Raasikul kuulati leinapäeval PUUSEPA pere lugu

Raasikul kuulati leinapäeval PUUSEPA pere lugu

LAURI LEET
0

Esmaspäeval, 14. juunil mälestati Raasiku raudteejaama juures 1941. aastal küüditatuid.

Raasiku valla elaniku,   82aastase Laine Puusepa küüditasid okupatsioonivõimud 14. juunil 1941 aastal koos ema, vanaema ning teiste lähisugulastega Venemaale Tomski oblastisse. Tema tütre Helju Kadakase üleskirjutused aitavad säilitada ema läbielamisi tulevaste põlvede tarvis.

Mälestuspäeval luges Helju Kadakas ette kokkuvõtte ema Siberi-loost ning rõhutas, et säärast läbielamist ei sooviks ema ka kõige suurematele vaenlastele. Peale Laine Puusepa olid mälestuspäevale tulnud ka ta onutütred, keda 14. juunil tabas sama saatus.

Laine Puusepp oli 69 aastat tagasi 13aastane tüdruk. Sõit koos ema ja vanaemaga Tomski oblastisse Baktsarski rajooni Krasnõi Bahar (punane kündja) kolhoosi kestis poolteist kuud. Isa,  vanaisa, onu ja vanaonu olid juba „reisi” algfaasis viidud „sauna” ehk eraldi vangilaagrisse Sverdlovski oblastis.

Kevadel korjati kolhoosipõldudelt külmavõetud kartuleid, millest tehti kooki. Söögiks keedeti ka kalbaad ja nõgeseid. 1944 kevadel anti väike kartulimaa, mis tuli labidaga üles kaevata. 1945. aastal hakkas riik rahvalt laenu nõudma. Kui Eestist saadi pakke ja raha, võeti raha tihti riigile laenuks.

1946. aastal vabanes laagrist Laine Puusepa vanaisa, kes asus Eestisse tagasi jõudes oma peret kodumaale nõudma. Tema palvetele ei vastatud, võimude reageering oli hoopis vanaisa taasküüditamine 1949. aastal. Siberis haigestus ja suri Laine Puusepa vanaema, tema koos emaga vabanes 1954. aastal. Eestisse jõudsid nad kolm aastat hiljem, sest kohalik kolhoos ei tahtnud häid töökäsi ära lubada. Seega elas Laine Puusepp Tomski oblastis kokku 16 aastat ja sünnitas seal oma seitsmest lapsest kolm.

Skaudid võiksid koguda mälestusi
Raasikul mälestuspäeva korraldaja, Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga: „Need südamlikud ja kurvad  mälestused  väärivad  kindlasti kaante vahele panekut. Loodan, et täna jagatud mälestused ei jää siin leinakivi juures esitletuna viimasteks.“

Ta pakkus, et vallas tegutsevad skaudid võiks otsida vallaelanike hulgast veelgi sääraseid kurbade saatustega lugusid ja neid kirja panna: „Ei ole vaja karta, et lugudega kellelegi haiget teeksime, pigem on see austus vapratele ja tublidele inimestele, kes sellised raskused on üle elanud.”

Raasiku kirikuõpetaja Lev Lekarkin luges tseremoonial katkendi ühe väliseestlase 1954. aastal Uppsalas kirja pandud palvest, kus paluti kodumaale tagasi pöördumise võimalust. „Praegu on see tõeks osutunud ja kõik soovijad on saanud kodumaale naasta,“ sõnas Lev Lekarkin.

Raasiku vallavanem Andre Sepp tõi oma sõnavõtus välja totalitaarsete režiimide hävitava loomuse, mis ei jäta väikerahvastele valikuid: „Peame tundma ajalugu, nii suudame end paremini kaitsta ning ka kokku hoida. Põlvkond, kes lõpetab praegu põhikooli, on sündinud ja üles kasvanud vabas Eestis – hoiame noortele pöialt, nende kaudu kestab meie riik ja rahvas kindlasti õnnelikult edasi.”

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus