Raa­si­ku koo­li uus di­rek­tor REE­LI­KA TU­RI on jalg­pal­li­koh­tu­nik

4643
Di­rek­to­ri­tööst va­bal ajal jät­kab REE­LI­KA TU­RI jalg­pal­li­koh­tu­ni­ku­na: „Ala­ti peab ole­ma na­tu­ke ras­ke. Ka tren­ni po­le mõ­tet te­ha, kui on ker­ge. Sa­ma on di­rek­to­ri­töö­ga – kui on vei­di kee­ru­li­ne, siis pin­gu­tan, õpin, are­nen.”

Psüh­ho­loo­gi­ha­ri­du­se­ga REE­LI­KA TU­RI on lä­bi tei­nud ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi koo­li­juh­ti­de jä­rel­kas­vup­rog­ram­mi.

Mai­kuus Raa­si­ku põ­hi­koo­li uueks di­rek­to­riks va­li­tud tal­lin­lan­na Ree­li­ka Tu­ri on tun­nus­ta­tud jalg­pal­li­koh­tu­nik. Ta on üks ka­hest Ees­ti nai­sest, kel­lel on õi­gus vi­lis­ta­da rah­vus­va­he­li­si män­ge. Möö­du­nud nä­da­lal oli ta koh­tu­nik oma kar­jää­ri se­ni kõ­ve­mal män­gul – vi­lis­tas Bos­nias nais­te A-koon­di­se män­gu Bos­nia ja Ka­sahs­ta­ni va­hel. Kor­ra on ta vi­lis­ta­nud Ees­tis mees­te Pre­mium lii­ga, ül­di­selt on aga esi­lii­ga ja esi­lii­ga B män­gu­de koh­tu­nik. Sealt on ta tut­tav Raa­si­ku jalg­pal­lik­lu­bi­ga FC Jo­ker. Ree­li­ka Tu­ri sõ­nas, et on Raa­si­ku staa­dio­nil la­hu­ta­nud mit­meid kak­lu­si, kor­du­valt oma ot­sus­te eest män­gi­ja­telt pa­han­da­da saa­nud ning rii­deid va­he­ta­nud õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Kat­rin Aran­di klas­si­ruu­mis. Raa­si­ku kool hak­kas uut di­rek­to­rit ot­si­ma, kui se­ni­ne koo­li­juht Kad­ri Vii­ra tea­tas, et jääb pen­sio­ni­le.

Raa­si­kul tu­gev ko­gu­kon­na­tun­ne
Prae­gu on Reelika Turi Pel­gu­lin­na güm­naa­siu­mis põ­hi­ko­ha­ga õpe­ta­ja ja güm­naa­siu­mio­sa õp­pe­juht. Raa­si­ku koo­li asub ta juh­ti­ma 1. au­gus­tist. Ta on pä­rit Pär­nu­maalt Vänd­rast, alus­ta­nud koo­li­teed 100 õpi­la­se­ga põ­hi­koo­lis, kesk­ha­ri­du­se saa­nud Vänd­ra güm­naa­siu­mist, kõrg­ha­ri­du­se oman­da­nud Tar­tus ja Tal­lin­nas: „Ku­na olen pä­rit väi­ke­sest ko­hast, oli mul Raa­si­kul vä­ga suur ära­tund­mis­rõõm. Nä­gin taas se­da ko­gu­kon­na­tun­net ja tur­va­li­sust, mil­lest suur­tes koo­li­des puu­dust tund­sin. Pel­gu­lin­na güm­naa­siu­mis on iga päev ma­jas tu­hat­kond ini­mest, pal­ju roh­kem ano­nüüm­sust ning nõrk si­de koo­li­pe­re va­hel. See­tõt­tu taht­sin Tal­lin­nast ära – mit­te küll kau­ge­le, kuid väik­se­mas­se koo­li, mis oleks jalg­pal­li­ga seo­tud. Kui tu­li Raa­si­ku­le kan­di­dee­ri­mi­se kuu­lu­tus, olin ko­he val­mis, leid­sin esi­mest kor­da koo­li, mil­le ju­hi­na end häs­ti et­te ku­ju­ta­sin.”

Di­rek­to­ri­tööd po­le ta va­rem tei­nud, küll aga lä­bi­nud Noo­red Koo­li ning koo­li­juh­ti­de jä­rel­kas­vu prog­ram­mi: „Koo­li­juh­ti­de prog­ramm kes­tis aas­ta, lõ­pe­ta­mi­ne oli möö­du­nud nä­da­lal. Sin­na saa­mi­ne oli kee­ru­li­ne ka­da­lipp, lä­bi­da tu­li ne­li voo­ru es­see, mo­ti­vat­sioo­ni­kir­ja, CV, gru­pi­töö­de, in­terv­juu­de ja eri pä­de­vus­te tes­ti­de­ga. Taht­jaid oli 70 rin­gis, prog­ram­mi pää­sesid 11.”

Raa­si­ku koo­li­ga käis ta põh­ja­li­ku­malt tut­vu­mas juu­ni al­gu­ses, kui oli saa­nud tea­da, et on ame­tis­se va­li­tud: „Vas­tu­võtt oli vä­ga soe ja ar­mas. Olin käi­nud juur­dee­hi­tu­se uu­tes ruu­mi­des vii­ma­ti siis, kui need olid si­sus­ta­ma­ta. Nüüd on pal­ju ruu­mi, kõik on pu­has ja vär­vi­li­ne. Nä­gin koo­li­komp­lek­si ae­ro­fo­tot ning pol­nud va­rem tä­he­le pan­nud, et kõik on nii kom­pakt­ne, käe-ja­la juu­res. Raa­ma­tu­ko­gu, staa­dion, val­miv spor­di­hoo­ne loo­vad kind­las­ti veel suu­re­mat üh­tus­tun­net, kui las­te­ga kõr­vu­ti ka­su­ta­vad neid ka tei­sed ko­gu­kon­na­liik­med.”

Ta tõ­des, et edas­pi­di tu­leb en­da jaoks olu­li­selt lä­bi mõel­da mas­taa­bid: „Tal­lin­na ano­nüüm­sus on tui­mes­tav. Õp­pe­ju­hi­na kor­ral­da­sin 250 osa­le­ja­ga tea­dus­kon­ve­rent­si, mi­nu jaoks oli see vaid osa koo­list. Raa­si­kul on see aga ko­gu koo­li­pe­re suu­rus.”

Koo­li­ju­hi amet on te­ma sõ­nul hea koht, ku­hu väl­jas­poolt tul­la: „Mul on või­ma­lus nä­ha kõi­ke värs­ke pil­gu­ga. Mul puu­du­vad ee­lar­va­mu­sed ini­mes­te osas ega tea, kui­das on val­las koo­li­de oma­va­he­li­sed suh­ted. Kui olen ame­tis­se asu­nud, he­lis­tan teis­te­le di­rek­to­ri­te­le ja kü­sin, kui­das hak­ka­me koos­tööd te­ge­ma, näen se­da suu­re või­ma­lu­se­na.”

11. hooae­ga jalg­pal­li­koh­tu­nik
Jalg­pal­li­hu­vi­li­ne on ta ol­nud lap­se­põl­vest pea­le: „Olen ka ise män­gi­nud, kuid Vänd­ras olid või­ma­lu­sed pii­ra­tud, see­tõt­tu män­gi­sin võrk­pal­li. 17aas­ta­selt kir­ju­ta­sin Eest Jalg­pal­li­lii­tu ja üt­le­sin, et mi­nu suur soov on saa­da jalg­pal­li­ko­htuni­kuks. Läk­sin koo­li­tus­te­le ning täit­sin oma unis­tu­se. Nüüd­seks on Ees­tis vä­ga vä­he staa­dio­ne, kus ma po­le käi­nud, olen koh­tu­nik 11. hooe­ga.”

Ta rää­kis, et koh­tu­ni­ku­töö on te­ma jaoks lõõ­gas­tus, täies­ti tei­ne maailm ja ene­se väl­ja lü­li­ta­mi­ne: „Mõ­ned käi­vad va­bal ajal joo­gas, mi­na sõi­dan pi­gem õh­tul näi­teks Nar­va ja ta­ga­si, kes­ken­dun män­gu­le, ma­gan ehk tun­ni­ke­se vä­hem, kuid olen uueks töö­päe­vaks värs­ke. Mi­nu se­ni­ne di­rek­tor Pel­gu­lin­na güm­naa­siu­mis üt­les, et õpe­ta­ja­tel peab elu ole­ma, nii ka di­rek­to­ri­tel. Kee­gi meist po­le ai­nult see, mis on te­ma töö­koht. Usun, et ka las­te­le on olu­li­ne ja põ­nev, sest koo­lis võe­tak­se täis­kas­va­nuid en­da­le ees­ku­juks.”

Ta li­sas, et koh­tu­nik ja di­rek­tor tee­vad sar­nast tööd: „Ras­ke on te­ha ot­sust, mis kõi­gi­le meel­diks. Tu­leb kas­va­ta­da paks nahk, ol­la aus, lei­da pa­rim la­hen­dus ning võt­ta vas­tu­tus.”

Li­saks di­rek­to­ri­töö­le hak­kab ta tõe­näo­li­selt õpe­ta­ma 9. klas­si­de­le ühis­kon­naõ­pe­tust, see on ol­nud Raa­si­kul ta­va­li­selt di­rek­to­ri üle­san­ne: „Õpe­ta­ja­pi­sik on mul ala­ti sees ol­nud. Noo­red Koo­li prog­ram­mis sai mi­nust ees­ti kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­ja, olen saa­nud 5.-12. klas­si­de­le tun­de an­des kir­jan­du­se­le uues­ti rin­gi pea­le te­ha. Mul­le meel­dib vä­ga lu­ge­da ning näen nüüd sa­mu raa­ma­tuid pal­ju sü­ga­va­malt ja tei­se nur­ga alt kui oma koo­lia­jal. Õpe­ta­ja­töös on ka­suks tul­nud psüh­ho­loo­gia – on suur või­ma­lus aren­da­da noo­ri ini­me­si, õp­peai­ne pris­ma on sel­le juu­res täies­ti tei­se­jär­gu­li­ne.”

Raa­si­ku koo­li idee­de ja vi­sioo­ni­de­ga plaa­nib ta ava­lik­ku­se et­te tul­la siis, kui on koo­li­pe­re­ga tut­tav ning mõn­da ae­ga tööl ol­nud: „Prae­gu tun­dub, et üks suu­ri­maid väl­ja­kut­seid on see, kui­das hoi­da lap­sed Raa­si­ku koo­lis. Ole­me Tal­lin­na lä­he­dal, ale­vik kas­vab. Lap­se­va­ne­ma­te ees on va­lik, kas pan­na laps ko­du­lä­he­das­se koo­li või võt­ta iga päe­v en­da­ga lin­na kaa­sa. Raa­si­ku koo­li bränd peaks ole­ma see, et lap­se­va­nem teab õpe­ta­jaid, kel­le juu­res ta laps päe­va vee­dab. Nad tea­vad, et lap­sel on koo­lis tur­va­li­ne ning kaa­sõ­pi­la­sed ja koo­li­töö­ta­jad, ke­da ta päe­va jook­sul koh­tab, on usal­dus­väär­sed. Usun, et lap­se tur­va­tun­ne on kind­las­ti, vä­he­malt mõ­ne aja koo­li­teest, va­ne­ma­te­le olu­li­sem kui Tal­lin­na pa­ri­ma eliit­koo­li ha­ri­dus.”

Eelmine artikkelPii­be maan­tee – tee lä­bi loo­du­se ja aja­loo
Järgmine artikkelHar­ras­tus­kunst­nik JAA­NI­KA LEI­TER avas Raa­si­kul näi­tu­se