Simititsasse rännanute järeltulijad asutasid pärimusühingu

Simititsasse rännanute järeltulijad asutasid pärimusühingu

Ülle Tamm
0

Kolgaküla rahvamajas toimunud kokkutulekul tähistati 130 aasta möödumist Simititsasse väljarändamisest, osales 64 inimest.

Kolgakülas laupäeval, 13. detsembril toimunud kokkutulek oli järg Kolga muuseumis 15. novembril korraldatud seminarile „Paremat elu otsimas“. Valdavalt olid Kolga muuseumis kohal Simititsa väljarändajate järeltulijad. Kuna siis räägiti ka teistest välis-eesti küladest, kuhu Kuusalu kihelkonna rahvast oli paremat elujärge otsides rännanud, otsustati, et veel tänavu saadakse kokku ja räägitakse Simititsast põhjalikumalt.
Kokkutuleku üks peakorraldajaid oli Lahemaa Retked OÜ giid Riina Laanetu, kes ise pole Simititsaga seotud. Simititsasse väljarändamise lähenevast 130. aastapäevast rääkis talle esmalt ajaloolane ja giid Anne Kurepalu,  see hakkas huvi pakkkuma. Kui töötas vahepeal Kolga muuseumis koos Ulvi Meieriga, puutus kokku Simititsa materjalidega.
Kolgakülas ütles Riina Laanetu, et tema töö on nüüd tehtud, Simititsaga seotud rahvas kokku saadud ja ta taandub.
Kolgaküla kokkutulekut juhtinud Väino Eskeni isa sündis Simititsas Suugu talus, tema ise aga Leesil samuti Suugu talus. Simititsas elanutest on nende peres alles tädi Emma, kes elab Soomes.
„Minul on Simititsa rahvaga kokkusaamise ja ajaloo uurimisega seotud mõtteid olnud aastaid, tänu Kolga muuseumi tehtud seminarile oleme nüüd siin. Soovitan minna muuseumisse vaatama näitust väljarändajate kohta, see on avatud kevadeni. Varuge aega kolm-neli tundi, sest lugeda, vaadata ja kuulata on palju. Kutsun üles, kellel on veel fotosid ja muid materjale Simititsast, andke muuseumile, neist tehakse koopiad,“ sõnas Väino Esken.
Lepiti kokku, et Kolga muuseum avab veel sel aastal laupäeval, 27. või pühapäeval, 28. detsembril uksed, kui Simititsa-rahva järeltulijad soovivad minna näitusega tutvuma.
Pärimusühing ja tugigrupp
Väino Eskeni küsimusele, kas ollakse nõus Simititsa Pärimusühingu asutamisega, vastasid kõik jaatavalt. Ühing jätkab ajalooliste materjalide kogumise ja salvestamisega. Koostöös Kolga muuseumiga plaanitakse Simititsa asunduse kohta välja anda raamat.
Kevadel tahetakse minna Venemaale, et talgutel korrastada Simititsa kalmistut. Pärimusühingu kaudu on kavas taotleda Venemaa viisat ühiselt.
Nõukogude ajal korraldati igal suvel juunikuu teisel nädalavahetusel väljasõite Simititsasse ning Väino Esken tegi ettepaneku teha tuleval suvel suurem kokkutulek samal traditsioonilisel ajal. Kui varakult ette teada, saab ajaliselt paremini sättida, ka ilm on suvel parem. Paljud teatasid seekord, et kehvade ilmaolude tõttu või ajapuudusel ei saanud Kolgaküla kokkutulekul osaleda.
Moodustati pärimusühingu 5liikmeline tugigrupp. Sinna kuuluvad Väino Esken, kokkutulekulisi registreerinud ja telefoni vahendusel infot jaganud Leili Valk Simititsa Volmanni talust, Vahur Loorits (esivanemad olid Simititsast Pika-Mardi talust), Hando Sert (Järve talu pererahva järeltulija), Aivi Roasto (esivanemad Hinnu talust) ning Anu Karjatse Kolga muuseumist.
Facebookis on loodud Simititsa kogukond, see on kinnine suhtluskeskkond, kuhu tuleb end registreerida. Facebooki kaudu vahendab kogukonnainfot Võrumaa elanik Killu Maadla, kelle ema sündis Simititsas.
Asundused Venemaal – meie kultuurivara
Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees, ajaloolane Peep Pillak kõneles Kolgakülas ekspeditsioonidest Venemaale: „Eestlaste asundused laiali mööda suurt Venemaad on meie kultuurivara. Eelkõige on läbi uuritud Siberi ja Krimmi eestlased, kaitstud on väitekirju. On viimane aeg hakata tegelema ka nende asundustega, mis on hääbunud. On rõõm, et olete valmis Simititsaga tegelema. Simititsasse sattusin tänu töökaaslasele Silva Paluvitsale, kelle juured on seal. Saabusime Karjala ekspeditsioonilt, otsisime üles Simititsa eestlaste kalmistu. Oli üllatus, et seal elati omal ajal jõukalt, leidsime marmorist eestikeelseid hauakive. Need olid kasvanud võssa, vajunud ümber, puhastasime ja tõstsime püsti.“
Ta on rohkem uurinud Tveri oblastis olnud eestlaste asunduse Toropets ajalugu, seal oli suur eesti kirik, millel oli koguduses 16 000 liiget. Nüüd on kalmistu seal korda tehtud ning kohalike eestlaste initsiatiivil võetud riikliku kaitse alla eesti kultuuri mälestisena.
Peep Pillak märkis, et tema teada on see ainus ametlik eesti kultuuripärand Venemaal ning avaldas lootust, et ehk õnnestub ka Simititsa kalmistu saada kultuuripärandina kaitse alla, kui teha koostööd Simititsa omavalitsuse ja Peterburi kubermanguga.
Muinsuskaitse seltsi juht soovitas panna Simititsaga seotud mälestusi kirja ja hea oleks, kui neid edaspidi ka lugeda saaks. Seltsi aastaraamat ootab selliseid lugusid, et neid avaldada.
Kokkutulekulisi tervitasid veel ning lubasid nõu ja jõuga aidata Kolga muuseumi juhataja Anu Karjatse ja Tallinna Ülikooli õppejõud, ajaloolane Maarja Merivoo-Parro.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus