RAIVO UUKKIVI: „Ma ei kavatse olla käepikendus, et kellelegi kätte maksta“

RAIVO UUKKIVI: „Ma ei kavatse olla käepikendus, et kellelegi kätte maksta“

ERE UIBO
0

RAIVO UUKKIVI, volikogu valis teid 10. detsembril Raasiku vallavanemaks. Kuidas sündis otsus kandideerida?

„Mul on siin palju tuttavaid inimesi. Mitmed andsid mõista, et ma võiksin tulla, keegi otseselt ei kutsunud. Seega kui konkurss välja kuulutati, siis pikalt mõelda polnud vaja. Tegelikult olin juba enne kohalikke valimisi seisukohal, et pärast valimisi ei tegele enam üldse poliitikaga. Üllatusin meeldivalt, kui sain Rae vallas Harjumaa maaomavalitsustes kandideerinutest enim hääli, kuigi läksime Rae vallas valimistele opositsioonist.“

Kui palju olete jõudnud Raasiku vallaga tutvuda ning mis mulje on teil jäänud?

„Käisin vallaasutustega tutvumas ning juhtidega vestlemas. Raasiku on territooriumilt väga väike vald. Tundub, et Raasiku ja Aruküla alevike vahel on kerge konkurents, mis on tihti hea ja edasiviiv, kuid ilmselt on otsuste tegemisel vaja kogukonda rohkem informeerida, et ei tekiks kiuslikku konkurentsi. Kogukonna huvi vallajuhtimise vastu on olemas. Vallavanema valimise ajal olid saalis noored, kes tegid kogu protseduurist video ja levitasid seda internetis.

Raasikul on viimasel ajal tehtud mitmeid renoveerimistöid ja juurdeehitusi, algatatud projekte. Paraku jääb Raasiku vald aga Tallinna-lähedaste valdade niinimetatud kuldsest ringist välja ning Raasikul on Harjumaa keskmisest madalam palk. Valla sissetulek üksikisiku tuludelt on pisut kesisem kui kiiresti kasvanud omavalitsustes, ehitus- ja teenusehinnad on samad. Seda enam tuleb rõhku panna projektipõhisele rahastamisele.

Natuke ehmatav, et Raasiku vallas pole ühtegi kergliiklusteed. Eriti on seda vaja tihedalt asustatud Arukülas. Inimesed seiklevad pimedas autode vahel ja riskivad eluga. Kergliiklusteede rajamise projekt on algatatud, kahjuks pole veel kaugemale jõudnud.
Tean juba vanast ajast, et Raasiku vallas on aktiivne kultuuritegevus. Oma ringkäigul veendusin, et see on aktiivne nii rahvamajades, õppeasutustes, huvikoolis kui raamatukogudes. Arukülas toimuvaid külalisetendusi käivad vaatamas ka ümberkaudsete valdade inimesed. Tean, kui raske on saada erinevaid esinejaid valla kultuurimajja esinema. Ka Rae vallas on kultuurielu tihe, kuid teatrietenduste jaoks on liiga lähedal Tallinnale.“

Kas olete juba koalitsiooniga kohtunud ning mida arutanud?

„Pärast vallavanemaks valimist koalitsiooniga kohtumist pole olnud. Kindlasti soovin tutvuda nende koostööleppega. Kohalikes omavalitsustes on kõik seadustega paigas ning eriline isetegevus pole võimalik. Kõigepealt tuleb teha see, mis on seadusega paika pandud, ja siis võtta vabatahtlikud ülesanded.“

Senise vallavanema Aare Etsi jätkamise toetuseks koguti 150 allkirja. Kardetakse, et vallamajas tuleb palju muudatusi. Kuidas on sellises olukorras ametisse astuda?

„Ma ei tunne üldse, et oleks vastasseisu, pigem uudishimu. Allkirjade kogumine on tore. Kui Rae vallast lahkusin, koguti ka minu toetuseks. Kahe nädalaga korjati 500 allkirja, abi sellest ju polnud, kuid hea oli teada, et inimestele pole ükskõik. Paraku on neil vaid emotsionaalne väärtus, vallavanema paneb paika rahva valitud volikogu. Aare Etsil on kunagi kindlasti hea meel mõelda tagasi selle peale, et inimesed teda toetasid. Kui vallavanem pole just niisama istunud, siis mingi fännklubi ikka tekib.

Suuri muudatusi kardetakse alati, kui vallajuhtimises midagi muutub. Iga juht toob muudatusi, kuid mul ei ole mingit nimekirja, keda tuleks lahti lasta. Keegi pole ka juhiseid andnud ja ma ei kavatse olla kellegi tööriist ega käepikendus, et kätte maksta. Olen asutuse tegevjuht ja tegutsen vastavalt seadusele. Kui volikogu saab sellest aru, siis koostöö toimib. Iga ametnik, kes teeb tööd südamega ja valla heaks, ei pea pabistama. Näiteks Vihula vallas olin kaks aastat vallavanem, kõik ametnikud, kes olid ametis minu vallavanemaks saamisel, olid tööl ka siis, kui lahkusin.“

Vihula valla ametnikud ning ka elanikud on kiitnud, et olite väga hea vallavanem. Mida erilist seal ära tegite?

„Ei oska öelda, see on mulle meeldiv üllatus. Olin nende kolleeg, mitte suur ülemus. Olin alati olemas, kui keegi jutule tahtis. Kavatsen sama järgida ka Raasikul – olla mina ise. Vihulas oli nii, et koalitsioon läks lõhki veel enne seda, kui jõudsin ametisse astuda. Alguses prooviti poliitilist joont ajada, kuid ma ei läinud sellega kaasa.

Rae vallas oli hoopis teistsugune olukord. See on linnalähedane vald ja olulised on erakondlikud eelistused, koalitsioon ei soovi teha koostööd. Sõnades küll, aga tegudes harva. Loodan, et Raasiku vallas sellist olukorda ei teki ning koalitsiooni ja opositsiooni vastasseisu ei tule.“

2010. aastal avaldati teile Rae vallas umbusaldust, pidite vallavanema kohalt lahkuma. Miks umbusaldati?

„Tegelikku põhjust ei teagi. Partnerid tõid välja eri põhjusi, mis kõik aja edenedes murdusid. Üks ametlikke versioone oli, et toetasime masuajal liiga optimistlikku eelarvet. Hiljem selgus, et polnud liiga optimistlik, hoopis konservatiivne. Teine, mitteametlik versioon oli süüdistus, et järelevalveinspektor korraldas vale inimese sundtoomise. See inimene oli Reformi­erakonna suurtoetaja, kes sundis mind inspektorit vallandama. Inspektor polnud midagi valesti teinud ja keeldusin, väidetavalt oli see ka mulle koha kätte näitamise põhjus. Lugu kajastas ka  „Pealtnägija“. Seega minul ühest vastust pole, ise pean partnereid sõnamurdjateks, mis on minu väärtusteahelas kõige madalamal pulgal, kõrvuti pedofiiliaga.“

Raasiku on kolmas vald, kus olete vallavanem. Millal ja miks tulite esimest korda poliitikasse?

„Märkasin alates 1998. aastast, et Rae oli intriigide vald. Nad olid pidevalt negatiivses infoväljas. Alguses naersin nende üle, ühel hetkel sain aru, et teevad kõike minu ja teiste  maksumaksjate raha eest. 2002. kandideerisin esimest korda Rae volikokku, sain sisse. Otsustasin, et teisiti ei saa, peab ise sekkuma. 2004. aasta aprillis olime juba vallajuhtimises juhtiv jõud.“

Olete kuulunud Keskerakonda. Miks liitusite ning hiljem välja astusite?

„Läksin, sest ASi Tallinna Vesi nõukogu liige Toivo Tootsen kutsus. Olin ettevõtte juhatuse liige. Oli valimiste aeg, mõtlesin, kellega minna. Reformierakonnaga mu maailmavaade ei klapi, teised erakonnad ka ei sobinud. Mulle meeldib võrdsuse teema, Keskerakonna põhikirjas oli see kirjas.

Astusin välja pärast 2011. aasta riigikogu valimisi. Põhjusi oli mitu. Neist peamine hämamine Vene raha teemal, millele ei saanud vastuseid. Tundus ka, et erakonnal ei olnud mu teeneid vaja. Astusin välja ja mõtlesin, et ei liitu enam kellegagi, mitu kuud olin rahul. Siis tulid sotsiaaldemokraadid, kellega mu maailmavaade klappis, otsustasin nendega liituda.“

Teil on perefirma, turismitalu RL Kivitalu OÜ. Miks selle asutasite?

„See on tegelikult meie pere kodu. Murupinda oli üle 2 hektari ning hooldamise kulud läksid väga suureks, tahtsime vähendada. Turismitalu on tegutsenud 11 aastat. Meie juures korraldatakse koolitusi, suvepäevasid, peatuvad karavanituristid. Kuna Rae vallas pidevalt ehitatakse, ööbivad meie juures kaugemalt  Eestist  tulnud  töölised.“

Mis on teie hobid ning palju nende jaoks aega jääb?

„Kõige kauem olen tegelnud ujumisega. Varem käisin nädalas 5-6 korda, nüüd jõuan kolm korda. Ujun hommikuti 3 kilomeetrit. Meeldib jahil käia ning kuulun Harju LC I Lions-klubisse. Hobikorras olen kirjutanud 3 raamatut, mis annavad ülevaate mu tegevusest kohalikus poliitikas ehk aruanne valijale või kogukonnale. Rae valla kohta on kaks raamatut: vallavanema aruanne ning lihtsalt aruanne, mis sisaldab ka vallajuhtimisele eelnenud perioodi. Aruanne on ka Vihula vallast. Rae vallavanema aruande tiraaž oli 500, teistel raa­matutel 300. Neid saab lugeda valdade raamatukogudes.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus