Rah­va­koo­so­lek tõi Raa­si­kule sadakond huvilist

Rah­va­koo­so­lek tõi Raa­si­kule sadakond huvilist

Ere Uibo
0

Rah­vas, val­la­ju­hid ja -amet­ni­kud aru­ta­sid, kuidas kasutada raa­da­tud Te­ha­se tee 2a maa­tü­kki.

Raa­si­ku val­la­va­lit­sus kut­sus nel­ja­päe­va, 24. mai õh­tuks hu­vi­li­sed Raa­si­ku rah­va­maj­ja, et sel­gi­ta­da hil­ju­ti rah­va hul­gas pa­ha­meelt te­ki­ta­nud raie­töid ning rää­ki­da ko­he al­ga­va kerg­liik­lus­tee ehi­tu­sest. Kõ­ne all olid ka muud hea­kor­ra- ning sot­siaal­tee­mad. Rah­va­ma­ja Er­ne­sak­sa saa­li tu­li üle 100 ini­me­se, too­le pidi pi­de­valt juur­de tuua.

Val­la­va­nem And­re Sepp lau­sus sis­se­ju­ha­tu­seks, et Raa­si­ku val­lal lä­heb en­di­selt häs­ti – kui­gi ela­ni­ke arv on lan­ge­nud taas 5000 pii­ri­le, on tu­lu­baas pii­sav, et val­da aren­da­da ja plaa­ne te­ha. Ta sõ­nas, et tä­na­vu­ne aas­ta on in­ves­tee­rin­gu­te poo­lest era­kord­ne, val­mi­vad Raa­si­ku võim­la, kerg­liik­lus­tee, SW Ener­gia ra­jab uue kat­la­ma­ja ja küt­tet­ras­sid. Aru­kü­las al­gab pea­gi koo­li­ma­ja ja spor­di­saa­li laien­da­mi­ne, ehi­tus­han­kes on staa­dio­ni re­konst­ruee­ri­mi­ne.

Ta li­sas, et käi­mas on ka uue üldp­la­nee­rin­gu ja aren­gu­ka­va koos­ta­mi­ne. Üldp­la­nee­ring on plaa­nis kin­ni­ta­da järg­mi­se aas­ta ke­va­del, en­ne se­da on põh­ja­li­kud aru­te­lud ja rah­va­koo­so­le­kud.

Kopp maas­se Te­ha­se tee ää­res
Raa­si­ku kerg­liik­lus­tee ehi­tus­jä­re­le­val­ve esin­da­ja Su­lev Puu­meis­ter sõ­nas, et kerg­liik­lus­tee ehi­tu­se et­te­val­mis­tu­sed on jõud­nud lõ­pu­sir­ge­le, ehi­tus võib ala­ta. Teet­rass on ma­ha mär­gi­tud, kergliiklustee tuleb tok­ki­dest 2 meet­rit sõi­du­tee poo­le. Tehakse uus tä­na­va­val­gus­tus, mis on osa­li­selt sõi­du­tee kui ka kerg­liik­lus­tee ää­res, kuid ula­tub val­gus­ta­ma mõ­le­mat. Lam­bid tu­le­vad iga­le poo­le uued.

Ehi­tus al­gab käe­so­le­val nä­da­lal, esi­me­se­na lüüak­se kopp maas­se Te­ha­se tee ää­res põl­lu peal, kus ela­mu­ra­joo­ni po­le. Töid te­hak­se eta­pi­vii­si­li­selt, mit­te igal pool kor­ra­ga.

Su­lev Puu­meis­ter üt­les, et on uu­ri­tud, kui­das on pla­nee­ri­tud kin­nis­tu­te­le sis­se­sõi­dud: „Sis­se­sõi­dud vaa­da­tak­se kõik eral­di üle. Te­hak­se nii, et sis­se pää­seb au­to­ga, ja­la, lap­se­kä­ru­ga ehk la­hen­da­tak­se vas­ta­valt olu­kor­ra­le.”

3,52 ki­lo­meet­ri pik­ku­ne kerg­liik­lus­tee te­ha­sest ku­ni Jä­ga­la maan­tee ris­ti­ni on plaa­nis val­mis saa­da tä­na­vu no­vemb­ris.

Raa­si­ku ela­nik Ants Ki­vi­mäe sõ­nas, et tal­le tee­vad mu­ret va­nad suu­red saa­re­puud Te­ha­se teel: „Ka nei­le on kriip­sud pea­le tõm­ma­tud. Mind häm­mas­tab, kui­das mu­jal maail­mas saab ehi­ta­da kõn­ni­teed nii, et kui on suur puu, teeb tee väi­ke­se kaa­re. Mul­le ei meel­di, et ol­lak­se nii jäik.”

Su­lev Puu­meis­ter vas­tas, et nüüd on pro­jekt val­mis ning ehi­ta­jad pea­vad se­da jär­gi­ma: „Vi­suaal­selt võib tun­du­da, et puu ei jää tee­le et­te, kuid pea­me ar­ves­ta­ma ka juur­te­ga. Raa­si­ku val­las on aas­ta­te jook­sul käi­tu­tud kor­rekt­selt, võe­tud ma­ha puid, kui on hä­da­va­ja­lik. Hil­jem on või­ma­lik is­tu­ta­da, ilu­sta­da. Nüüd, kui trass on maas, vaa­da­tak­se veel kõik üle. Kui on loo­tust, et puu jääb pä­rast tee ehi­tust ela­ma, jäe­tak­se see al­les.”

Val­la­va­nem And­re Sepp li­sas, et pro­jek­ti ei saa enam muu­ta, see on kin­ni­ta­tud: „Pea­me va­li­ma, kas ta­ha­me puid säi­li­ta­da või tur­va­list kõn­ni­teed. Pro­jekt on põh­ja­li­kult lä­bi kaa­lu­tud, lä­bi­nud eks­per­tii­si. Pro­jek­tis po­le prü­gi­kas­te ega pin­ke, nen­de asu­ko­had tu­leb koos ko­gu­kon­na­ga väl­ja mõel­da.”

Vo­li­ko­gu lii­ge Ivar Vil­berg li­sas, et kerg­liik­lus­tee on vä­ga suur eluk­va­li­tee­di muu­tus: „On või­ma­lik lii­ku­da ale­vi­ku ühest ot­sast tei­se tur­va­li­selt. Va­ja­li­kud puud tu­leb ma­ha võt­ta, te­ha tee val­mis, is­tu­ta­da uued, mõ­ne aas­ta pä­rast on vaa­te­pilt pal­ju ke­nam.”

Su­lev Puu­meist­rilt kü­si­ti ka, mis saab tee­le et­te jää­va­test si­re­li­põõ­sas­test ja hek­ki­dest: „Hal­jas­tust, mi­da saab juu­re­pal­li­de­ga koos tõs­ta, võib üm­ber pai­gu­ta­da. See on ta­va­li­ne, kee­gi li­sa­ra­ha ei kü­si, tu­leb vaid soo­vi aval­da­da.”

Um­bu­sal­du­se­ni vii­nud maa­tükk
Vo­li­ko­gu lii­ge Maar­ja Si­kut soo­vis tea­da, mil­lal te­hak­se kor­da Te­ha­se tee 2 kin­nis­tu ehk uue rist­mi­ku ehi­ta­mi­sest jää­nud kolm­nurk. Val­la tee­de- ja ehi­tuss­pet­sia­list Ar­go Laks vas­tas, et lä­hia­jal kerg­liik­lus­tee ehituse käi­gus on plaa­nis see ära si­lu­da.

Maar­ja Si­kut kü­sis ka Te­ha­se tee 2a kin­nis­tu koh­ta, kust võe­ti hil­ju­ti ma­ha võ­sa ja puid. Raie oli üks põh­jus­test, miks ot­sus­ta­sid vo­li­ko­gu 7 lii­get al­ga­ta­da val­la­va­ne­ma um­bu­sal­da­mi­se. Vo­li­nik uu­ris, mil­lal maa­tükk kor­da saab ning miks raieot­sus üld­se teh­ti.

Ar­go Laks sõ­nas, et Te­ha­se tee 2a on plaa­nis käe­so­le­va nä­da­la jook­sul pu­has­ta­da: „Ko­he ei saa­nud maa­tük­ki tüh­jaks ve­da­da, sest maa oli liig­niis­ke. Töö pi­di jät­ku­ma va­rem, kuid eks­ka­vaa­tor läks rik­ki.”
Maa­tü­ki­le la­dus­ta­tak­se kerg­liik­lus­teest üle jää­nud pin­nas. Val­la­va­nem sõ­nas, ku­na pin­na­se saab pai­gu­ta­da lä­he­dal, läks kerg­liik­lus­tee ehi­ta­mi­ne oda­va­maks: „Töid teh­ti raa­da­mis­le­pin­gu alu­sel. Ees­märk oli ee­mal­da­da val­la­le kuu­lu­va­tel kin­nis­tu­tel võ­sa, pu­has­ta­da kraa­ve. Le­pin­gus oli, et en­ne töö­de te­ge­mist mär­gi­tak­se ära ma­ha­võe­ta­va võ­sa maht ja ka puud. Ole­me alus­ta­nud val­la­va­lit­su­ses si­se­juurd­lus­me­net­lust. Kui see lõ­peb, saab sel­gust. Olen nõus, et aru­ta­mi­ne ja pla­nee­ri­mi­ne olid sel­le pro­jek­ti kõi­ge nõr­ge­mad ko­had. Kui aga ehi­ta­me kord pi­ka aja jook­sul kerg­liik­lus­teed, oleks mõist­lik as­ju komp­lek­selt la­hen­da­da.”

Vo­li­ko­gu lii­ge Olev Si­ni­järv üt­les, et maa kui­ven­da­mi­seks oleks tul­nud te­ha pro­jekt, mär­ki­da ära, ku­hu ja kui sü­ga­vad kraa­vid tu­leb te­ha: „Po­le mõ­te­kas te­ha kraa­vi sin­na, ku­hu edas­pi­di ta­ha­me te­ha näi­teks uue las­teaia või hool­de­ko­du.”

Ar­go Laks vas­tas, et uu­si kraa­ve ei ra­ja­ta, ole­ma­so­le­vad taas­ta­tak­se ja pu­has­ta­tak­se: „Prae­gu jä­ta­me maa val­la re­ser­vi, konk­reet­set ots­tar­vet sel­le­le veel po­le.”

Ants Ki­vi­mäe li­sas, et pol­nud min­git va­ja­dust võt­ta ma­ha 5 hek­ta­rit met­sa: „Kui ja­ga­me kerg­liik­lus­tee alt tek­ki­va 3000 kuup­meet­rit pin­nast viie hek­ta­ri pea­le, saa­me imeõ­hu­ke­se ki­hi. See oli raie õi­gus­ta­mi­ne, mit­te va­ja­dus.”

Ar­go Laks mär­kis, et kui­gi ma­ha võe­ti li­saks võ­sa­le ka puid, ei moo­dus­ta paar­küm­mend puud viie hek­ta­ri pea­le veel met­sa.

Vo­li­ko­gu lii­ge Ka­di Tam­ma­ru pä­ris, kel­le peas sün­dis idee maa­tükk tüh­jaks te­ha: „Se­da plaa­ni po­le ühes­ki aren­gu­do­ku­men­dis ega ko­mis­jo­ni pro­to­kol­lis. See pa­neb ar­va­ma, et par­gi ra­ja­mi­se ja re­serv­maa mõ­te tu­li ta­gant­jä­re­le, kui sel­gus, et ja­ma on käes.”

Vo­li­ko­gu lii­ge Ivar Vil­berg lau­sus, et po­lit­sei­töö ja uu­ri­mi­ne tu­leks jät­ta teis­te­le or­ga­ni­te­le, kes on sel­les pä­de­vad: „Asi läks keh­vas­ti, po­le mi­da­gi vaiel­da. Oleks tul­nud alus­ta­da sel­lest, et mõ­te lä­heb ko­mis­jo­ni, kes oleks kas heaks kiit­nud või öel­nud, et aru­ta­me veel. See­jä­rel oleks tul­nud võt­ta mi­tu hin­na­pak­ku­mist. Met­sa oleks või­nud ka ma­ha müüa, hak­ke­puit on res­surss.”

Te­ha­se tee 2a kin­nis­tu­le pak­kus rah­vas, et ehi­tusk­run­di­le võiks tul­la suu­rem kaup­lus, park, las­te män­gu­väl­jak, koer­te kin­ni­ne ja­lu­tusp­lats.

And­re Sepp sõ­nas, et see on üks vä­hes­test maa­dest Raa­si­kul, mis kuu­lub val­la­le: „Üld­pla­nee­ring on koos­ta­mi­sel. Ju­ba on tea­da, et ole­ma­so­lev las­teaed hak­kab jää­ma kit­saks, sa­mas laie­ne­mis­ruu­mi po­le, sest see on era­mu­te kes­kel. Va­ja on pers­pek­tii­vi, ku­hu ehi­ta­da va­ja­du­sel uus las­teaed.”

Ka­di Tam­ma­ru ja Maar­ja Si­kut soo­vi­ta­sid koos­ta­da is­tu­tusp­laa­ni ning ar­ves­ta­da uue aren­gu­ka­va ja üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­sel, et need plaa­nid jõuak­sid sin­na sis­se, see­jä­rel ha­ka­ta te­gut­se­ma, et mõ­ne aas­ta pä­rast po­leks seal uues­ti võ­sa.

ÜVK ehi­tu­se jät­ku nii­pea loo­ta ei ta­su
Rah­vas tun­dis hu­vi, mil­lal al­gab Raa­si­ku ühis­vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­võr­gu tei­se eta­pi ehi­tus, mis pi­di al­ga­ma 2019. aas­ta lõ­pus.

Val­la­va­nem sel­gi­tas, et ÜVK esi­me­ne etapp sai val­mis tä­na­vu jaa­nua­ris, 1,5 aas­tat pla­nee­ri­tust hil­jem: „Esi­mest etap­pi oleks tul­nud te­ha laie­malt, kuid too­na tek­kis oht, et ra­ha ei jät­ku. Te­ge­li­kult sel­gus, et hankega tu­li hind oda­vam.”

Ta li­sas, et KI­Kilt on või­ma­lik ra­ha taot­le­da, kuid kind­lust, kas sealt ka toe­tust saab, ei ole: „Kui toe­tus­ra­ha saa­me, siis te­hak­se. Val­la ee­lar­vest või tee­nu­se hin­na tõu­su­ga se­da fi­nant­see­ri­da ei saa.”

Ola­vi Lii­van­di mär­kis, et po­le mõ­tet hä­ma­da, järg­ne­va viie aas­ta jook­sul ÜVK ehi­tu­seks ei lä­he: „Esi­me­ne etapp oleks pi­da­nud mi­ne­ma ki­ri­ku­ni, kuid ma­ga­si­me õi­ge aja ma­ha.”

Lagunevad teed ja tänavavalgustus
Jut­tu tu­li ka Pa­ju tä­na­va truu­bi la­gu­ne­mi­sest ning Raud­tee tä­na­va üleu­ju­tus­test. Ar­go Laks vas­tas, et nen­de­ga on plaa­nis tä­na­vu te­ge­le­da.

Hal­dus- ja aren­du­so­sa­kon­na ju­hilt Aa­re Et­silt uu­ri­ti, kui kau­gel on Aru­kü­la-Pe­nin­gi-Raa­si­ku kerg­liik­lus­tee ra­ja­mi­se plaan.

Aa­re Ets vas­tas, et see kerg­liik­lus­tee oleks kaht­le­ma­ta vä­ga pers­pek­tii­vi­kas, täp­se­mad plaa­nid saab pai­ka pan­na üldp­la­nee­rin­gu­ga: „Pa­ra­ku ei saa Raa­si­ku vald toe­tust lin­na lä­hi­meet­mest. Või­ma­lus on võt­ta et­te pro­jek­tee­ri­mi­ne ning jää­da oo­te­le, mil­lal mei­le so­biv mee­de ava­neb.”

Ivar Vil­berg sõ­nas, et en­ne, kui te­ha kerg­liik­lus­teid asu­la­te va­he­le, tu­leks ra­ja­da need ale­vi­kes­se, kus lii­gub roh­kem ini­me­si: „En­ne peab saa­ma ale­vi­kus tur­va­li­selt las­teae­da, koo­li, poo­di. Kus lii­gub roh­kem rah­vast, peab tu­le­ma tee va­rem.”

Koo­so­le­kul osa­le­jad kü­si­sid ka KI­Ki toe­tu­sest tä­na­va­val­gus­tusp­ro­jek­ti­le. Val­la­va­nem üt­les, et möö­du­nud aas­tal esi­tas vald KI­Ki taot­lu­se, kuid jäi ra­has­tu­sest il­ma, sest omao­sa­lus oli lii­ga väi­ke: „Aru­ta­si­me, kas min­na tä­na­vu uues­ti taot­lus­voo­ru, kuid ot­sus­ta­si­me se­da mit­te te­ha. Peak­si­me li­sa­ma pool mil­jo­nit eu­rot omao­sa­lust.”

Mu­ret te­ki­tas ka Raa­si­ku Kon­su­mi park­la, mis ki­vik­li­bu­ne ja tol­mu­ne. And­re Sepp sõ­nas, et vald on tel­li­nud tä­na­va­pu­has­tu­se, kuid park­la on Kon­su­mi maa: „Kon­sum on pak­ku­nud, et kerg­liik­lus­tee ehi­tu­se käi­gus rää­gib ta sa­ma ehi­ta­ja­ga lä­bi ning tel­lib park­la uuen­da­mi­se.”

Raa­si­ku ela­ni­ke­le te­gi mu­ret veel liik­lu­so­hu­tus koo­li ja las­teaia juu­res. Mär­gi­ti, et Tal­lin­na maan­teel võiks ol­la niiöel­da la­mav po­lit­sei­nik või üle­käi­gu­ra­da, et lap­sed saak­sid tur­va­li­selt üle tee.

Su­lev Puu­meis­ter sel­gi­tas, et sin­na ei saa vald mi­da­gi ra­ja­da, te­gu on rii­gi­tee­ga. Ta soo­vi­tas ko­gu­kon­nal pöör­du­da ava­li­ku kir­ja­ga maan­teea­me­ti poo­le.

Ka­he­tun­ni­se koo­so­le­ku lõ­pus, kui ehi­tus- ja hal­jas­tus­kü­si­mu­sed am­men­du­nud, sai sõ­na val­la sot­siaa­lo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Lii­vi Puu­mets, kes kut­sus üles le­vi­ta­ma in­fot val­la uue toe­tu­se, vä­he­kind­lus­ta­tud pe­re­de noor­te hu­vi­ha­ri­du­se hü­vi­ti­se koh­ta.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus