjääri teha. Et tõmmata pidurit, takistada meie looduse ära vedamist. Kuid siis riik ei müünud seda. Nüüd avanes võimalus taotleda see valla omandisse,“ räägib Voose külavanem Andrus Nilisk.
Aprillis otsustas vallavolikogu anda Harjumaa ühe kõrgeima mäe ümbruses oleva maatüki 20 aastaks Voose Külaseltsi kasutusvaldusse. Seltsil on maaüksusega, mis algab külaplatsi tagant ja ulatub üle mäenõlvade Külvandu teeni, väga suured plaanid. Esialgu tahetakse sinna teha terviserada jooksmiseks ja talvel suusatamiseks, välijõusaal, loodusõpperada, discgolfi rada ning mäeotsa vaatetorn.
Andrus Nilisk: „Kodu ei ole ainult neli seina, vaid keskkond, kus elame. Voosele on jäänud pigem vanad inimesed, noored siia ei tule. Seetõttu pingutame, et küla oleks ka noorte jaoks atraktiivne ega sureks välja.“

Jõusaal on olemas
Möödunud talvel alustasid kohalikud mehed Luurimäele ja endise Täijärve ümbrusesse terviseraja tegemist – võeti maha võsa, kopaga kaevati välja kände. Spordirada läbib osaliselt ka eramaid ning on ligi 1,5 kilomeetrit pikk. Selle läbimine nõuab palju võhma, mitmes kohas tuleb laskuda või tõusta üles järskudest, umbes 20meetristest nõlvadest. Raja kõrgema ja madalama koha kõrguste vahe on üle 35 meetri. Lõpuks jõuab rada tagasi algusesse.
„Siin tuleb veel lõigata võsa, juurida-freesida kännud, siluda maapind tasaseks, et hiljem saaks raja niitmisega puhta hoida,“ selgitab külavanem.
Möödunud nädala algul pani OÜ PoMo Playgrounds terviseraja äärde metsa lagedamale platsile vabaõhujõusaali: „Kuna paljudel meist on istuv töö, liigume vähe, on keskkoht nõrk ning sagedane häda on seljavalud. Et neist lahti saada, tuleb teha trenni. Olin ise aastaid seljavaludega hädas, kuni hakkasin igal hommikul võimlema. Jõusaalis käia mulle ei meeldi, see on aja- ja raharaiskamine. Siin saab  vabas  õhus  ja  tasuta  treenida.“
Voose metsajõusaalis on neli puidust treeninguvahendit: lõuatõmbekang, rööbaspuud, eraldi pingid kõhulihaste ja seljalihaste treenimiseks. KOPist saadi nende ostmiseks 2000 eurot, vallaeelarvest toetati 431eurose omaosalusega.
„Kevadel otsisime välijõusaale, mis sobiksid loodusesse. Käisime Pärnus vaatamas, tegin pilte, võtsime PoMoga ühendust, saime pakkumise ja kirjutasime projekti. Tahaks siia saada veel tõstekangi, praegu ei jätkunud selleks raha,“ jutustab Andrus Nilisk.
Võsast    puhastatud    jõusaali­alust pinnast on vaja veel kultiveerida ning külvata sinna muruseeme.
Terviseraja lähisele on kavas tuleval kevadel teha ka discgolfi rada: „Naabripoiss, kes käib mujal mängimas,  tuli välja mõttega, et ka meil omal võiks olla koht discgolfi mängimiseks.“

Vaatetorni projekteeritakse

Voose vaatetorni eskiis, mille tegi arhitekt Tõnu Tarbe.

Voose vaatetorni eskiis, mille tegi arhitekt Tõnu Tarbe.

Luurimäe otsa, umbes 90 meetri kõrgusele, on plaan rajada 35meetrine metallist vaatetorn. Möödunud talvel käis Andrus Nilisk koos arhitekt Tõnis Tarbega Valgehobusemäe torni juures Albu vallas. Arhitekt vaatas üle ka kavandatava torni asukoha Luurimäel ning joonistas eskiisi. Sellel on kolmnurkne torn, mille kaks külge on lahtised, kolmas mõeldud ronimis- ja laskumisseinaks.
„Nelinurkseid vaatetorne on Eestis küll, kolmnurksetest oleks see ainus. Peale selle, et on omanäoline ja teistest erinev, sobib kolmnurkne ka sellele künkale paremini. Kui arvestada, et meie torn tuleb multifunktsionaalne, siis usun, et Eestis teisi taolisi ei olegi,“ lausub Andrus Nilisk.
Plaanitava vaatetorni iga serv on 9 meetrit pikk, 35meetri kõrgusele vaateplatvormile hakkab saama mööda metallist treppi, tornil on 6 vahekorrust, ka nende juures on väiksemad platvormid. Kinnisel seinal on ronimiskivid, julgestusköiega saab ronida kuni 20 meetri kõrgusele, iga 5 meetri järel on aknad, kust on võimalik köiega alla laskuda. Laskuda saab ka torni ülemiselt vaateplatvormilt.
Augustis eraldas Anija vallavolikogu lisaeelarvest Voose vaate­platvormi projekteerimiseks 20 640 eurot. Külaselts korraldas riigihanke ning vaatetorni hakkab projekteerima OÜ Skeleton. See läheb maksma 18 500 eurot, valmima peaks aasta lõpuks. Projekt koostatakse eskiisi põhjal, veidi võib see tulla erinev. Kui projekt valmis, kavatseb külavanem küsida orienteeruva hinnapakkumise, et teha selle põhjal rahataotlus Leader-programmi kevadisse vooru.
Kui palju võiks torni ehitamine maksta, ei oska Andrus Nilisk arvata, prognoosib, et umbes 120 000-130 000 eurot: „Vaatetorn jaoks kulub ehk 30-40 tonni rauda. Torni osad tuleb teha tehases valmis ja kohapeal kokku panna. Soov on, et seda ei keevitata, vaid pannakse kokku poltliidestega. Palju on käsitsitööd, kuna tehnikaga sinna ligi ei pääse. Kõige keerulisem ongi ilmselt materjali mäkke vedamine.“
Külavanem loodab, et Leaderist antakse toetust, õnnestub saada ka lisaraha ning vaatetorni ehitamisega on võimalik alustada tuleval aastal.
„Kui kõik läheb hästi, peaks torn olema valmis 2018. aasta kevadel. Usun, et sellest tuleb äge asi,“ arvab Andrus Nilisk.
Ta lisab: „Külaplatsi oleme pidevalt välja rentinud, seda kasutatakse nii sünnipäevade pidamiseks kui kokkutulekute korraldamiseks. Kui saame vaatetorni ja spordirajad valmis, on see kõik üks suur kompleks, millel on kasutajaid ilmselt veel rohkem.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus