Raasiku valla 6. ajalookonverents oli tänavu Aruküla mõisas.
„Eesti 100. aastapäeval on oluline koht oma elupaiga ajaloo tundmisel, sest oma piirkonna kulgemise lugu on seotud siinsete inimeste võimekusega seda piirkonda rikastada,” ütles Raasiku vallavanem Andre Sepp valla 6. ajalookonverentsi sissejuhatuseks. Kuuendat kevadet järjest kohtuvad valla ajaloohuvilised, et rääkida piirkonna tähelepanuväärsetest inimestest, paikadest, tegudest. Tänavu oli konverents reedel, 9. märtsil ning kestis 4 tundi.
Valla aukodanik ning koduloolane, igal konverentsil esinenud Vaino Napp kõneles möödunud sajandi kergejõustiklasest Erich Veetõusmest, külalisesineja, ajaloolane Heiki Pärdi jutustas Eesti argielu muutustest 20. sajandil, Olev Sinijärv Raasiku tehase toodangust läbi aegade ning valla haldus- ja arendusosakonna juhataja Aare Ets püstitas oma ettekandes küsimuse, kus ja milline võiks olla muuseum Raasiku vallas. Mõisas tegutseva huvialakeskuse Pääsulind direktor Malle Jaako avas Aruküla mõisa ajalugu ja tänapäeva tutvustavad 3 sisestendi ning ühe välistendi, linastus Juhan Trumpi stsenaariumi järgi loodud ning Henri Reederi tehtud film mõisa ajaloost. Konverentsi ajal sai vaadata ka Raasiku elaniku Mare Tammeranna näitust „1961. aastal alustasin kooliteed” ning valla kodulooliste kirjandusteoste väljapanekut.
Perila maapoisist tippsportlaseks
Vaino Napp rääkis tippjooksjast Erich Veetõusmest, kes elas aastatel 1918-1959 Raasiku alevikus, hiljem Perilas, koolis käis Haljavas ja Pikaveres. 15 aastat valitses jooksja Eestis kõigil jooksudistantsidel 800 meetrist 5 kilomeetrini, ta oli 5kordne Nõukogude Liidu meister, 11 medali omanik ja 4kordne rekordimees.
Ettekandja jutustas, et Erich Veetõusme vanemad tegid juhutöid taludes, 6lapseline pere oli väga vaene. Toonane Peningi vallavalitsus aitas lastele õppevahendeid soetada ning andis pastelde tegemiseks nahka, mida rasketes oludes kasvav poiss ei saanud aga jooksmiseks kulutada, trenni tuli teha enamasti paljajalu.
Perila mõisa maadele, vanasse meiereisse kolis perekond Raasikult 1920ndatel aastatel. Vaino Napp lausus, et pärast Perila mõisa natsionaliseerimist kujunes sinna Peningi valla majandus- ja kultuurikeskus: „Perila mõisa kooli ei tehtud, hoone jäi rahvamajaks. Sinna toodi varakult sisse elekter, töötas mõisaaegne viinavabrik. Juba 1930ndatel aastatel oli seal staadion jooksuraja, hüppepaikade ja kergejõustiku tegemise võimalustega. Peeti väga palju võistlusi, mida korraldasid vabatahtlikud tuletõrjeühingud, osavõtjaid oli küllaga, talud noori täis.”
1937. aastal kolis Erich Veetõusme Tallinnasse, kus oli aastaid alistamatu. 1952. aasta olümpiaks olid tal suured lootused, kuid jäi meistrivõistlustel medalita ning olümpiale ei pääsenud, see viis motivatsiooni ja tervise. Pärast sportlasekarjääri tegutses ta treenerina, suri 41aastaselt peahaigusesse.
Vaino Napp lausus, et on imetlusväärne, kuidas väikesest maakohast vaesest perest pärit poiss nii kaugele jõudis: „Loodan, et leidub võimalus panna tema mälestuskivi Perila või Pikavere mõisa parki.”
Ajaloolase Heiki Pärdi ettekanne otseselt Raasiku valda ei puudutanud. Ta kirjeldas, kuidas 20. sajandil põldu harinud ja karja kasvatanud maarahvast sai 20. sajandil valdavalt linnarahvas, eestlased muutusid keskaegseist talupoegadest tänapäevasteks eurooplasteks. Ta rääkis, kuidas arenesid puhtusearmastus, tekkisid kemmergud, suurenes privaatsus ja anonüümsus, algas niiöelda kadakasakslus.
Konverentsi korraldaja Marianne Loik ütles, et Heiki Pärdit pakkus külalisesinejaks endine abivallavanem Ardo Niinre. Ta lausus, et nimi oli kohe tuttav, sest ajaloolane on käinud oma raamatuid televisioonis ja raadios esitlemas, jäänud silma hea esinemisoskusega: „Mind köitis, et ta rääkis talupoegade elust täpselt selliselt, nagu see oli.”
Ajaloomuuseumi idee
Raasiku Elektri kauaaegne töötaja, vallavolikogu liige Olev Sinijärv kõneles tänavu 60aastaseks saanud tehase ajaloost. Ta näitas graafikutelt, mida on tehas tootnud, kuidas toodangute mahud on muutunud.
Tehase tegevuse põhisuund on olnud elektrotehniline toodang ja elektriseadmete remont: „Alustati lihtsamate toodete valmistamisega, need ei vajanud spetsiaalseid tööpinke. Hiljem lisandus elektrikilpide, elektriliste veesoojendite, kalorifeeride, kaablite ja keerukate katseseadmete valmistamine. Remonditi jõutrafosid, elektrimootoreid ja auto-traktorite elektriseadmeid.”
Viimase ettekande tegi Aare Ets, kes kõneles, et Eestis on Euroopa riikidest 100 000 elaniku kohta kõige rohkem muuseume, 2016. aastal käidi Eestis muuseumis aasta jooksul 3,5 miljonit korda. Ta märkis, et see on ajendanud mõtlema – ka Raasiku vallas võiks olla ajaloomuuseum: „Kui tahame muuseumi asutada, tuleb otsustada, kuidas edasi – kas luua Raasiku valla hallatav asutus, MTÜ või sihtasutus. Saab jätkata ka eraisikutena ajalookonverentside ja näituste korraldamist, trükiste avaldamist.”
Aare Ets lisas, et põhimõtteline otsus muuseumi juriidilise vormi üle oleks hea start: „Kindlasti ei tasuks niiöelda kinni jääda asukohta. Oluline oleks paika saada muuseumi fookus. Võimalus oleks teha koostööd naaberomavalitsustega, moodustada näiteks Harju-Jaani, Jõelähtme, Kose ja Jüri kihelkonna muuseum. Olen uurinud naabervaldade juhtidelt huvi kohta, kuid tagasiside on olnud leige.”
Muuseumi loomise mõte tekitas publiku hulgas arutelu ning toetust. Muuseumi asukohaks on pakutud Raasiku pastoraati või veetorni, aga ka ühte tuba Aruküla mõisast. Võimalus on teha hoopis virtuaalne muuseum.
Kuuenda ajalookonverentsi korraldajad olid noorteliikumisest MEN välja kasvanud Marianne Loik ja Henri Reeder. Marianne Loik kommenteeris pärast konverentsi, et formaat võiks jätkuda, esineda võiksid nii kohalikud koduloolased kui külalisesineja: „Palju annab juurde ka näitus, samuti tahaks järgmisel aastal taas ettekandeid ka õpilastelt. Aruteluga ettekanne on huvitav, iseasi, kas leidub igaks aastaks teemasid. Lisaks võiks koos konverentsiga toimuda mõne kivi, stendi avamine või trükise esitlus.”
Kõik ettekandjad said kingiks Raasiku Õlletehase kalja ning Raasiku vastvalminud ajalookalendri 2019. aastaks.