Tõhus hü­gieen on vii­rus­te pa­rim tõr­je

Tõhus hü­gieen on vii­rus­te pa­rim tõr­je

Sõnumitooja
0
Rii­na Vaik­na, BE­NU ap­tee­gi far­mat­seut

Rii­na Vaik­na,
BE­NU ap­tee­gi far­mat­seut

Sü­gi­se saa­bu­mi­se­ga suu­re­neb kül­me­tus­hai­gus­te sümp­to­mi­te­ga ini­mes­te arv. Kül­me­tus­hai­gu­se all pee­tak­se sil­mas ene­se­tun­de ül­dist hal­ve­ne­mist, no­hu, kö­ha, kur­gu­va­lu ja hää­le­kä­he­du­se tek­ki­mist. Kaas­ne­da või­vad ui­ma­sus, pea­va­lu ja pa­la­vik. Hai­gust na­gu „liht­salt kül­me­tus” po­le ole­mas. No­hu­se ni­na või pa­la­vi­ku toob vii­rus, mis saab hoo sis­se kül­me­tu­se tõt­tu nõr­ge­ne­nud or­ga­nis­mist. Ja­he­da­ma­te il­ma­de­ga muu­tub or­ga­nism haa­va­ta­va­maks, ku­na ke­ha te­ge­leb roh­kem soo­ja­hoid­mi­se­ga, an­des jä­re­le oma vas­tu­pa­nu­või­mes hai­gus­te­le.

Kül­me­tus­hai­gus­tes­se na­ka­tu­mist soo­dus­ta­vad vä­si­mus ja üle­pin­ge, st­ress, üle­töö­ta­mi­ne, üle­koor­mus spor­ti­mi­sel, im­muun­su­se lan­gus, ühe­külg­ne toi­du­me­nüü, vi­ta­mii­ni­puu­dus or­ga­nis­mis, ka külm ja niis­kus. Olu­li­ne on hoi­da ke­ha soo­jas ja eri­ti tu­leks väl­ti­da jal­ga­de kül­me­ta­mist.

Kõi­ge tar­gem on hai­ges­tu­mist en­ne­ta­da tead­li­ku ter­vi­se­käi­tu­mi­se­ga. Su­ve lõ­pus võiks end pro­bioo­ti­ku­mi­de­ga va­rus­ta­da. Pro­bioo­ti­ku­mid tõs­ta­vad im­muun­sust see­de­süs­tee­mi kau­du. Eri­ti las­tel ai­ta­vad head bak­te­rid sool­te mik­rof­loo­ral ta­sa­kaa­lus pü­si­da ja kind­lus­ta­vad tu­ge­va im­muun­su­se.

Li­saks see­de­süs­tee­mi ter­vi­se­le on olu­li­ne ka me ni­na. Vii­ru­sed, mis te­ki­ta­vad kö­ha ja no­hu, paik­ne­vad ja pal­ju­ne­vad sa­ge­li ni­na li­mas­kes­tal. Sis­se­hin­ga­tav õhk si­sal­dab pal­ju tol­mu, eri­ne­vaid vii­ru­seid, bak­te­reid, al­ler­gee­ne, muid kah­ju­lik­ke osa­ke­si. Kin­del abi on ni­na lo­pu­ta­mi­ne ap­tee­gis müü­da­va­te loo­dus­li­ku me­re­vee la­hus­te­ga, mil­le­ga uhu­tak­se ni­nast väl­ja hai­gus­te­ki­ta­jad, nii­su­ta­tak­se ni­na li­mas­kes­ta. Kes­tev nii­su­tus ai­tab väl­ti­da no­hu ja vii­ru­seid, en­ne­ta­da kül­me­tus­hai­gu­si ja grip­pi. Uu­di­se­na on müü­gil õr­na hap­pe­li­se pH-ga ni­nasp­reid, mis kor­du­val ka­su­ta­mi­sel te­ki­ta­vad ni­na li­mas­kes­ta­le vii­ru­se­vas­ta­se kait­se­bar­jää­ri. See on mõist­lik va­lik ini­me­se­le, kes ei vii­bi tun­de iga päev ava­tud õhu käes.
Vii­rus­te­ga võit­le­mi­seks va­jab meie im­muun­süs­teem ka tsin­ki ja C-vi­ta­mii­ni, nen­de koos tar­vi­ta­mi­ne võib ära hoi­da kül­me­tus­hai­gu­si. Kind­las­ti on va­ja ta­ga­da pii­sav D-vi­ta­mii­ni ko­gus or­ga­nis­mis, tar­bi­da C-vi­ta­mii­ni­rik­kaid toi­te. Küüs­lauk, ing­ver, sid­run, as­tel­pa­ju, me­si – need on kõi­ge loo­dus­li­ku­mad vii­sid kait­se­või­me tu­gev­da­mi­seks.

Tõ­hus viis vii­rus­te väl­ti­mi­seks on kä­te sa­ge pe­se­mi­ne. Tu­leks püü­da väl­ti­da kä­te­ga ni­na ja sil­ma­de hõõ­ru­mist, kui po­le eel­ne­valt kä­si pes­nud. Kui ini­me­ne tun­neb, et hak­kab hai­geks jää­ma, oleks hea mõ­neks päe­vaks aeg ma­ha võt­ta ja pu­ha­ta. Kor­ra­lik puh­kus ja uni an­na­vad or­ga­nis­mi­si­le või­ma­lu­se taas­tu­da ja suu­ren­da­vad or­ga­nis­mi loo­mu­lik­ku kait­se­või­met.

Gripp eri­neb kül­me­tu­sest äki­li­se al­gu­se poo­lest – toob kõr­ge pa­la­vi­ku (38°C ja roh­kem), li­san­du­vad kas kö­ha, pea­va­lu, kur­gu- või li­has­va­lu või esi­neb hin­ga­mis­ras­ku­seid, ka kõ­hu­lah­ti­sust. Üle­mis­te hin­ga­mis­tee­de teis­test vii­rus­nak­ku­sest on gripp märk­sa tõ­si­sem, võib tü­sis­tu­se­na te­ki­ta­da kop­su­põ­le­tik­ku, nee­ru­vaag­na­põ­le­tik­ku või kroo­ni­lis­te hai­gus­te äge­ne­mist. Kind­las­ti on siis va­ja pe­rears­ti poo­le pöör­du­da.

Kõi­ge täht­sam on võt­ta aeg ma­ha ja an­da or­ga­nis­mi­le puh­kust. Ke­ha võit­leb vii­ru­se vas­tu pa­re­mi­ni, kui saab puh­kust. Tar­bi­da tu­leks see­juu­res pal­ju ve­de­lik­ku. Pii­sav hulk ve­de­lik­ku ke­has ai­tab vä­hen­da­da kül­me­tu­sest tu­le­ne­vaid vae­vu­si, ol­gu sel­leks siis va­lu­tav kurk või kin­ni­ne ni­na.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus