Tudengid restaureerisid Pikva mõisa laemaalid

Tudengid restaureerisid Pikva mõisa laemaalid

ÜLLE TAMM
0

Eelmisel suvel juulis ja tänavu juunis taastasid kunstitudengid Pikval mõisa laemaale.

Mõisa omanik Mika Orava ütleb, et ta ei ole Eestis enne näinud sellist töötamist, tudengid alustasid hommikul kell 9 ja lõpetasid öösel kahe ajal: „See on tohutult raske füüsiline töö, puhastada skalpelliga lae all. Kahe suvega on kulunud nende laemaalingute kordategemisse kokku kaks tuhat töötundi. Üliõpilaste ja spetsialistide abita ei oleks ma saanud laemaale taastatud.“

Pikval töötasid Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli restaureerimise eriala üliõpilased koos juhendajatega, tegu oli nende suvise praktikaga.

Maalingud on mõisahoone paremas tiivas esimesel korrusel kolmes ruumis – fuajees, suures saalis ja salongis. Vasakpoolses tiivas on laemaalingud hävinud, kuna nõukogude ajal kasutati vahelagesid kütteks. Kunstiakadeemia restaureerimisosakonna juhendaja Hilkka Hiiopi sõnul pole maalingute täpset ajaloolist kuuluvust teada, kuid olemasolevad andmed viitavad aastale 1887. eelnenud perioodile, sest sel aastal vahetas mõis omanikku ning uus omanik Robert Turmann rajas teisele korrusele viiva keerdtrepi, see lõikab varasematesse laemaalingutesse sisse.

Hilkka Hiiop: „Kuna kolmes ruumis olid maalingud erinevad nii säilivusastme kui ka kvaliteedi poolest, tekkis idee viia läbi maalingute näidisrestaureerimine ning rakendada iga ruumi puhul erinevat ennistamiskontseptsiooni. Et fuajee keerd­trepp on lõhkunud laemaali, otsustasime selle avada osaliselt ning eksponeerida neutraalsel taustal. Suure saali maalingud rekonstrueeriti tuginedes sondaažidest saadud informatsioonile originaalsest ornamentaalsest skeemist. Väikese salongisaali kauni lae puhul otsustasime avada maalingu paksu valge lubjakihi alt täies ulatuses. Maalingu avamine on äärmiselt delikaatne töö, tuleb teha spetsiaalsete skalpellide ja kemikaalide abil millimeeterhaaval kattekihti eemaldades.”

Ta lisab, et see oli tudengitele suurepärane praktikakogemus: „Ka mõisaomanik Mika Orava võib olla uhke sellise lisaväärtuse üle oma häärberis, seda on põhjust imetlema tulla nii kohalikel elanikel kui ka huvilistel kaugemalt.”

Mika Orava räägib, et eelmisel nädalal käisid Pikval järgmised restaureerijad – üliõpilased tulevad esemelise restaureerimise praktikale ning hakkavad taastama mõisahoone kolme ahju: „Minu huvid ja kunstiakadeemia soovib klapivad kokku ning Pikva mõisast on tulemas tudengite õppebaas.”

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus