Valk­la Ran­na pi­da­jad ko­gu­vad pio­nee­ri­laag­ri lu­gu­sid

Valk­la Ran­na pi­da­jad ko­gu­vad pio­nee­ri­laag­ri lu­gu­sid

Ere Uibo
0

Valk­la puh­ke­kes­ku­se pöö­nin­gult tu­lid väl­ja pio­nee­ri­laag­ri­te päe­vi­kud, mil­lest esi­me­sed on 1950nda­test aas­ta­test.

Su­vel sat­tus Valk­la ran­na­res­to­ra­ni pal­ju kü­la­li­si, kes tea­ta­sid, et tu­lid vaa­ta­ma, mil­li­ne näeb väl­ja ku­na­gi­ne pio­nee­ri­laa­ger ning rää­ki­sid sel­lest lu­gu­sid, mee­nu­tab puh­ke­kes­ku­se Valk­la Rand tu­run­dus­juht Liis Jü­ri­mäe.
Kui pöö­nin­gult il­mu­sid väl­ja aas­ta­kü­men­te kau­pa laag­ri­päe­vi­kuid roh­ke­te fo­to­de, lu­gu­de ja ni­me­kir­ja­de­ga, ot­sus­tas Liis Jü­ri­mäe te­ha Fa­ce­boo­ki Valk­la pio­nee­ri­laag­ri­te gru­pi ning li­sas üles­kut­se ja­ga­da, tal­le­ta­da ja juur­de ko­gu­da mä­les­tu­si, viia kok­ku ku­na­gi­sed laag­ri­kas­van­di­kud.
Ta sõ­nas, et gru­pi­ga on lii­tu­nuid, kuid prae­gu on seal veel üs­na vaik­ne: „Loo­da­me, et ini­me­sed veel är­ka­vad. Kui jõuan päe­vi­kud lä­bi uu­ri­da, saab pos­ti­ta­da sealt är­gi­tu­seks ehk veel põ­ne­vaid sei­ku. Plaa­ni­me jät­ta laag­ri­päe­vi­kud res­to­ra­ni ning kel hu­vi, saab neid sir­vi­da. Ka koo­li­di­rek­tor Hend­rik Agur, kel­lel on Sal­mis­tul su­vi­la, soo­vi­tas meil te­ha nos­tal­gia­nur­ga.”
Liis Jü­ri­mäe üt­les, et res­to­ra­ni sei­nal on mõ­ned pil­did ühelt daa­milt, kes oli laag­ris 1953. aas­tal: „Oo­ta­me kõi­ki jul­gelt pil­te ja jut­te ja­ga­ma, lu­ba­me, et need, kel­le pi­ldid Valk­la ran­na­res­torani sei­na­le ri­pu­ta­me, saa­vad meilt ka vää­ri­li­se ta­su.”
Ta li­sas, et sa­ma daam ju­tus­tas, kui­das oli laag­ris koos Eri Kla­si­ga: „Ta rää­kis, et Eri Klas män­gis nii häs­ti kla­ve­rit, tüd­ru­kud jook­sid tal­le jä­re­le ning pa­lu­sid, et ta ai­na män­giks. Peaae­gu kõik, kes on mee­nu­tu­si ja­ga­nud, mai­ni­vad mõn­da kuul­sust, ni­me­kir­ja­dest võib lei­da ka Raul Re­ba­se ja Vil­lu Tam­me. Aas­taid oli siin Tal­lin­na kul­tuu­ri­töö­ta­ja­te laa­ger. Rah­vast käis Valk­last lä­bi mee­le­tult, näi­teks 1971. aas­tal oli su­ve jook­sul kolm va­he­tust, igas mi­tu rüh­ma mit­me­küm­ne lap­se­ga. Sa­mas ko­ha­li­kud ei pää­se­nud laag­ri­le li­gi, kur­vis oli tõk­ke­puu ees.”
Oma laag­ri­mul­jeid ja­ga­nud daam kir­jel­da­nud ka, et pii­ri­val­vu­rid rii­su­sid õh­tu­ti lii­va ära, ja­la­jäl­gi ei toh­ti­nud sin­na öö­sel te­ha. „Lap­sed käi­sid ik­ka sa­la­ja jäl­gi te­ge­mas, et pii­ri­val­vu­reid när­vi aja­da. Päe­vi­kus on ka ju­tu­ke­sed koh­tu­mis­test kom­mu­nis­ti­de ja fil­mi­mees­te­ga,” kom­men­tee­rib Valk­la Ran­na tu­run­dus­juht.
Esi­me­ne pio­nee­ri­laa­ger oli Valk­las 1951. aas­tal, mil­lal oli vii­ma­ne laag­ri­va­he­tus, se­da Liis Jü­ri­mäe veel öel­da ei os­ka. In­fo ko­gu­mi­ne on al­les al­gus­jär­gus, viiak­se end fak­ti­de­ga kurss­si. Esi­me­sed ma­ter­ja­lid puh­ke­kes­ku­sest on 1994. aas­tast. Komp­lek­si ma­jad olid ai­nult pio­nee­ri­laag­ri­te ka­su­tu­ses. Seal, kus on prae­gu res­to­ran, oli ku­na­gi laag­ri söök­la.
Veeb­rua­rist pa­ni ran­na­res­to­ran Valkla Rand kuuks ajaks uk­sed kin­ni, päe­vi­ku­te­ga saab uues­ti tutvuda ala­tes 4. märt­sist.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus