Üle kümne aasta tagasi läksin õppima Soome. Plaksti oli mu uues kodus ka neli erinevat prügikasti. Ma polnud prügi sorteerimisest midagi kuulnud ja alguses oli veider enne prügi äraviskamist juurelda, kuhu kotti see läkski. Ja meeles hoida, mis kott millisele prügile. Õnneks oli see veidi põnev ka.
Eestisse tagasi tulles oli kummaline jälle kogu prügi kokku visata. Aeg on palju edasi läinud, nüüd sorteerime ka Eestis rohkemal või vähemal määral prügi. Papp-paber, biolagunev, elektroonika, ravimid ja klaas on paljudele meist ilmselt iseenesestmõistetav. Papp-paber läheb ahju, biolagunev komposti, klaas, ravimid ja elektroonika eraldi selleks ettenähtud kohtadesse. Kortermajades peame biolaguneva kotti koguma ja pruuni värvi konteinerisse organiseerima. Õnneks on sellised konteinerid tekkinud. Sama lugu on papi ja paberi konteineriga, sest ahjusid meil ju paljudel enam pole.
Aga mida teha pakendite hulgaga, mis igapäevaselt kodus tekib? Majade juures tihtipeale pakendite konteinereid ei ole ja ega me väga ilmselt juurdlegi, paneme üldprügisse. Kaubanduses kasutatakse järjest enam pakendamist, üldprügile on pidevalt vaja suuremat konteinerit.
Kehras kolisime hiljuti maja juurest, kus oli pakendikonteiner, sellisesse, mille juures ei ole. Kuni pakendikonteiner oli teiste konteinerite kõrval, tundus see kohustuslik ja sorteerisime. Aga kui ei olnud, hakkasime uurima, mis nüüd teha. Oli juba harjumus pakendid eraldi koguda. Avastasin enda jaoks mõiste pakendiringlus ja sain teada, et kasutatud pakenditest tehakse taastootmises tohutult uusi põnevaid asju, näiteks plastpudelitest spordisärgid. Ja veel avastasime, et pakendikonteinerid on avalikuks kasutamiseks. Me viime näiteks ikka sinna, kus enne elasime. Üleloputatud pakend ei hakka haisema, ei pea iga päev ära viima.
Septembrist alustan siin linnaruumisarjaga „Maailm. Muusika.“ Meie, milles kohtuvad muusika ja keskkonnateemad. Seegi ettevõtmine sunnib mind ka prügi sorteerimise peale rohkem mõtlema. Hiljuti hakkasin sõpradelt-tuttavatelt uurima, et mis on need põhjused, miks inimesed sorteerivad või ei sorteeri. Nagu minagi alles hiljuti, ei teata tihtipeale, et pakendikonteinerid on avalikud, nende asukohti on võimalik ka veebis kaardilt järgi vaadata, osa omavalitsusi võimaldab kõigil korteriühistutel ja eramajadel ka enda maja juurde selline tasuta saada, pakendite sorteerimine vähendab oluliselt olmeprügi hulka, sellest toodetakse vajalikke uusi asju, see tegelikult ei olegi väga keeruline ning enamik prügi, mida tekitame, ongi pakend ja loodusele teeme sellega palju head, et pakendeid üldprügisse ei pane, sest mitte keegi kusagil üldprügi ei sorteeri.
Usun, et suudame maailma oma valikutega muuta. Iga kord, kui olen suutnud prügi vähem tekitada, sorteerida ja üldprügisse peaaegu mitte midagi viia, tunnen, et olen natuke head korda saatnud. Muidugi püüan kasutada nippe, et vähendada pakendite tekitamist. Mu eesmärgid: poodi oma kottide ja karpidega; võimalusel pakendamata müüdavad tooted; kraanivesi oma korduvkasutatavasse pudelisse; kohvitermos kotti, et ei peaks võtma iga kord uut plasttopsi; ei ühekordsetele joogikõrtele; väljas einestades tavalistelt nõudelt söömine; valmissöögid oma karpi; vajadusel oma nõud kaasa.