Raa­si­ku val­la aja­loo­kon­ve­rents: roos­tes pii­ma­nõust ja Ees­ti brän­dist

Raa­si­ku val­la aja­loo­kon­ve­rents: roos­tes pii­ma­nõust ja Ees­ti brän­dist

Ere Uibo
0

Raa­si­ku val­la 5. ajaloo­kon­ve­rents oli Aru­kü­la mõi­sas.

„Ku­luks ära Raa­si­ku val­la aja­loo muu­seum,” aru­ta­sid oma­va­hel kü­la­li­sed pä­rast li­gi 4 tun­ni pik­kust Raa­si­ku val­la aja­loo­kon­ve­rent­si.
Aja­loo­kon­ve­rents on ol­nud Raa­si­ku val­la sün­ni­päe­va üri­tus­te kavas vii­ma­sed viis aas­tat. Na­gu va­rem­gi, olid ka tä­na­vu kor­ral­da­jad lii­ku­mi­sest Mi­nu Ees­ti Noo­red väl­ja kas­va­nud Hen­ri Ree­der, kes prae­gu elab Hiiu­maal, ning Raa­si­ku ela­nik Ma­rian­ne Loik. Neid ai­tas abi­val­la­va­nem, aja­loo­la­se ha­ri­du­se­ga Ar­do Niin­re.
Iga kord pla­nee­ri­tust pi­ke­maks ku­ju­ne­nud kon­ve­rents oli see­kord Aru­kü­la mõi­sas, kus oli kuu­la­jaid saa­li­täis. Et­te­kan­ne­te­ga esi­ne­sid Val­do Praust, kes rää­kis Har­ju-Jaa­ni mui­nas- ja kes­kaeg­se­test tee­dest, Vai­no Napp ju­tus­tas sooa­sun­du­sest Pi­ka­ve­re Suur­soos, Ma­rian­ne Loik Silm­si ta­lu­poe­ga­de ra­hu­tu­sest 1803. aas­tal, Mai Er­be Aru­kü­la tur­ba­töös­tu­sest, Mo­ni­ka Kan­nel­mäe Rät­la kü­la Uda­ra ta­lu aja­loost. Val­la­va­nem Rai­vo Uuk­ki­vi rää­kis re­for­mi­mis­te teel ku­ju­ne­nud Raa­si­ku val­last ning Ar­do Niin­re, Ma­rian­ne Loik ning Mai Er­be tut­vus­ta­sid Raa­si­ku val­la­ga seo­tud jäl­gi ehk ese­meid ja nen­de lu­gu­sid. Kon­ve­rent­si lõ­pe­tas Ri­ho Väst­ri­ku 2010. aas­tal val­mi­nud film Aru­kü­la õi­geu­su ki­ri­ku taas­ta­jast Jü­ri Že­lo­bets­kist.
Esi­me­ne jälg, mi­da Ar­do Niin­re tut­vus­tas, oli roos­tes pii­ma­nõu, tea­ted sel­lest jõud­sid Raa­si­ku val­la­maj­ja möö­du­nud aas­ta su­vel: „Meie­ga võt­tis ühen­dust pe­re­kond Sa­lu­mäe Kuu­sa­lu val­last Soo­rin­na kü­last. Nad tea­ta­sid, et neil on ime­lik nõu, peal sõ­na Ra­sik. Kü­si­ti, kas ole­me nõust hu­vi­ta­tud. Loo­mu­li­kult oli­me. Roos­tes nõu ise ei pa­ku pin­get, küll aga on hu­vi­tav sin­na pea­le kir­ju­ta­tud tekst.”
Ve­ne kee­les on kir­jas, et 40 liit­rit ma­hu­ta­vas nõus oli täis­piim, mi­da trans­por­di­ti Kuu­sa­lu val­last Kiiu mõi­sast Raa­si­ku raud­tee­jaa­ma: „Pii­ma­nõul ole­vad sõ­nad on ku­na­gi­sest slaa­vi tä­hes­ti­ku täh­te­dest, mi­da tä­na­päe­va ve­ne kee­les enam po­le. Nõu on tsaa­ria­jast, see­ga ka­su­ta­ti se­da vä­he­malt sa­da aas­tat ta­ga­si. Mis sai Raa­si­ku jaa­ma too­dud pii­mast eda­si – kas vii­di Tal­lin­nas­se või Pe­ter­bu­ri? Ees­ti va­baõ­hu­muu­seu­mi tea­dus­di­rek­tor üt­les, et pii­ma küll Pe­ter­bu­ri ei vee­tud, sin­na läks koor, kui se­da­gi. Ima­ve­re pii­man­dus­muu­seu­mist aga öel­di, et ka Pe­ter­bu­ri või­di pii­ma ve­da­da.”
Ar­do Niin­re li­sas, et es­ma­pil­gul täht­su­se­tust as­jast võib sün­di­da väär­tus­lik lu­gu: „Va­baõ­hu­muu­seum tun­dis hu­vi, kust pii­ma­nõu sai­me ja pa­lu­ti, et sel­le nei­le an­ne­tak­si­me. Pii­man­dus­muu­seu­mist kin­ni­ta­ti, et neil­gi nii­su­gust nõud po­le, va­ra­se­mad on nen­de ko­gus Ees­ti rii­gi ajast.”

Ku­hu said ki­ri­ku­kel­lad
Teist jäl­ge aja­loost tut­vus­tas Ma­rian­ne Loik, kes näi­tas Rät­la kü­last pä­rit esi­me­se Ees­ti Va­ba­rii­gi aeg­set lip­pu, mis kuu­lus te­ma va­na­va­na­isa­le.
Ühe eri­li­se­ma leiu­na tut­vus­tas Ar­do Niin­re teks­ti Aru­kü­la va­na rah­va­ma­ja lau­di­selt: „Kui lam­mu­ta­ti Aru­kü­la va­na rah­va­ma­ja, too­di mul­le sealt üks laua­jupp, mil­lel sal­mi­read 3. jaa­nua­rist 1945. aas­tast. Al­la oli kir­ju­ta­nud tei­se roo­du kol­man­da rüh­ma lii­ge Val­do Tamm­järv, sün­di­nud 11. au­gus­til 1924. aas­tal Jär­va­maal Va­jan­gu val­las.
Ar­do Niin­re: „Mi­nu jä­rel­dus on, et Ees­ti las­kur­kor­pus lii­kus lä­bi Aru­kü­la ilm­selt Ku­ra­maa poo­le. Noor­mees pea­tus kor­raks Aru­kü­la va­nas rah­va­ma­jas ning kir­ju­tas need sal­mi­read. Uu­ri­sin, mis noor­me­hest sai, kuid Tam­sa­lust öel­di, et sel­li­se ni­me­ga meest enam po­le. Ilm­selt sai ta sur­ma ning te­mast on jää­nud mei­le vaid see tekst. Po­le meest, po­le enam ka va­na rah­va­ma­ja.”
Lõ­bu­sa­ma leiu tõi rah­va­ni ko­du­loo­la­ne Mai Er­be – ta näi­tas Har­ju ring­kon­na ko­du­tü­tar­de lip­pu, mil­le tik­ki­sid 1936. aas­tal Aru­kü­la nai­sed. Lipp on saa­nud pal­ju kan­na­ta­da, ku­na se­da on ras­ke­tel ae­ga­del ära pei­de­tud. Li­pu kin­kis aastaid tagasi Aru­kü­la muin­sus­kait­se selt­si­le Lai­ne Jü­ris­saar. Mai Er­be lau­sus, et tal on plaa­nis li­pu aja­loo koh­ta roh­kem väl­ja uu­ri­da, kuid kon­ve­rent­sil pöö­ras ta tä­he­le­pa­nu li­pu ta­gu­mi­se­le poo­le­le – seal on pilt män­ni­puu­dest ja hiid­rah­nust, mi­da Mai Er­be võrd­les paar kuud ta­ga­si Ees­ti­le loo­dud lo­go­ga, ro­he­ka ränd­rah­nu­ga.
Vii­ma­sed jäl­jed, mis aja­loo­kon­ve­rent­sil rah­va et­te jõud­sid, olid Aru­kü­la õi­geu­su ki­ri­ku kel­la­de saa­tu­sed. Ar­do Niin­re rää­kis, et 1944. aas­tal sai ki­rik õhu­rün­na­kus pih­ta. Ko­gu­dus lik­vi­dee­ri­ti 1951. aas­tal: „Ki­rik on prae­gu küll la­gu­ne­nud, kuid Jü­ri Že­lo­bets­ki on ol­nud ak­tiiv­ne ja võt­nud taas­ta­mi­se en­da ve­da­da. Usun, et kord tu­leb aeg, kui ki­ri­ku­kel­lad saa­vad seal taas he­li­se­ma.”
Suu­rim kell on prae­gu Amb­la ki­ri­ku põh­ja­tii­vas, ku­hu see vii­di pä­rast sõ­da. Siis soo­vi­ti Amb­la ki­ri­kus va­he­ta­da ole­ma­so­lev kell suu­re­ma vas­tu, kuid töö jäi min­gil põh­ju­sel ära. Kesk­mi­se suu­ru­se­ga kell on ki­ri­ku kõr­val ta­lus ning kol­mas era­val­du­ses.
Ar­do Niin­re on kuul­nud, et kui­gi ki­rik oli teh­tud stan­dardp­ro­jek­ti jär­gi ning kol­me kel­la­ga, on rää­gi­tud ka viiest kel­last: „Kas neid on üld­se ku­na­gi nii pal­ju ol­nud või on need mae­tud ku­hu­gi ki­ri­ku ümb­ru­ses­se, ma ei tea.”

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus