Koos Tehase teele ehitatud sillaga läks kergliiklustee rajamine maksma 905 821 eurot.
Novembri lõpus valmis Raasiku alevikku läbiv 3,52 kilomeetri pikkune kergliiklustee, mis ühendab Tehase teed keskasulaga. Kergliiklustee algab Raasiku Elektri juurest, kulgeb paralleelselt Tehase tee ja Tallinna maanteega ning lõpeb Jägala maantee ääres, üks haru viib mööda Meierei tänavat raudteejaama parklani.
„Ehitaja on töö lõpetanud, kergliiklustee on valmis, vaid joonimine jääb kevadeks, seda praegused ilmad enam ei võimalda. Samuti vaadatakse kevadel üle ka haljastus, kus vaja, külvatakse uus muruseeme,“ rääkis Raasiku valla hanke- ja järelevalvespetsialist Reelika Pirson-Heinloo.
Raasiku kergliiklustee ja tänavavalgustuse projekti kogumaksumus oli 785 884,43 eurot, sellest 668 001,76 eurot eraldas EAS piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise programmist, valla omaosalus oli 117 882,67 eurot. Tehase teele oli Jõelähtme jõe ületamiseks kergliiklusteele vaja ehitada ka sild, see koos projekteerimise ja ehitusjärelevalvega maksis 119 937 eurot.
Tee ehitati euroraha kaasabil
Raasiku kergliiklustee projekti koostamist alustati 2015. aasta alguses, selle tegi OÜ ViaVelo Inseneribüroo. 2016. aastal taotles vallavalitsus 3,1 kilomeetri pikkuse kergliiklustee rajamiseks EASist 200 000 eurot.
„Meil olid projekti alla jäävate maaomanikega sõlmitud kirjalikud kokkulepped, notariaalsed lepingud plaanisime teha siis, kui toetuse saame. Kahjuks ei läinud see meetme nõudega kokku ja seetõttu jäime esimesest rahastusest ilma,“ ütles Reelika Pirson-Heinloo.
Et aasta pärast järgmisest taotlusvoorust uuesti toetust taotleda, hakkas vallavalitsus sõlmima maaomanikega notariaalseid ostu-müügilepinguid. Kuna kergliiklustee ääres on ka 5 kortermaja, mille juurde kuuluvast maast pidi kergliiklustee alla jääva osa eraldama, tuli lisaks 15 eramajaomanikule sõlmida lepingud 35 korteri omanikega ning ka maanteeameti ja maa-ametiga.
„Enamasti said inimesed aru, et kergliiklustee on vajalik, vaid üks maaomanik ei lubanud seda oma kinnistule, seetõttu tuli jupike teed ümber kavandada,“ sõnas hanke- ja järelevalvespetsialist.
2017. aasta kevadel esitas vallavalitsus EASile Euroopa Regionaalarengufondi toetusraha saamiseks uue taotluse 3,52 kilomeetri pikkuse kergliiklustee rajamiseks: „Kuna toetusmeetme eesmärk oli parandada inimeste töökohta jõudmist ning ühendada omavahel keskus ja tagamaad, lisasime võrreldes esialgse projektiga Tehase teel kergliiklusteele 390meetrise lõigu bussipeatusest kuni tehaseni ning umbes 100 meetrit kergliiklusteed Meierei tänavale kuni raudteeparklani.“
Mullu juulis tuli otsus, et EAS toetab Raasiku kergliiklustee ehitamist. Tänavu veebruaris kuulutati välja ehitushange, selle võitis KV Infra OÜ, kellega sõlmiti leping maikuus. Pärast seda, kui ehitaja oli projektile hankinud vajalikud kooskõlastused, algas kogu suve ja sügise kestnud ehitus.
„Tööde tegemise ajal tuli ette mitmeid takistusi, mistõttu venisid ehitustööd ligikaudu kaks nädalat üle tähtaja,“ märkis Reelika Pirson-Heinloo.
EASile esitatud taotlusesse oli lisatud ka jalakäijate silla ehitamine, kuid kuna silla projekt puudus, tuli sild taotlusest välja jätta. Hanke- ja järelevalvespetsialist selgitas, et kergliiklustee projekteerijal polnud silla projekteerimise õigust, seetõttu oli esialgu plaanitud, et silla projekteerib-ehitab firma, kes võidab kergliiklustee ehitushanke. Et tee oleks täies mahus kasutatav, tuli sild projekteerida ja ehitada vallaeelarvest.
Jalakäijate silla Tehase teele üle Jõelähtme jõe projekteeris OÜ E-Konsult ja ehitas OÜ Nordpont. 15 meetri pikkune sild valmis novembri alguses.
Puudustega projekt
Reelika Pirson-Heinloo tõdes, et kuigi kergliiklustee projekt läbis eelnevalt ekspertiisi, ilmnes selles ehitustöö käigus mitmeid vajakajäämisi. Üks elektripost tuli ümber tõsta, selle jaoks oli vaja tellida projekt ning leida töö tegija.
„Ehitajal kulus lisaaega ka Tallinna maantee vanemate kinnistuteni sissesõitude tegemiseks. Kuna krundid on teest tunduvalt madalamad, tuli teha hoovidesse kaldega sissesõidud. Projekteerija hinnangul olid kalded normi piires, kuid need valmistasid elanikele ebamugavusi ning pidi tegema korrektuure,“ nentis ta.
Kuigi esialgu oli selle tõttu elanike pahameelt, jõuti kõigiga kokkuleppele ja sissesõidud tehti korda.
Ehituse ajal oli kergliiklustee teema pidevalt üleval Raasiku valla elanike sotsiaalmeedia lehel: „Õnneks elati end välja pigem Facebookis, ehitajaga minu teada riidlema ei mindud, vaid vähesed vanemad inimesed olid käinud küsimas, miks üht või teist asja just nii tehakse.“
Üks viimaseid teemasid, mida sotsiaalmeedias uue kergliiklusteega seonduvalt arutati, oli valgustus ehk miks on tänavalambid suunatud sõidu-, mitte kergliiklustee poole: „Selline on valgustite paigaldamise nõue, asulas ei tohi sõidutee olla pime. Projektikohaselt peaks nendest kumama valgust ka kergliiklusteele, kas see toimib, näeme lähiajal. Kindlasti vaatame üle ja kuulame kohalike elanike arvamusi ning kui kergliiklusteel on tõesti mõnes kohas nii pime, et vaja on lisavalgustust või vajab olemasolev valgustus korrigeerimist, püüame lahenduse leida järgmisel aastal. Ka Meierei tänavale, kuhu kergliiklustee projekteerija tänavavalgustust ette ei näinud, planeerime selle järgmisel aastal lisada.“
Tallinna maantee äärsete kinnistute elanikud on küsinud, kas neil on nüüd kohustus kergliiklusteed lumest puhtana hoida. Reelika Pirson-Heinloo kinnitas, et tee hooldamine on omaniku ehk vallavalitsuse töö, selleks on hankega leitud ettevõtja. Veel rõhutas ta, et kergliiklusteele autosid parkida ei tohi. Kui on selliseid juhtumeid, tuleks vallavalitsusse teada anda.