Toidufestivalil arutati OTTi kaubapäevade laiendamist Raasikule

Toidufestivalil arutati OTTi kaubapäevade laiendamist Raasikule

Ere Uibo
0

Raasiku valla esimesel toidufestivalil osalenud kümmekond tootjat ja müüjat arutasid pärast kauplemist vestlusringis, kuidas oma toodangut paremini propageerida ning kas tuleks kasuks liitumine Põhja-Eesti toidumärgisega.

Raasiku vallas toimuvad Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) kaubapäevad igal neljapäeval Arukülas. Kuna huvi kohaliku toodangu vastu aina kasvab, paljud ostjad aga Arukülla ei jõua, on hakatud Raasiku OTTi eestvedajalt Meeli Tederilt uurima, kas kaubapäeva ei võiks teha ka Raasikul, esialgu kas või kord kuus. Et leida võimalusi, kuidas OTTi liikumist rohkem tutvustada, arendada ettetellimissüsteemi ning testida Raasiku tarbijate huvi OTTi vastu, korraldas Meeli Teder laupäeval, 7. märtsil Raasiku rahvamajas toidufestivali, mille jaoks sai toetust Kohaliku Omaalgatuse Programmist.
Arukülas toimub kauplemine õues, Raasikul seadsid müüjad oma letid üles rahvamaja saalis. Kauplejaid oli üle 10, tuldi Raasiku vallast, Anijalt, Koselt ning ka kaugemalt. Meeli Teder märkis, et müüjaid oli sama palju nagu tavaliselt Arukülas. Kõik kauplejad olid varem Raasiku OTTi müügipäevadel ka osalenud.
Küsimusele, kas kaubapäev võiks edaspidi tõepoolest ka Raasiku alevikus toimuda, Meeli Teder pärast festivali veel vastata ei osanud, kuid rõõmustas, et rahvamaja saalis oli piisavalt müüjaid, samas jäi ruumi liikuda ning ostjaid liikus kogu 3tunnise kaubapäeva vältel: „On tähtis, et kohalikud tootjad saaksid aru, kui oluline on, et nad kaasa räägiksid ja mõtleksid, kuidas liikumist paremini tööle panna, jagaksid oma ootuseid ja lootusi.”
Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga kinnitas, et kauplejad on Raasikule oodatud: „Müük võiks toimuda kord kuus. Majas on meil küll aktiivne tegevus, kuid kevadest sügiseni saab teha laadapäeva meie suurel õuealal. Võiks olla kindlal kellaajal keset päeva, kui rahvas tuleb nagunii poodi.”
Meeli Teder sõnas, et pärast kauplemist oli saalis vestlusring, kus lisaks tootjatele osalesid Põhja-Eesti toidumärgise esindaja Eha Paas, Kaja Keskküla Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikust ning Tiina Sergo ja Sille Noor Ida-Harju Koostöökojast. Festivali alguses, kui kauplejad sättisid kaupa müügilaudadele, võis raamatukogus kuulata toitumisnõustaja ja toidutehnoloogi Ene Mägi loengut, kuidas valida süüa tervislikult ning millele toitu valides tähelepanu pöörata. Laste aja sisustamise eest hoolitses Angela Allik, kes pakkus noortekeskuses erinevaid mänge.
Vestlusringi üks küsimus oli, kuidas panna paremini toimima kauba ettetellimine. Raasiku OTT on  selle  võimaluse  internetis  loonud, kuid eriti populaarne see veel pole — paljud ostjad on harjunud tulema neljapäeviti kaubapäevale, et seal toodetega tutvuda ning otsustada, kas ja mida osta.
Tootjate jaoks on selline variant aga keerulisem, sest ei oska ette ennustada, mis kogustes kaupa kaasa võtta ning kas sellest saab müügiplatsil lahti. Mitmed müüjad on öelnud, et neil pole mõtet tulla tunniks ajaks Arukülla seisma, pigem lähevad Tallinnasse, kus on alati kindlasti turgu. Meeli Teder sõnas, et ostjate hulka Arukülas mõjutavad nii ilm, pühad kui erinevad ootamatud tegurid. Ka ei liigu veidi alla 2000 elanikuga Arukülas nii palju ostjaid kui mõnes suuremas keskuses.
Ta märkis, et sellise süsteemiga kaubapäevad nagu praegu Arukülas, pole mujal maailmas nii populaarsed — mujal ei tule müüjad kokku ega oota, millal neilt ostetakse, vaid toimub süsteem, et kaubapäeval antakse ostjale ettetellitud ja -makstud kaup. Raasiku OTTi  tootjad  leidsid,  et  kui  ettetellimissüsteem  rohkem  omaks  võetakse, on nad valmis tulema müüma ka Raasiku alevikku.
Teine teema, mille üle arutati, oli, kuidas saaksid kohalikud tootjad oma kaupa paremini turundada. Meeli Teder lausus, et tootjad on teinud palju vabatahtlikult, näiteks viinud ostjatele kauba koju ilma lisatasuta. Selles suunas on astunud uue sammu Lääne-Virumaa, kus tegutseb Rakvere teeninduskeskus, mille esindajad osalesid samuti Raasikul vestlusringis. Möödunud  aastal  alustanud  keskusel on kliente kümmekond ning eesmärk on viia Lääne-Viru toodangut Tallinnasse. Keskuse esindajad tegid ettepaneku, et nendega võiksid ka liituda Raasiku OTTi tootjad, sest piirkond jääb üldjoontes nende marsruudile.
Meeli Teder sõnas, et kuna Rakvere sellise asjaga juba tegeleb, pole kohalikel tootjatel mõtet ise jalgratast leiutada, vaid liituda, sest väiketootjatele on äärmiselt oluline oma jõud koondada.
Piirkonna ühtsuse vajalikkust rõhutas vestlusringis Põhja-Eesti toidumärgise esindaja Eha Paas, kes tegi kohalikele tootjatele ettepaneku seda märki endale taotleda: „Märgise idee sündis kohtumistel toiduettevõtjatega, kes leidsid, et me peaks end piirkonnana selgemini määratlema. Kadedusega vaadata Lõuna-Eesti võrgustikku Uma Mekk, Põlvamaa rohelist märki, oma identiteedi on leidnud ka Saaremaa ja mulgid. Ainus valge laik kaardil oli Põhja-Eesti.”
Kohaliku toidu märke on nad nüüdseks välja andnud üle 20 ning mitmes kategoorias — nii toodetele kui toitlustajatele. Raasiku OTTi piirkonnast seni veel liitujaid pole.
Eha Paas rääkis, et on olnud juttu Ida-Harju Koostöökojaga, kes kiitis heaks mõtte, et toidumärgisega liitujaid võiks olla ka nende Leader-piirkonnast: „Edaspidi on plaanis kaasata ka kogu Virumaa. Märgist kellelegi peale suruda ei taha, tootja peaks ise tegema taotluse, kinnitama, et peab oluliseks meie väärtusi.”
Märgise populariseerimisele annab tema sõnul hoogu avatud talude päev, mille korraldab põllumajandusministeerium juulis. Eha Paas kutsus tootjaid päeval osalema ja selleks ajaks endale ka Põhja-Eesti piirkonnamärgise taotlema: „See oleks esimene samm märgis paremini pildile tuua.”
Ta lisas, et esialgu oli avatud talude päev planeeritud kahepäevaline, kuid valiti välja pühapäev, sest mitmed tootjad ütlesid, et laupäev on oluline laadapäev, millest nad ei taha loobuda, et külalisi võõrustada.
Ta lausus, et märgis näitab praegu kuulumist piirkonda, hiljem võib sündida sellest kvaliteedimärk: „Ostja peab olema kindel, et saab kohalikelt tootjatelt kvaliteetset kaupa ega saa petta. Kui märgise taga on palju tootjaid, on vastutus suurem. Kui üks tootja teeb vea, on ohus kogu võrgustiku maine.”
Eha Paas rääkis, et väiketootjate kaup on kindlasti kallim: „Turismitalude pidajad soovivad pakkuda kohalikke sööke, kuid ise sageli köögivilju ega loomi kasvatada ei suuda. Samas usun, et nad on valmis kohalikule tootjale ka rohkem maksma, et saada kodulähedast kaupa. Suurem mure on omavalitsustega, kellele oleme pakkunud, et koolisööklates, lastaedades, hoolduskeskustes võiks olla laual kohalik toit. Sellest ei taheta aga kuulda, sest välismaist külmutatud liha saab poest tunduvalt odavamalt kui kodumaist.”
Ta lisas, et edaspidi oleks vaja luua väiketootjate andmebaas: „On ime, kui keegi tänapäeval veel midagi teeb. Kohalikke tooteid kaob rohkem, kui tekib juurde. Vaja on väiketootjaid motiveerida.”
Festivalikülaline, Raasiku elanik Karin Kilk jäi kaubapäevaga väga rahule: „Minu elukaaslane on mahetootja ning seega on tervisliku toitumise teema meile tuttav. Aruküla kaubapäevadele eriti tihti ei satu. Kuna aga poest tavaliselt mahedat toitu ei saa, on laadad väga kasulikud. Kaubapäevad Raasikul oleks hea mõte. Tuleb vaikselt pihta hakata ning küll kohalikud siis selle mõttega harjuvad.”
Maido Jaanisoo Arukülast ütles, et ostab kogu toidu kohalikelt talunikelt: „Laatadel on veel eriti vahva see, et saad müüjatega rääkida ning ausalt öelda, kui mõni asi väga maitseb, siis nad toovad järgmisel korral rohkem. Muidugi on ka see oht, et kui müügitöö on nii hea, ei julge ostmata jätta. Nii olen ostnud kaupa, millest poest külmalt mööda käiks.”
Kiviloo külavanem Eve-Liis Remmelgas jäi kaubapäevaga samuti rahule: „Hea meel, et on nii palju tootjaid, keda ma pole varem näinud. Ka Kiviloo külas on mitmeid tootjaid — mina pean kitsi, meil on linnukasvatustalu, kõrtsitalu, küülikupidaja. Mida rohkem tootjaid omas vallas, seda parem.”

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus