Psühholoogiharidusega REELIKA TURI on läbi teinud haridus- ja teadusministeeriumi koolijuhtide järelkasvuprogrammi.
Maikuus Raasiku põhikooli uueks direktoriks valitud tallinlanna Reelika Turi on tunnustatud jalgpallikohtunik. Ta on üks kahest Eesti naisest, kellel on õigus vilistada rahvusvahelisi mänge. Möödunud nädalal oli ta kohtunik oma karjääri seni kõvemal mängul – vilistas Bosnias naiste A-koondise mängu Bosnia ja Kasahstani vahel. Korra on ta vilistanud Eestis meeste Premium liiga, üldiselt on aga esiliiga ja esiliiga B mängude kohtunik. Sealt on ta tuttav Raasiku jalgpalliklubiga FC Joker. Reelika Turi sõnas, et on Raasiku staadionil lahutanud mitmeid kaklusi, korduvalt oma otsuste eest mängijatelt pahandada saanud ning riideid vahetanud õppealajuhataja Katrin Arandi klassiruumis. Raasiku kool hakkas uut direktorit otsima, kui senine koolijuht Kadri Viira teatas, et jääb pensionile.
Raasikul tugev kogukonnatunne
Praegu on Reelika Turi Pelgulinna gümnaasiumis põhikohaga õpetaja ja gümnaasiumiosa õppejuht. Raasiku kooli asub ta juhtima 1. augustist. Ta on pärit Pärnumaalt Vändrast, alustanud kooliteed 100 õpilasega põhikoolis, keskhariduse saanud Vändra gümnaasiumist, kõrghariduse omandanud Tartus ja Tallinnas: „Kuna olen pärit väikesest kohast, oli mul Raasikul väga suur äratundmisrõõm. Nägin taas seda kogukonnatunnet ja turvalisust, millest suurtes koolides puudust tundsin. Pelgulinna gümnaasiumis on iga päev majas tuhatkond inimest, palju rohkem anonüümsust ning nõrk side koolipere vahel. Seetõttu tahtsin Tallinnast ära – mitte küll kaugele, kuid väiksemasse kooli, mis oleks jalgpalliga seotud. Kui tuli Raasikule kandideerimise kuulutus, olin kohe valmis, leidsin esimest korda kooli, mille juhina end hästi ette kujutasin.”
Direktoritööd pole ta varem teinud, küll aga läbinud Noored Kooli ning koolijuhtide järelkasvu programmi: „Koolijuhtide programm kestis aasta, lõpetamine oli möödunud nädalal. Sinna saamine oli keeruline kadalipp, läbida tuli neli vooru essee, motivatsioonikirja, CV, grupitööde, intervjuude ja eri pädevuste testidega. Tahtjaid oli 70 ringis, programmi pääsesid 11.”
Raasiku kooliga käis ta põhjalikumalt tutvumas juuni alguses, kui oli saanud teada, et on ametisse valitud: „Vastuvõtt oli väga soe ja armas. Olin käinud juurdeehituse uutes ruumides viimati siis, kui need olid sisustamata. Nüüd on palju ruumi, kõik on puhas ja värviline. Nägin koolikompleksi aerofotot ning polnud varem tähele pannud, et kõik on nii kompaktne, käe-jala juures. Raamatukogu, staadion, valmiv spordihoone loovad kindlasti veel suuremat ühtustunnet, kui lastega kõrvuti kasutavad neid ka teised kogukonnaliikmed.”
Ta tõdes, et edaspidi tuleb enda jaoks oluliselt läbi mõelda mastaabid: „Tallinna anonüümsus on tuimestav. Õppejuhina korraldasin 250 osalejaga teaduskonverentsi, minu jaoks oli see vaid osa koolist. Raasikul on see aga kogu koolipere suurus.”
Koolijuhi amet on tema sõnul hea koht, kuhu väljaspoolt tulla: „Mul on võimalus näha kõike värske pilguga. Mul puuduvad eelarvamused inimeste osas ega tea, kuidas on vallas koolide omavahelised suhted. Kui olen ametisse asunud, helistan teistele direktoritele ja küsin, kuidas hakkame koostööd tegema, näen seda suure võimalusena.”
11. hooaega jalgpallikohtunik
Jalgpallihuviline on ta olnud lapsepõlvest peale: „Olen ka ise mänginud, kuid Vändras olid võimalused piiratud, seetõttu mängisin võrkpalli. 17aastaselt kirjutasin Eest Jalgpalliliitu ja ütlesin, et minu suur soov on saada jalgpallikohtunikuks. Läksin koolitustele ning täitsin oma unistuse. Nüüdseks on Eestis väga vähe staadione, kus ma pole käinud, olen kohtunik 11. hooega.”
Ta rääkis, et kohtunikutöö on tema jaoks lõõgastus, täiesti teine maailm ja enese välja lülitamine: „Mõned käivad vabal ajal joogas, mina sõidan pigem õhtul näiteks Narva ja tagasi, keskendun mängule, magan ehk tunnikese vähem, kuid olen uueks tööpäevaks värske. Minu senine direktor Pelgulinna gümnaasiumis ütles, et õpetajatel peab elu olema, nii ka direktoritel. Keegi meist pole ainult see, mis on tema töökoht. Usun, et ka lastele on oluline ja põnev, sest koolis võetakse täiskasvanuid endale eeskujuks.”
Ta lisas, et kohtunik ja direktor teevad sarnast tööd: „Raske on teha otsust, mis kõigile meeldiks. Tuleb kasvatada paks nahk, olla aus, leida parim lahendus ning võtta vastutus.”
Lisaks direktoritööle hakkab ta tõenäoliselt õpetama 9. klassidele ühiskonnaõpetust, see on olnud Raasikul tavaliselt direktori ülesanne: „Õpetajapisik on mul alati sees olnud. Noored Kooli programmis sai minust eesti keele ja kirjanduse õpetaja, olen saanud 5.-12. klassidele tunde andes kirjandusele uuesti ringi peale teha. Mulle meeldib väga lugeda ning näen nüüd samu raamatuid palju sügavamalt ja teise nurga alt kui oma kooliajal. Õpetajatöös on kasuks tulnud psühholoogia – on suur võimalus arendada noori inimesi, õppeaine prisma on selle juures täiesti teisejärguline.”
Raasiku kooli ideede ja visioonidega plaanib ta avalikkuse ette tulla siis, kui on kooliperega tuttav ning mõnda aega tööl olnud: „Praegu tundub, et üks suurimaid väljakutseid on see, kuidas hoida lapsed Raasiku koolis. Oleme Tallinna lähedal, alevik kasvab. Lapsevanemate ees on valik, kas panna laps kodulähedasse kooli või võtta iga päev endaga linna kaasa. Raasiku kooli bränd peaks olema see, et lapsevanem teab õpetajaid, kelle juures ta laps päeva veedab. Nad teavad, et lapsel on koolis turvaline ning kaasõpilased ja koolitöötajad, keda ta päeva jooksul kohtab, on usaldusväärsed. Usun, et lapse turvatunne on kindlasti, vähemalt mõne aja kooliteest, vanematele olulisem kui Tallinna parima eliitkooli haridus.”