Valgejõe Veinivilla võõrustab külalisi endises metskonnamajas

Valgejõe Veinivilla võõrustab külalisi endises metskonnamajas

Ülle Tamm
0

Avatud talude päeval, 19. juulil on Valgejõe Veinivillas ringkäigud kell 12, 14 ja 16.

Valgejõe metskonna kontorihoone seisis küla keskel teeristis aastaid tühjalt ja oli müügis. Eelmise aasta kevadest on majal uus omanik ning koht saanud kõlava nimetuse – Valgejõe Veinivilla.
Perenaine Tiina Kuuler on Eesti veinisõprade ja koduveinivalmistajate seas tuntud tegija. Varem ajakirjanikuna töötanud ja mitmeid väljaandeid peatoimetanud veinimeister kinnitab, et on metskonnahoone ostuga rahul: „Mina sain seda, mida tahtsin ja võimalik, et ka maja sai selle, mida vajas.“
Tiina Kuuler on valmistanud Eestimaa õuntest ja marjadest koduveine kümmekond aastat. Veiniala kujunes põhitööks mõni aeg pärast seda, kui 2008. aastal läks pankrotti viimane väljaanne, mille tegemist juhtis, ning ta jäi töötuks. Aasta hiljem sügisel hakkas pidama koduveini blogi ning veel aasta edasi asus tema loodud OÜ Veinivilla vahendama veinitegemiseks vajalikke tarvikuid. Ettevõttel on Pääskülas oma veinitarvikute kauplus.
Metskonnamaja võtmed sai ta kätte 17. aprillil 2014. Omaette talukohta otsis veinivilla jaoks pikalt, esmalt oli plaan leida sobiv paik Lääne-Harjus, et oleks Nõmme kodumajast lühem maa sõita. Siis nägi müügis Valgejõe maja, mis tundus sobiv, kuid hind käis esialgu üle jõu. Vaatama sai sõidetud mitmeid kohti, aga polnud päris see, mida soovinuks. Lõpuks metskonnamaja hind langes veelgi ning alates mullustest lihavõtetest on veinivilla perenaine koos abikaasa Allan Alaküla ning poegade Gregori ja Gabrieliga Valgejõe kogukonna liikmed.
Päris ära pole veel pealinnast kolitud, kuid aina enam ollakse maal. Tiina Kuuler nendib, et toob iga korraga üha rohkem asju Nõmmelt ära Valgejõele ning raske on linna tagasi minna, kuigi oma pood ja linnakodu nõuavad samuti hoolt.
„Kui aasta tagasi lihavõtete ajal uute omanikena majas olime, koputati uksele, sisse astusid tookordne külavanem Leili Valk ja naaber Virge, kaasas pasha. See oli väga armas. Sügisel osalesime uue külavanema valimisel, veebruaris oli meie saalis kahe küla koosolek. Tuleval laupäeval on Valgejõe, Vanaküla ja Parksi külade kokkutulek, traditsiooniliselt avati kokkutulekute ajaks metskonna saalis käsitöönäitus, teeme nüüd samamoodi. Abikaasa Allan on kokku otsinud materjale hoone ajaloo kohta, paneme üles näituse. Kunagi oli siin kõrtsihoone,“ jutustab perenaine.
Eelmine perenaine, endine metsaülem Lya Mägi jättis suurema osa mööblist majja, nendega on sisustatud enamik 13 toast. Alles jäid ka vana elektripliit ja külmkapp Saratov. Maja oli elamiskõlbulik, suurim ehmatus oli tohutu veeuputus, kui keskküttetoru lõhkes ning magamistoast tuli vett akna kaudu ämbritega välja visata.
Valgejõe on Tallinna-Narva maantee lähedal, autoga saab mõlemale poole kiirelt. Keerukam on bussidega. Ehkki maanteel liigub palju liinibusse, lähevad need Valgejõest mööda. Veinivilla kõrval asub bussipeatus, kuid buss sõidab külasse sisse vaid kord päevas, enamvähem ühel ajal keskpäeva paiku läheb üks Tallinna ja teine Narva poole.

Tööd on saanud palju teha
Varem pole Tiina Kuuler külas elanud, ent lapsepõlv möödus Ida-Virumaal Kiviõli väikelinnas, kus oli samuti oma maja ja koduaed, nagu on ka Nõmmel.
Aiatööoskusi läheb Valgejõel tarvis pidevalt. Kokku on veinivillal 1,9 hektarit maad, mida läbib Valgejõgi, on oma tiik, mets ja väikesed jõe-äärsed aasad.
„Eelmisel aastal oli väga hea seeneaasta. Ärkasin hommikul, tõin metsast korvitäie seeni, siis hakkasin talus toimetama. Tööd on saanud teha kõvasti. Niipalju olen küll õppinud, et tööga hoian nüüd natuke tagasi, lõpetan õuetöö õhtul kella seitsme ajal, mitte enam kell kümme. Teeme talguid, kutsume appi sõpru – aitavad midagi ehitada või istutada, pärast maitseme veini, ajame juttu, käime saunas.“
Maja kõrvale kerkib marjakasvatus – rohelised sõstrad, mustad sõstrad, arooniad. Roheliste sõstarde kohta ütleb perenaine, et teoreetiliselt on tal Eesti suurim rohelise sõstra istandus, kokku sadakond istikut. Neist saab väga hea valge veini. Mustsõstrapõõsaid on viissada – üks tuttav andis ootamatult palju pistikuid. Veel on kasvama pandud arooniaid – on vähenõudlikud, vein tuleb ilusat värvi ja hea.

Valgejõe valge, roheline, kuldne
Valgejõe Veinivilla on Eesti esimene marjaveinitalu. Metskonna endise kontori kõrval asuv kunagine töökoda on ümber ehitatud veinide aktsiisilaoks ehk kohaks, kus alkoholi saab hoida aktsiisivabalt.
Vein pannakse käärima 400-, 700- ja kolme 1000liitrisesse nõusse. Kõige väiksema käärimisnõu kohta lausub perenaine, et see on ilmaime – aktsiisilao nõuded on täidetud, kui vähemalt üks nõu on niisuguste mõõdikutega, millelt on 1 millimeetri täpsusega näha, kui palju veini sealt välja villitakse.
Kuna firma kaupleb väikeste koduveinikoguste valmistamiseks vajalike tarvikutega, tuli oma talu tootmisprotsessiks mitmeid vahendeid ise välja mõelda. Pead pani murdma küsimus, kuidas mitmesajaliitristes kääritusnõudes mahla liigutada. Kasutusele sai võetud plastmassist aerud, esialgu pisem, hiljem ka suurem.
Tiina Kuuler: „Marjaveinitalu tootmine on suuresti iseõppimine. Väiksemate veinikoguste tegemisel olen vinge tegija, neid võin teha ka üht kätt selja taga hoides, nüüd õpin juurde suuremate koguste valmistamist. Eestis koolitatakse Olustveres toidutehnoloogia eri­alal veinitootmist suurettevõtetes. Soomes  on kutsekool väiksemate veinitalude jaoks.“
Valgejõe veinivilla toodangut müüakse Tallinna vanalinnas mitmes poes. Perenaine kirjeldab, kuidas otsis toodetele nime. Kuna talukoha nimi kattub küla omaga, oli see parim variant.
Valgejõe Valge 2014 on õuna ja ebaküdoonia vein, mis pälvis tänavu kevadel Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja ekspertide hinnangul pääsukesega kvaliteedimärgi.
Valgejõe Roheline on rabarberivein. Valgejõe Kuldne tehakse alõtšadest ehk mirabellidest. Valgejõe Punane on arooniast.
Tulekul on veel Valgejõe Must ja Valgejõe Vaskne.
Eelmise aasta õunaveinis on Valgejõe talude õuntest tehtud mahl. Külaüritusel tuli jutuks, et paljudel on hea õunasaak ja õunu pole kusagile panna. Veinivilla võttis kõik rõõmuga vastu. Ka pihlakaveini jaoks korjati marju külarahva puudest.

Saab õpetust ja veine maitsta
Viimased viis aastat on Tiina Kuuler korraldanud koos Maalehega koduveinikonkursse, need on teda teinud tuttavaks paljude hobikorras veine valmistavate inimestega. Kel huvi, saab temalt õpetust, kuidas ise veinitalu käivitada. See on keerukas protsess, nõuab jõudu ja  vastupidavust bürokraatiarägastiku läbimiseks.
Huvilistele tehakse Valgejõe Veinivillas ekskursioone ja degusteerimisi. Firma on ühinenud võrgustikega Ehedad Elamused Lahemaal ja Ogarad Talud ning teeb koostööd Eesti Maaturismiga.
Põhjalikumalt saab veinivilla ettevõtmistest lugeda internetist kodulehelt www.veinivilla.ee ning Facebookist.

  Loe ka lk Ida-Harjust osalevad avatud talude päeval 7 pereettevõtet.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus