Raa­si­ku val­la­va­ne­ma AND­RE SE­PA um­bu­sal­da­mi­ne kuk­kus lä­bi

Raa­si­ku val­la­va­ne­ma AND­RE SE­PA um­bu­sal­da­mi­ne kuk­kus lä­bi

Ere Uibo
0

Um­bu­sal­du­se poolt hää­le­ta­sid sel­le al­ga­ta­jad, 7 volinikku va­li­mis­lii­dust Ko­du­ko­ha Eest.

Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu pi­das ree­de, 1. juu­ni hom­mi­kul kell 8 era­kor­ra­li­se is­tun­gi, mil­le päe­va­kor­ras oli um­bu­sal­du­se aval­da­mi­ne val­la­va­ne­ma­le And­re Se­pa­le. Um­bu­sal­dus­hää­le­tus ei läi­nud lä­bi, 17liik­me­li­ses vo­li­ko­gus hää­le­ta­sid um­bu­sal­du­se poolt 7 vo­li­nik­ku va­li­mis­lii­dust Ko­du­ko­ha Eest – Maar­ja Si­kut, Ka­di Tam­ma­ru, Re­ne Lill, Olev Si­ni­järv, An­ne Velt­mann-Ves­ki, Avo Möls, Olev Räh­ni. Vas­tu olid 8 – val­la­va­ne­ma­ga sa­mas ni­me­kir­jas kan­di­dee­ri­nud Tii­na Rüh­ka, Hel­le Va­ga, Ma­rian­ne Loik, Eliis Kah­lo, Are Kau­rit, Kai­do Kir­sip, And­res Kal­las­te ning va­li­mis­lii­dust Ühes­koos Eda­si vo­li­ko­gus­se pää­se­nud Tõ­nu Suur­kuusk. Ük­sik­kan­di­daat Ga­ri­na Too­min­gas ot­sus­tas jää­da era­poo­le­tuks ning Ivar Vil­berg va­li­mis­lii­dust Raa­si­ku Vald jät­tis hää­le­ta­ma­ta. Um­b­usal­da­mi­se aval­da­mi­seks oleks ol­nud va­ja vo­li­ko­gu poolt­hääl­te ena­must ehk an­tud ju­hult 9 häält.

Pea­mi­ne põh­jus raie­tööd
En­ne hää­le­ta­mist said es­malt is­tun­gil sõ­na um­bu­sal­da­jad. Maar­ja Si­kut sõ­nas, et as­ja­o­lu­des muu­tu­si po­le, rah­vast on um­bu­sal­du­sa­val­du­ses väl­ja too­dud punk­tid vä­ga puu­du­ta­nud. Um­bu­sal­du­sa­val­du­se lu­ges ta et­te Raasiku vallavo­li­ko­gu eel­mi­sel is­tun­gil 8. mail.

Um­bu­sal­da­jad hei­da­vad et­te, et Raa­si­kul Te­ha­se tee 2a kin­nis­tul teh­ti la­ge­raie, mil­le va­ja­dust po­le kir­jel­da­tud val­la ühes­ki aren­gu­do­ku­men­dis, töö­le­pin­gu sõl­mi­mi­sel ei hin­na­tud ma­ha­võe­ta­va pui­du väär­tust ega võe­tud kol­me sõl­tu­ma­tut hin­na­pak­ku­mist ning oleks tul­nud taot­le­da raie­lu­ba. Li­saks po­le nad ra­hul, et val­la­va­lit­sus on vii­ma­sel ajal esi­ta­nud de­tailp­la­nee­rin­gu­te ja pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te­ga seo­tud eel­nõu­sid, mis on ol­nud vi­ga­de­ga. Um­bu­sal­da­jad väi­da­vad, et Aru­kü­la põ­hi­koo­li õp­pe­hoo­ne ja võim­la laien­da­mi­se ja staa­dio­ni üm­be­re­hi­tu­se han­ke väl­ja kuu­lu­ta­mi­ne jäi ve­ni­ma, mil­le tõt­tu ve­nib ehi­tu­se al­gus ning koo­li­töö on uuel õp­peaas­tal pi­ke­malt häi­ri­tud.

Val­la­va­nem And­re Sepp sai is­tun­gil sõ­na 10 mi­nu­tiks. Ta alus­tas raie­töö­de sel­gi­ta­mi­sest: „Pa­lun va­ban­dust kõi­gi ees, kes pi­did tund­ma end puu­du­ta­tu­na raies­mik­ku nä­hes. Juh­tu­nu on mind si­se­mi­selt vä­ga pal­ju är­ri­ta­nud, olen tund­nud va­lu, aga see ei vii as­ja eda­si. Raa­da­mis­le­ping sai sõl­mi­tud soo­vi­ga kraa­vi­ta­da ja kui­ven­da­da Raa­si­ku val­la märg­a­la­sid, et saaks re­mon­ti­da val­la­le kuu­lu­vaid teid. Te­ha­se tee 2a jääb val­la re­serv­maaks, kui­ven­da­mi­se­ga maa väär­tus tõu­seb. Prae­gu saab sin­na la­dus­ta­da kerg­liik­lus­teest üle­jää­va pin­na­se, edas­pi­di va­ja­du­sel ra­ja­da val­la­le va­ja­lik­ke hoo­neid.”

Val­la­va­nem li­sas, ka­het­sus­väär­selt toi­mu­sid raie­tööd nii, et sel­lest ei tead­nud et­te ko­ha­lik rah­vas, vo­li­ko­gu liik­med, ko­mis­jo­nid ega sä­tes­ta­nud üks­ki aren­gu­do­ku­ment: „Oleks pi­da­nud eel­ne­valt aru­ta­ma, na­gu on see ava­li­kus tee­nis­tu­ses kom­beks. Olen al­ga­ta­nud dist­sip­li­naar­me­net­lu­se, et väl­ja sel­gi­ta­da täp­sed as­jao­lud. Puu­de raie­lu­ba tões­ti pol­nud, soov oli va­bas­ta­da maad kerg­liik­lus­tee pin­na­se la­des­ta­mi­seks. Mõ­te oli õi­ge, viis ja mee­to­did pol­nud kõi­ge so­bi­va­mad.”

De­tailp­la­nee­rin­gu­te ve­ni­mi­se­ga val­la­va­nem ei nõus­tu: „Kui mul­lu no­vemb­ris töö­le asu­sin, olid te­ge­ma­ta töö­de jär­je­kor­rad üli­pi­kad. De­tail­pla­nee­rin­gu me­net­lus on­gi pikk prot­sess. Hin­dan prae­gust olu­kor­da nor­maal­seks, po­le esi­ta­tud üh­te­gi vi­ga­de­ga de­tailp­la­nee­rin­gut.”

Aru­kü­la põ­hi­koo­li pro­jek­tee­ri­mi­se koh­ta sõ­nas ta: „OÜ Pi­kop­ro­jekt sai pro­jek­ti val­mis mul­lu juu­li­kuus. Vo­li­ko­gult tu­li ot­sus min­na eda­si komp­leks­la­hen­du­se ehk li­saks spor­di­saa­li laien­du­se ning staa­dio­ni pro­jek­tee­ri­mi­se­ga. Pi­di­me kii­res­ti eda­si lii­ku­ma, leid­ma jä­re­le­val­va­ja, tel­li­ma eks­per­tii­si. Lä­bi­si­me pro­jek­tee­ri­mi­se nii kii­res­ti, kui või­ma­lik. Pi­ko­pro­jekt läks tõe­poo­lest le­pi­tud täh­ta­jast üle, ku­na pro­jek­ti eri osa­de­ga oli prob­lee­me, kuid tel­li­ja­na po­le me las­ku­nud üh­te­gi päe­va rais­ku.”

Kui vallavanem And­re Sepp oli sõ­na­võ­tu lõ­pe­ta­nud, juh­tis Maar­ja Si­kut tä­he­le­pa­nu, et puu­tu­ma­ta olid jää­nud hin­na­pak­ku­mis­te ja raie­loa tee­ma ning pa­lus ka neid val­la­va­ne­mal sel­gi­ta­da.

Val­la­va­nem lau­sus, et val­la tee­de- ja ehi­tuss­pet­sia­list tut­vus­tas tal­le pak­ku­mist, mil­le jär­gi teee­hi­ta­ja võ­tab võ­sa ma­ha ehi­tus­han­ke sees ning vald sel­le eest juur­de ta­su­ma ei pea. Val­la­va­nem möö­nas, et raie­lu­ba puu­de jaoks oleks pi­da­nud ole­ma siis­ki väl­jas­ta­tud.

Kü­si­mu­sed-kom­men­taa­rid val­la­va­ne­ma­le
Olev Räh­ni pa­lus pan­na val­la­va­ne­mal käe sü­da­me­le ning tun­nis­ta­da, et te­gu on ta­gant­jä­re­le õi­gus­ta­mi­se­ga: „Kas saa­me usal­da­da val­la­va­ne­mat, kes ei tea, mis val­la­ma­jas toi­mub.”

And­re Sepp möö­nis, et oleks pi­da­nud roh­kem sü­ve­ne­ma: „Usal­dust oli sel­le prot­ses­si pu­hul roh­kem, kui oleks pi­da­nud ole­ma.”

Ka­di Tam­ma­ru soo­vis tea­da, kas raa­da­mis­le­pin­gus üle­jää­nud ob­jek­ti­del hin­na­tak­se eel­ne­valt ole­ma­so­le­va pui­du väär­tus, et muu­ta või pa­ran­da­da le­pin­gut, te­ha see vett­pi­da­va­maks ning kui tu­vas­ta­tak­se, et val­la­le on te­ki­ta­tud ra­ha­list kah­ju, kes sel­le kor­vab. Val­la­va­nem vas­tas, et Te­ha­se tee 2a kin­nis­tul on tel­li­tud kän­du­de loet­le­mi­ne, et hin­na­ta ta­gant­jä­re­le pui­du väär­tus: „Liig­mär­jad on ka Raud­tee ja Tul­bi tä­na­va ää­red, sin­na tu­leb ra­ja­da kraa­vid ning sel­leks võ­sa ee­mal­da­da. Ra­ken­da­tud on kõik või­ma­lik, et et­te­tea­ta­ma­ta raiet enam ku­sa­gil ei tu­leks.”

Ivar Vil­berg üt­les, et vo­li­ko­gu liik­me­tel on prae­gu vä­ga pal­ju kü­si­mu­si ja se­ga­dust: „Prae­gu me ei tea põh­just ega tu­le­must, mil­le vas­tu on ek­si­tud, uu­ri­mi­ne käib. Leian, et val­la­va­litsu­sel ja vo­li­ko­gul peab ole­ma või­ma­lus te­ha tööd ja võt­ta vas­tu­tus. Um­b­usal­da­mi­ne oleks kõi­ge ker­gem la­hen­dus. Tu­leb sel­gi­ta­da väl­ja, kes on süü­di, kas ja mil­li­sed on val­la kah­jud, need kor­va­ma ning see­jä­rel, kui va­ja­dus, saaks val­la­va­nem ise ta­ga­si as­tu­da.”

Ka­di Tam­ma­ru lau­sus, et on Ivar Vil­ber­gi­ga nõus, kuid on teh­tud as­ju, mil­le tõt­tu on usal­dus ka­du­nud. Maar­ja Si­kut li­sas, et val­la­va­nem võib ise võt­ta vas­tu­tu­se, kuid ei pruu­gi: „Esin­da­me meid vo­li­ko­gus­se va­li­nud ini­me­si. Soo­vi­me edas­pi­di väl­ti­da se­da, mis juh­tus Raa­si­kul. See puu­du­tas vä­ga pal­ju­sid ning ta­ha­me saa­da kui­da­gi kind­lust, et sel­list ja­ma enam ei tu­leks. Lu­ge­des sot­siaal­mee­dias­se pos­ti­ta­nud rah­va kom­men­taa­re ning sain kin­ni­tust, et asi, mi­da aja­me, on õi­ge.”

Avo Möls li­sas, et And­re Sepp on ol­nud pi­kaa­ja­li­ne val­la­va­nem, kel­lel sel­ge käe­ki­ri ja kor­du­vad ek­si­mu­sed: „Ini­me­ne ei õpi oma vi­ga­dest.”

Hel­le Va­ga mär­kis, et kõik tee­me vi­gu ning õpi­me neist: „Tä­na­se­le las­te­kait­se­päe­va­le on sat­tu­nud vä­ga emot­sio­naal­ne hää­le­tus. Elu lä­heb eda­si ning mis prae­gu tun­dub va­les­ti, võib hil­jem sel­gu­da, et oli­me õi­gel teel. Ek­si­jat tu­leb kor­ra­le kut­su­da, vo­li­ko­gul on see õi­gus, kuid är­me te­ki­ta en­ne koo­li­de-las­teae­da­de lõ­puak­tu­si ja Har­ju­maa lau­lu-tant­su­pi­du olu­kor­da, kus Raa­si­ku vald on kui kat­ki­se tii­va­ga lind ning po­le val­la­va­ne­mat, kes kan­naks meie lip­pu.”

Ar­va­mu­sed pä­rast is­tun­git
Um­bu­sal­du­se al­ga­ta­ja, va­li­mis­lii­du Ko­du­ko­ha Eest esin­da­ja Maar­ja Si­kut kom­men­tee­ris pä­rast is­tun­git Sõ­nu­mi­too­ja­le, et val­la­va­ne­ma vas­tus­test jäi mul­je, na­gu ta po­leks saa­nud täp­selt aru um­bu­sal­du­se pea­mi­sest põh­ju­sest: „Kait­se­kõ­nes pöö­ras val­la­va­nem pal­ju tä­he­le­pa­nu meie jaoks olu­li­se­le, kuid um­bu­sal­du­se mõis­tes vä­hem olu­lis­te­le tee­ma­de­le, na­gu val­la­va­lit­su­selt vi­ga­de­ga esi­ta­tud do­ku­men­did. Meie pea­mi­ne mu­re Te­ha­se tee 2a kin­nis­tult puu­de ma­ha võt­mi­se­ga seo­ses on, et prae­gu­ne va­lit­sus ei suht­le ini­mes­te­ga. Raa­si­ku ale­vi­ku kes­kus on suur ava­li­ku hu­vi ob­jekt, se­da ei saa asu­da üm­ber­ku­jun­da­ma nii, et rah­va­ga ei su­hel­da. Kui sa­ma­väär­ne te­gu oleks toi­mu­nud näi­teks Aru­kü­las, oleks ilm­selt ka um­bu­sal­dus­hää­le­tus läi­nud teist­moo­di. Raa­si­kul ela­vad vä­ga ra­hu­li­kud ja mõist­vad ini­me­sed, kel­le vi­has­ta­mi­ne ei ole liht­ne, kuid na­gu an­tud tee­mal tu­li­ne aru­te­lu sot­siaal­mee­dias näi­tab, rii­vas puu­de ma­ha võt­mi­ne vä­ga pal­ju­sid.”

Ta li­sas, et va­li­mis­lii­du liik­me­te ar­va­tes on tä­na­vu ke­va­del Raa­si­ku val­la juh­ti­mi­ses toi­muv ja sel­lest hoo­gu saa­nud ava­lik aru­te­lu sot­siaal­mee­dias te­ki­ta­nud olu­kor­ra, kus kor­ra­ga on se­gi pal­ju emot­sioo­ne ja sea­du­si, mis­tõt­tu tih­ti rää­gi­tak­se kor­ra­ga aiast ja aiaau­gust või väit­lu­ses teelt ek­si­des ei kum­mast­ki: „Ta­va­li­ne ini­me­ne ei tun­ne ega pea­gi tund­ma neid sea­du­si ja mää­ru­si, mis pa­ra­ta­ma­tult meid igal sam­mul saa­da­vad. Ko­ha­lik oma­va­lit­sus on aga sel­li­ne ko­gum, mis oma te­gut­se­mi­ses peab ju­hin­du­ma neist vä­ga täp­selt ja ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se igal ta­san­dil amet­ni­kust tipp­ju­hi­ni on sea­du­sed iga plaa­ni­ta­va ja teos­ta­ta­va te­ge­vu­se täht­saim alus.”

Va­li­mis­lii­du Ühes­koos Eda­si vo­li­nik Tõ­nu Suur­kuusk üt­les, et tä­he­le­pa­ne­lik­kus ja ko­du­ko­ha eest seis­mi­ne on vä­ga po­si­tiiv­ne: „Kind­las­ti pol­nud kõi­ki­de kas­ke­de ma­ha võt­mi­ne ilus te­gu, sa­mas po­le kee­gi en­da­le as­jao­lu­sid täp­selt sel­geks tei­nud, vaid oma nä­ge­mu­se põh­jal ot­su­se lan­ge­ta­nud. Mi­nu ar­va­tes oli see pi­gem tel­li­ja esin­da­ja ja teos­ta­ja möö­da­rää­ki­mi­ne. Ku­na puu­de ma­ha­võt­mi­ne tä­na­päe­va­se teh­ni­ka­ga käib kii­relt, juh­tus­ki nii. Kind­las­ti tu­leb sel­lest loost õp­pi­da ja jä­rel­du­sed te­ha. Sel­li­se juh­tu­mi põh­jal ja li­saks poo­ki­da muid tee­ma­sid, na­gu Aru­kü­la koo­li juur­dee­hi­tus, oli va­le ja jät­tis hal­va mai­gu um­bu­sal­dus­a­val­du­sest. Pi­gem oleks või­dud te­ha juh­tu­mi­te koh­ta aru­pä­ri­mi­sed, vo­li­ko­gu et­te too­ma ja ot­sus­ta­ma  kes on süüd­la­ne ja mil­li­ne peaks ole­ma süüd­la­se ka­ris­tus.”

Ivar Vilberg kommenteeris Sõnumitoojale, et jättis hääletamata, kuna umbusaldus tuli tema jaoks liiga vara: „Üldisest jutust ei piisa, mul on praegu veel palju küsimusi, millele ootan vastuseid. Soovin täpselt teada, kui palju on vallale selle metsaraiumisega tekitatud rahalist kahju, kas ja kuidas planeeritakse süüdlasi karistada. Umbusalduse avaldamine on praeguses olukorras kõige lihtsam. Kui mees on võtnud vastutuse, peab ta seda ka kandma ja astuma tagasi, kui vaja.“

Ta lisas, et ei saanud hääletada ka umbusalduse vastu, kuna rikkumised on ilmselged: „Kuna mul polnud infot, mille alusel lõplikku otsust teha ning ükskõikseks jääda ei tahtnud, ei saanud ma lihtsalt hääletada.“

Era­poo­le­tuks jää­nud kan­di­daat Ga­ri­na Too­min­gas sõ­nas oma ot­su­se kom­men­taa­riks, et aeg näi­tab, kas era­poo­le­tuks jää­mi­ne oli õi­ge või va­le: „Umbusalduse avaldamine on kõige lihtsam, kuid mina leian, et probleemid peab lahendama see, kes need tekitas. Uus juht ei peaks seisma silmitsi teiste tekitatud segadustega.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus