Tipptõstja TOIVO KURG treenib Kahala lähedal lapselapsi

Tipptõstja TOIVO KURG treenib Kahala lähedal lapselapsi

ÜLLE TAMM
0

Üliraskekaallane TOIVO KURG hoiab aastaid Eesti rekordit jõutõstmises – 900 kilogrammi.


Kunagine raskekaallane TOIVO KURG uurib Kolga valitsejamajas näitust Aleksander Abergist. Kaasas on tal Eesti käesurumismeistrivõistlustel 1990. aastal võidetud kuju „Eesti kõvem käsi“, autor Tauno Kangro.

Kuusalu vallast Kolga kandist pärit Toivo Kurg kuulus 1970­ndatel aastatel Eesti ja Nõukogude Liidu tõstesportlaste paremikku. Meistersportlase ning ka suurmeistri tiitli saanud mees ütleb, et tõstjaks sai ta tänu Kolgast pärit jõumehe ja maadleja Aleksander Abergi eeskujule, oma isa Arnold Kure ärgitusele ning asjaolule, et Kolga rahvamajas oli tõstekang.

„Isa rääkis, et Kolgast on pärit maailmakuulus jõumees Aberg, kes oli väga tugev ja pikk – 2 meetrit vähemalt. Hiljem lugesin, et polnud midagi väga suur, Abergi pikkus oli 1,78 meetrit. Jutud Abergist tekitasid ta elusaatuse vastu huvi, raamatukogust leidsime temast kirjutatud raamatu, seda lugesime hoolega. Isa ergutas meid koos vendadega maadlema. Kolga rahvamajas oli millegipärast tõstekang ja kettad, külamehed võistlesid sellega kinoõhtutel omavahel, tõstsid kuni 90 kilogrammi. Meie sõpradega püüdsime näidata enda tugevust, alustasime 40 kilogrammist, jõudsime 70ni,“ kirjeldab teenekas sportlane.

„Poksijate ring tegutses tookord rahvamajas, võibolla nende jaoks oli see kang. Poleks seda olnud, ei oleks minust kunagi tõstjat saanud, koolis tegime kergejõustikku, viskasin ka kuuli ja heitsin vasarat,“ sõnab ta.

„Meie ajal oli poistel suur tahe omavahel mõõtu võtta ja püüda paremate tulemuste poole. Lugesime spordiajakirju ja –lehti, tippsportlaste saavutused olid peas ning soovisime ise ka nendeni jõuda. Meil oli Kolgas vahva punt, spordivaimuga: Arvo ja Raido Prant, Vahur Lehesalu, Käsper Heinsoo, Mati Kummel, mu vend Ülo Kurg ja teised.“

Toivo Kure sünnikodu on Kolga külje all Ulliallikal Allika talus. Isa on pärit Kolgakülast Suurekõrvest Tubademetsa talust. Isapoolne vanavanaisa Jüri Kurg oli üks kuulsatest Anija meestest, kes käis Tallinnas õigust taga nõudmas. Vanaisa Anton Kurg sattus Suurekõrvesse koduväiks. Toivo Kurg märgib, et esivanemate kaudu voolab tema soontes ka mustlase verd.

Alates 1988. aastast elab Toivo Kurg teisel pool Kolgat – Kahala lähedal Mustametsa talus: „Mul on seal betoonist valatud tantsuplats ja jalgpalliväljaku suurune vaba ala, neljale lapselapsele teen suveti üldfüüsilist trenni, teinekord võtavad ka sõpru linnast kaasa.“

Tallinna kooli ja sportima
Kui taas kord rahvamajas koos poistega kangi tõstes suutis Toi­vo Kurg sirgetele kätele pressida 107,5 kilogrammi, oli selge, et tema suudab teistest enamat.

1963. aastal läks ta Tallinnasse kutsekooli õppima keevitajaks, treenima asus Jaan Toome käe all. Tulemused hakkasid paranema, 1966. aastal saavutas Eesti meistri tiitli poolraskekaalus. Samal aastal tõstis NSVLiidu juunioride meeskondlikel esivõistlustel Eesti rekordi kolme tõstega – 452,5 kilogrammiga.


TOIVO KURG 1972. aastal Moskvas.

Sõjaväes eristaatusega
1965. aastal võeti Toivo Kurg sõjaväkke. Ta kirjeldab, kuidas käis komissariaadis ja juurde tuli armee spordiklubi treener: „Tulekul olid armee võistlused tõstmises, otsiti tugevaid noormehi. Major Kostrov ütles, et mine koju, 20 päeva on aega, siis tuled Tallinna tagasi. Oleks Uraalidesse saadetud, aga oli õnne. Sportlastel oli sõjaväes teistsugune elu, peldikuid ei pidanud küürima.“

Tõstja jutustab, kuidas sõjaväe ajal oli ametlik asukoht Viljandi maanteel, komandeeringusse saadeti Juhkentali. Käis ka Leningradis treenimas, seal juhendas olümpiavõitja Bogdanovski. Osales võistlustel. Sageli ööbisid koos samal ajal armeesse võetud tõstja Karl Utsariga hoopis oma korteris. Riiklike pühade ajal pidi kindlasti olema kasarmus kohal. Ringi sõideti Jawa mootorrattaga.

„Sõime saia ja piima. Karlil olid sääremarjad nii jämedad, et lõikas saapad lõhki.“

Sõjaväes oli Toivo Kurg kokku kaks ja pool aastat, kuigi oleks pidanud olema kolm: „Maaspordiliit Jõud ostis meid välja, hakkasime viimasel aastal saama 40 rubla palka. Võib öelda, et sõdurpoisid müüsid end Jõudile maha.“

Tööle Tartusse
1968. aastal kutsus Jõud sõdursportlased Tartusse – sealne näidissovhoos oli eesotsas tookordse direktori Arnold Rüütliga ehitanud võimla ehk tõstebaasi, mis nägi välja nagu viljakuivati. Elamine leiti Tartusse Annelinna. Ametlikult töötas Toivo Kurg Tartus keevitajana, kuigi päevagi oma töökohal ei käinud – tegeles spordiga. Sel ajal oli nõue, et tippvõistlustel, ka olümpiamängudel said osaleda amatöörsportlased, mitte profid.

„Tegin tippsporti, osalesin Jõudi esindajana ka rajoonidevahelistel võistlustel kergejõustikus, minu alad olid kuulivise ja vasaraheide. Meie tõstmistreener oli Arne Heinla. Treeneri roll on kõrvalt vaadata, et teed harjutusi õigesti. Tõstmise tulemus oleneb olulistest pisiasjadest, kui midagi teed valesti, ei saagi kangi rinnale. Mul oli treeninguteks oma kindel süsteem. 1972. aastal saime mingisuguse algelise tehnika ning võimaluse vaadata ennast videost.“

Kaalus kuni 130 kilo
Toivo Kurg võistles üliraskekaalus, mis algas tookord 110 kilogrammist, praegu 105st.

„Kõige rohkem olen kaalunud 130 kilogrammi, aga siis ei tulnud tagajärjed enam head ning enesetunne läks kehvaks. 124 kilogrammi oli minu tavaline ja sobiv kaal,“ ütleb ta.

Nõukogude Liidu spordilaagrites panid koondise spordiarstid paika igale sportlasele sobiva menüü.

„Sealt õppisin, et mida ja kuidas, ja ise juba pärast reguleerisin toitumist. Rasva ei tahtnud minna, rohkem sõin koort ja juustu ehk valku, moodsamalt öeldes proteiini.“

Vaatasid Soome tulesid
Välismaale reisima pääses Toivo Kurg vähe.

„Kontrolliti sportlaste tausta ja me ei sobinud ilmselt. Mu isa varjas end sõja ajal neli aastat metsas. See on lausa omaette lugu, kuidas teda otsiti ja ta naise riietes talus heina tegi, puutööga tegeles, teinekord ka koju pääses. Kui olin laps, siis sellest ei räägitud. Nüüd on kahju, tahaks rohkem teada,“ nendib ta.

Nõukogude riigist välja sai Toivo Kurg korra võistlema Poolasse ning hiljem ka Soome.

„Kümme aastat täitsime ankeedid Kuubasse sõitmiseks, iga kord öeldi ära, saadeti teised. Olen ikka öelnud, et meie osaks jäi vaadata Tallinnast Russalka vahelt kaugeid Soome tulesid.“

Kirovi kolhoosis ametis
1977. aastal kolis Toivo Kurg Tartust ära, elas perega Tallinnas. Ametlikult töötas EKE Ehitusmontaaživalitsuses puurijana, tegelikult ei käinud seal, vaid jätkas sportlasekarjääri. 1979. aastal osales rahvaste spartakiaadil, tõi Jõudile sealt punkte.

„Tahtsin hakata sportimisega lõpetama, sest nagu autol kuluvad šarniirid, hakkasin samuti väsima. Tuttav kutsus Kirovi kalurikolhoosi Miiduranna tehastesse keevitajaks. Seal tegin juba tegelikult ka tööd, tippspordist loobusin. Paaril korral osalesin jõutõstmise võistlustel – jänkidelt tuli see ala, moodustatud on ka omaette spordiföderatsioon. Jõutõstmisel liidetakse kokku kolm tulemust: kangi maast tõstmine põlvedest kõrgemale, pikali olles raskuse kätel sirgeks surumine ja kang turjal kükitamine nii, et põlved moodustavad täisnurga.“

1984. aasta 16. jaanuaril läks Kahala sovhoos Kirovi kolhoosi alla. Toivo Kurg töötas Kolga töökojas keevitajana kuni kolhoos ja hiljem Esmar seal mail lõpetasid. Kuna isatalus elas vend, otsis Kurgede pere Kolga piirkonnas talumaja, mida saaks ära osta. Mustametsa talu kuulus kolhoosile, kui see jäi tühjaks, olid kaubad koos.

Nüüd on Toivo Kurg pidanud seitse aastat pensionäripõlve. Ise toonitab, et jäi koju viis aastat varem – tänu keevitajatööle.

Pärast kolhoosiaega pidasid Toivo ja ta abikaasa Liina Kurg Kahalas külapoodi. Korraldasid kodu juures pidusid. Mitmel korral on Mustametsas olnud ka Eesti tõstjate kokkutulekud.

Tõstmisring Kolgas
Kui vennalapsed olid teismelised, hakkas Toivo Kurg treenima neid ja poiste sõpru. Hankis Pirita TOPist soodsalt tõstepõrandad ja kolm kangi, harjuta­mas käidi Kolga koolimajas võimla eesruumis. Kaks aastat oli ta noormeeste vabatahtlik treener, kuid siis polnud tõstevahenditele enam koolimajas ruumi ning tuli lahkuda. Kangid ja põrandad on Toivo Kurel kodus. Aegajalt kasutab ta neid suveti lapselapsi treenides.

„Tõstmine on Eestis madalseisus. Pole eestvedajaid, kes paneksid noori õigesti treenima. Jõusaale ja kange on paljudes kohtades, kuid seal käiakse muskleid pumpamas ehk nagu mina ütlen – lutitamas. Tahetakse kõndida ringi nagu pallid. Tõeline sportlane treenib teist moodi, alustab väiksematest raskustest,“ kõneleb ta.

Toivo Kurg rõhutab, et noorte arendamisel on treeneri roll väga tähtis – tegeleda järjepidevalt treeningrühmadega, siis hakkavad tulema ka saavutused.
„Spordiliitude raha võiks jagada üle Eesti noorte spordi­rühmadele, et lastes kasvatataks spordipisikut. Kahju on vaadata, kuidas arvuti taga istumine vajutab poisid küüru.“


Meistersportlane TOIVO KURG

Sündinud 2. aprillil 1946. aas­tal Kolgas.

On tulnud 13 korral Eesti meistriks tõstmises ja ühel korral vasaraheites.

NSVLiidu 13kordne maanoorte meister tõstmises.

Isiklikud rekordid:
surumine 195 kg (1971), rebimine 170 kg (1977), tõukamine 232,5 kg (1980), kolmevõistlus 560 kg (1972), kahevõistlus 400 kg (1977), jõutõstmine 900 kg (1977).

Ta on Eesti rekordeid parandanud 32 korral.

Eestis on 7 meest, kes on kolmevõistluses saanud kirja tulemuse 500 kg ja enam: 1. kohal Jaan Talts 585 kg (1971), 2. kohal Toivo Kurg 560 kg (1972).

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus