Saar­la­sed tõid Kuu­sa­lu rah­va­maj­ja ko­ha­li­ku au­to­ri näi­den­di

Saar­la­sed tõid Kuu­sa­lu rah­va­maj­ja ko­ha­li­ku au­to­ri näi­den­di

Ülle Tamm
0

Ta­ri­tu Tu­ba­tea­ter Saa­re­maalt la­vas­tas Kuu­sa­lu ela­ni­ku ENE­LI SE­PA kir­ju­ta­tud „Ron­gi“.

Ke­va­del oli Saa­re­maal Ta­ri­tu rah­va­ma­jas seal­se tu­ba­teat­ri esie­ten­dus. Tru­pi la­vas­ta­ja Hel­le Kes­kü­la oli uueks tü­kiks va­li­nud näi­den­di „Rong“, mil­le au­tor on Kuu­sa­lu ela­nik Ene­li Sepp. La­vas­tu­se­ga käi­di su­ve al­gu­ses Saa­re-, Hiiu-, Lää­ne- ja Pär­nu­maa har­ras­tus­teat­ri­te fes­ti­va­lil.

Möö­du­nud nä­da­la­va­he­tu­sel sai „Ron­gi“ nä­ha Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas – trupp pak­kus, et tu­leb sel­le­ga ka au­to­ri ko­du­kan­ti.

Ene­li Sepp töö­tab Bal­ti Spoo­nis per­so­na­li- ja töö­kesk­kon­nas­pet­sia­lis­ti­na. Ta on kok­ku kir­ju­ta­nud küm­me­kond näi­den­dit, neist 6 põh­jal teh­tud la­vas­tu­si on va­rem män­gi­tud Kuu­sa­lu rah­va­teat­ris. Vii­ma­ne, seits­mes ko­ha­lik la­vas­tus oli lü­hi­näi­dend „Meie võit­lus“. Sel­le la­vas­tas Ven­do Pee­bo mõ­ni aas­ta ta­ga­si Len­du­ri­te ki­vi juu­res – oli tel­li­tud tükk, kõ­ne­les met­sa­ven­da­dest.

Näi­dend „Rong“ on au­to­ri sõ­nul kir­ju­ta­tud 2004. aas­tal ning an­tud Ees­ti Näi­te­män­gua­gen­tuu­ri­le. Teat­rid saa­vad sealt en­da­le so­bi­vaid näi­den­deid va­li­da. Har­ras­tust­rup­pi­del sõl­tub va­lik sa­ge­li sel­lest, kui pal­ju te­ge­la­si näi­den­dis on – kas ja­gub rol­le kõi­gi­le tru­pi­liik­me­te­le.

Ene­li Sepp: „„Ron­gi“ idee sün­dis, kui sõit­sin 2003. aas­tal Tal­lin­nast Leht­ses­se, oma õe­le kül­la. Rong pea­tus igas pea­tu­ses, jaa­ma­hoo­neid on nüüd vä­he ka­su­tu­ses, ena­mas­ti on pi­si­ke­sed pea­tus­ko­had. Tek­kis mõ­te, et kui­das jaa­ma­hoo­ne­tes ini­me­sed ku­na­gi olid, mis seal toi­mus. Kui idee pä­he tu­leb, siis sel­lest enam ei pää­se, hak­kab peas ke­ri­ma, tu­leb ära kir­ju­ta­da.“

Ta­ri­tu Tu­ba­teat­ri tut­vus­tu­ses on „Ron­gi“ koh­ta kir­jas: „On ron­gi­vak­sal, pa­ka­ne ja torm, on rei­si­jad ja töö­ta­jad. Puu­dub ai­nult rong. Ron­gi oo­da­tak­se eri­ne­va­tel põh­jus­tel. Põh­ju­sed sel­gu­vad eten­du­se käi­gus.“

Tru­pi näit­le­ja Ai­li Sa­long kir­jel­das Ka­di raa­dio saa­tes „Kesk­päev“, et lu­gu on tra­gi­koo­mi­li­ne, suu­res­ti üles ehi­ta­tud ini­mes­te eri­pal­ge­li­su­se­le. Te­ge­vus toi­mub vak­sa­lis, kui väl­jas on kä­re külm. Ini­me­sed on la­val ka­su­ka­te ja mant­li­te­ga. Pä­ris su­vel se­da see­tõt­tu eten­da­da ei saa.

Ene­li Sepp rää­gib, et es­malt käis la­vas­ta­ja tal Kuu­sa­lus kü­las, uu­ris au­to­ri mõt­teid näi­den­di koh­ta. Ap­ril­lis sõi­tis au­tor Saa­re­maa­le esie­ten­du­se­le. Ta ju­tus­tab, et Ta­ri­tu asub Ku­res­saa­rest lää­ne pool, tun­dus na­gu kü­la po­le­gi, oli ai­nult rah­va­ma­ja. Ja siis hak­kas rah­vast mit­melt poolt saa­bu­ma.
„Ta­ri­tu Tu­ba­tea­ter on vä­ga to­re trupp, jäi­me näit­le­ja­te­ga Fa­ce­boo­kis suht­le­ma. Et nad taht­sid nüüd Kuu­sal­lu tul­la, oli suur ül­la­tus, võe­ti ühen­dust, et sõi­da­vad Kuu­sa­lu rah­va­maj­ja män­gi­ma, kas tu­len vaa­ta­ma. To­re on sel­le tru­pi män­gu vaa­da­ta – kui­das rol­li sis­se läk­sid, oma­va­hel män­gi­sid, üks­teist toe­ta­sid,“ tun­nus­tab au­tor.

Puh­hi-lood ja mui­nas­ju­tud
Ene­li Sepp tu­li Kuu­sal­lu ela­ma 1999. aas­tal. Ta kut­su­ti män­gi­ma Kuu­sa­lu näi­te­rin­gi, mil­le ju­hen­da­ja oli siis Ven­do Pee­bo. Te­gi nel­ja aas­ta jook­sul kaa­sa mit­mes la­vas­tu­ses. Kui Kuu­sa­lu tru­pil oli soov tul­la väl­ja las­tee­ten­dus­te­ga, sea­dis Ven­do Pee­bo las­te­tü­ki „Tä­na män­gi­me Puh­hi“, ku­hu mõ­ned lood kir­ju­tas ka Ene­li Sepp. Poo­le aas­ta pä­rast esi­ta­ti „Puh­hi jõu­lu­puud“.

Järg­ne­sid la­vas­ta­ja tel­li­tud tõ­si­sem tükk „Hin­ge­de lood“, siis las­te­le „Jõu­lu­mui­nas­jutt“, mil­le la­vas­tas Sai­ma Kal­lion­si­vu. 2010. aas­tal tel­lis Ven­do Pee­bo taas Ene­li Se­palt näi­den­di, „Ka­du­nud mui­nas­ju­tu­le“ kir­ju­tas au­tor ka lau­lu­sõ­nad. Sa­mal aas­tal lau­rit­sa­päe­va pai­ku män­gi­ti Kuu­sa­lu ki­ri­kuaias Ene­li Se­pa „Koh­tu­mi­ne Lau­rit­sa­ga“.

„Nüüd on kir­ju­ta­mi­ses ol­nud pi­kem paus,“ üt­leb Ene­li Sepp.

„Aeg on ku­lu­nud oma pe­re­le. Näi­den­did on si­su­li­selt ot­se­kui ise mu juur­de tul­nud, vii­ma­sel ajal ei ole ideid tek­ki­nud, vä­gi­si ma kir­ju­ta­da ei ta­ha. Paar näi­den­dit on poo­le­li, oo­ta­vad head lõp­pu, vaik­selt no­kit­sen nen­de kal­lal. Kir­ju­ta­mi­ne on mul ve­res, sel­lest ei pää­se. Ja tun­dub, näi­den­did on mi­nu tee­ma. Kui oma lap­sed sün­di­sid, siis ma enam Kuu­sa­lu näi­tet­ru­pis kaa­sa ei jõud­nud te­ha. Aga ju la­vaaeg oli­gi mul sel­leks, et õp­pi­da, mis­moo­di la­val sünd­mu­sed toi­mu­vad, kui­das lii­gu­tak­se ja rää­gi­tak­se.“

Näi­den­di „Rong“ koh­ta mär­gib ta, et va­rem on sa­ma tük­ki män­gi­nud Al­bu rah­va­tea­ter: „To­re, et see rong on lii­ku­ma läi­nud ja teeb pea­tu­si seal, kus ta­va­li­selt rong ei käi.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus