RII­NA TO­RIM Keh­rast taas­tab Raa­si­kul skaut­lu­se

Raa­si­ku skau­ti­de esi­me­ne koh­tu­mi­ne on nel­ja­päe­val, 2. no­vemb­ril noor­te­kes­ku­ses.

„Hu­vi­rin­gi­de va­lik Raa­si­kul ja Keh­ras on pa­ra­ku ke­si­ne, see­ga ta­han pak­ku­da mi­da­gi ka nen­de­le las­te­le, kel­le­le ehk ei meel­di muu­si­ka või sport,” rää­kis õp­pi­nud skau­di­juht, Raa­si­kult pä­rit, prae­gu Keh­ras elav Rii­na To­rim.

Idee te­ha Raa­si­ku­le skau­di­rin­gi tu­li tal, kui hak­kas mee­nu­ta­ma oma lap­se­põl­ve. Ta rää­kis, et skau­di­te­ge­vus oli põ­nev ja la­he aeg: „Ta­han pak­ku­da sa­ma ela­must prae­gus­te­le las­te­le ning ko­ge­da ise uu­si ja põ­ne­vaid väl­ja­kut­seid. Va­li­sin te­ge­vu­seks Raa­si­ku, ku­na sü­da­mes on see mu ko­du. Ma olen küll vii­ma­sed paar aas­tat ela­nud Keh­ras, aga ter­ve eel­nev elu, sõb­rad, pe­re ja töö on ik­ka­gi Raa­si­kul, mui­du­gi meie ku­na­gi­ne ük­sus ka.”

Va­rem ju­hen­das Raa­si­kul skau­te Kat­rin Bach, lip­kon­na te­ge­vus jäi soi­ku mõ­ned aas­tad ta­ga­si. Rii­na To­rim oli Raa­si­ku lip­kon­nas skaut aas­ta­tel 2006-2010.

„Taht­si­me ku­na­gi sal­ga­kaas­la­se­ga vä­ga te­ha oma ük­sust, meil olid suu­red plaa­nid ja unis­tu­sed. Need täi­tu­sid nüüd, kui leid­sin või­ma­lu­se ja aja. Plaa­nid po­le aas­ta­te­ga sa­maks jää­nud, aga soov ja ta­he küll,” rää­kis Rii­na To­rim, kes prae­gu kas­va­tab 10kuust last.

Ta kir­jel­das, et uus skau­di­ring hak­kab eel­mi­sest pal­ju eri­ne­ma. Paar aas­tat ta­ga­si töö­ta­ti Ees­tis väl­ja uus skau­dip­rog­ramm, mil­le jär­gi ka Raa­si­ku skau­did te­gut­se­ma hak­ka­vad. Ju­hen­da­ja sõ­nul tä­hen­dab see, et noo­ri oo­ta­vad ees olu­li­selt roh­kem seik­lu­si ja väl­ja­kut­seid – seik­lu­sed on prog­ram­mi ko­hus­tus­lik osa, mil­le kau­du täi­de­tak­se ees­mär­ki, et soo­ri­ta­da jär­ku. Ühes jär­gus on 27 ees­mär­ki, mis pöö­ra­vad tä­he­le­pa­nu aren­gu viie­le vald­kon­na­le – vaim­ne, emot­sio­naal­ne, sot­siaal­ne, kõl­be­li­ne ja ihu­li­ne. Noo­red saa­vad ise soo­ri­ta­da ta­se­me­mär­ke, mil­le­ga näi­ta­vad oma skau­dios­ku­si. Kõik mär­gid lä­he­vad ka vor­mip­luu­si­le.

Rii­na To­rim sõ­nas, et lü­hi­dalt tä­hen­dab see roh­kem lii­ku­mist: „Ta­han kes­ken­du­da vä­li­te­ge­vu­se­le, et noor­tel oleks skaut­lu­ses kõik või­ma­lu­sed.”

Raa­si­ku skau­ti­de esi­me­ne koh­tu­mi­ne on 2. no­vemb­ril. Eel­re­gist­ree­ri­mist po­le Rii­na To­rim tei­nud, kuid tal­le tun­dub, et hu­vi on ül­la­ta­valt suur. Ta loo­dab, et tu­leb kok­ku 15 last. Hu­vi on tun­tud ka väl­jas­poolt Raa­si­kut, mi­tu lap­se­va­ne­mat on kir­ju­ta­nud Keh­rast.

Rii­na To­rim po­le va­rem hu­vi­rin­gi juh­ti­nud, oo­tab põ­ne­vu­se­ga: „Va­ra­sem skau­di­ko­ge­mus on mu ee­lis, ku­na prog­ramm on ka mul­le uus, on see pa­ras väl­ja­kut­se.”

Kõi­ge ere­dam mä­les­tus oma skau­dia­jast on tal matk, kus tu­li kõn­di­da 10 ki­lo­meet­rit: „Skau­di­juht lu­ges aga kaar­ti va­les­ti, ek­si­si­me ära ning küm­nest ki­lo­meet­rist sai pea kolm­küm­mend. Meil pol­nud eri­ti süüa ega juua, met­sas koh­ta­si­me räs­ti­kut. Kui lõ­pe­ta­si­me, oli väl­jas pi­me, me ei jõud­nud üh­te­gi punk­ti, mis oli orien­tee­ru­mi­sel et­te näh­tud.”
Kõi­ge roh­kem läk­sid hin­ge aga jü­ri­päe­va­laag­rid: „See on üks suu­rim iga-aas­ta­ne laa­ger, ku­hu ko­gu­ne­vad skau­did võist­le­ma. Vii­ma­sel päe­val on ala­ti uh­ke rong­käik, kus kõik on vor­mi­des ja oma ük­su­se li­pu­ga. Siis tund­sin eri­ti suurt uh­kust, et olen skaut.”

Ka Raa­si­ku noo­red soo­vib ta viia tu­le­val aas­tal jü­ri­päe­val laag­ris­se, mis see­kord toi­mub Nar­vas. Su­vel on plaa­nis laa­ger oma ük­su­se­ga. Aas­ta­va­he­tu­se pai­ku on ka­vas võt­ta skau­ti­delt tõo­tus, ja­ga­da nei­le kae­la­rä­tid.

Mi­da täp­se­malt Raa­si­kul ska­udi­rin­gis toi­mu­ma hak­kab, po­le veel tea­da: „Sal­gad pea­vad ise ot­sus­ta­ma, mil­li­se te­ge­vu­se­ga nad üri­ta­vad saa­vu­ta­da ees­mär­ki. Oo­tan ju­ba, et se­da koos las­te­ga mõel­da. Mi­na ju­hen­dan, an­nan va­ja­li­kud tead­mi­sed, üld­ju­hul lap­sed oman­da­vad ise­seis­vu­se ja mees­kon­na­töö os­ku­se. Noo­red või­vad va­balt te­ha ot­su­se min­na ra­ba­mat­ka­le või kor­ral­da­da tal­guid. Või­ma­lu­si te­ge­vus­teks on pal­ju.

Skau­diks on oo­da­tud 9-12­aas­ta­sed noo­red. Rii­na To­rim ju­gus­tas, et skau­diks so­bib iga noor, kel vä­he­gi hu­vi või ta­het sei­gel­da ning soo­vib muu­ta maail­ma pa­re­maks.

Ta li­sas, et reeg­li­na jää­vad skau­diks pü­si­ma need, kes tun­ne­vad põ­ne­vust lii­ku­mi­sest ning soovivad mi­da­gi ise ära te­ha käe­pä­ras­te va­hen­di­te­ga.

Raa­si­ku ük­su­se liik­me­maks on aas­ta pea­le 25 eu­rot, mil­lest lä­heb ra­ha Ees­ti Skau­ti­de Ühin­gu­le ning las­te skau­di­va­rus­tu­se­le. Ju­hen­da­ja mär­kis, et li­sa­ku­lu­de­na peab ar­ves­ta­ma vor­me, laag­reid, suu­re­maid et­te­võt­mi­si, kus peab maks­ma va­hel ron­gi- või eks­kur­sioo­ni­ra­ha: „Proo­vi­me, et li­sa­ku­lu­tu­sed olek­sid või­ma­li­kult väik­sed. Üri­ta­me lei­da toe­ta­jaid, kes pa­nus­tak­sid ka skau­ti­de et­te­võt­mis­tes­se.”

Skau­di­lii­ku­mi­se al­gus Raa­si­kul
Raa­si­kul pik­ka ae­ga ela­nud mees Fe­liks Piht (1919-1994) on tei­nud ka­hes päe­vi­kus märk­meid skau­ti­de ül­dis­test reeg­li­test ja tar­kus­test.

Ta kir­ju­tab päe­vi­kus, et te­ma tut­tav Leo Nolk, kõ­va spor­di­poiss ja I jär­gu skaut, hak­kas 1934. aas­ta no­vemb­ris Keh­ras skaut­rüh­ma or­ga­ni­see­ri­ma. Leo isa Jo­han­nes oli Keh­ras jaa­maü­lem, koo­lis käis poiss Tal­lin­nas. Nõm­me ma­le­va koos­sei­sus te­gut­ses Keh­ra skau­ti­de rühm, mis koos­nes 14 poi­sist. Naab­ri­test said in­nus­tust Raa­si­ku poi­sid, kus Fe­lik­si kõr­val oli eest­ve­da­ja Lem­bit Vi­ka­ti. Kir­jan­du­se ja muu in­for­mat­sioo­ni­ga abis­tas neid La­ge­di skau­ti­de juht Ak­sel Kann. Fe­liks oli ilm­selt esi­me­ne Raa­si­ku poiss, kes soo­ri­tas skau­diek­sa­mi. Kuu hil­jem soo­ri­tas ek­sa­mi ka Lem­bit.

Sal­ga asu­ta­mis­koo­so­lek pee­ti 4. det­semb­ril 1934 õh­tu­ses ron­gis Tal­lin­nast ko­ju Raa­si­ku­le. Kolm Raa­si­ku noo­ru­kit pa­nid alu­se uue­le skau­di­sal­ga­le, mis hak­kas kuu­lu­ma La­ge­di Tä­he­poe­ga­de su­gu­ha­ru ja sel­le­ga koos Nõm­me ma­le­va juur­de. Skau­di­rüh­ma al­gus oli 13. märts 1935, mil Pih­ti ma­jas pee­ti Tä­he­poe­ga­de su­gu­ha­ru (Raa­si­ku) III rüh­ma asu­ta­mi­se koo­so­lek. Asu­ta­mis­koo­so­le­kul oli 10 pois­si, kü­la­li­se­na Keh­ra rüh­ma juht Leo Nolk. Rüh­ma ju­hiks va­li­ti III jär­gu skaut Fe­liks Piht, sal­ga­juh­ti­deks Lem­bit Vi­ka­ti ja Alf­red Muu­ga­mäe. Sal­ka­sid kut­su­ti Öö­kul­li ja Põd­ra sal­gaks.

Skau­di­lii­ku­mi­ne kee­lus­ta­ti pä­rast juu­ni­pöö­ret 1940. Pal­jud skau­di­poi­sid lan­ge­sid sõ­jas.