Raa­si­ku rah­va­ma­ja kan­ga­ring on te­gut­se­nud 50 aas­tat

Poo­le sa­jan­di va­nu­se kan­ga­rin­gi ku­du­jad te­gid rah­va­ma­ja­le EV 100 pu­hul kin­giks üle 6 meet­ri pik­ku­se vai­ba.

Kan­ga­rin­gi Süs­tik juu­be­lit tä­his­ta­ti Raa­si­ku rah­va­ma­jas vai­ba­näi­tu­se ava­mi­se­ga pü­ha­päe­val, 21. ok­toob­ril. Rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja Hel­le Va­ga mär­kis, et ma­jas on te­gut­se­nud ja hää­bu­nud koo­re ja or­kest­reid, tul­nud ase­me­le mood­sa­maid rin­ge, kuid kan­ga­ring on pü­si­nud 50 aas­tat.

Ta tä­nas kõi­ki aga­raid vai­ba­meist­reid, kes kan­ga­rin­gi te­ge­vu­ses vii­ma­sel aas­tal on osa­le­nud: „Nii to­re on siia maj­ja tul­la – kõi­ge va­rem on ala­ti ko­hal need nai­sed, kes ta­ha­vad tul­la ku­du­ma. Ai­täh, et ole­te ka mind õpe­ta­nud ku­du­ma!“

Val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Tii­na Rüh­ka mär­kis – see, mi­da Süs­ti­ku liik­med on tei­nud, po­le töö, vaid kut­su­mus, mil­les­se on pan­dud pal­ju ae­ga, os­ku­si ja ar­mas­tust. Ka te­ma ko­du kau­nis­ta­vad Raa­si­ku kan­ga­rin­gis aas­ta­küm­neid ta­ga­si koo­tud vai­bad, on ka sau­na­li­nu, pad­ja­püü­re – need oli tei­nud ta ämm Ly­dia Rüh­ka. Tii­na Rüh­ka kii­tis, et Raa­si­ku nai­sed on in­nus­tav ees­ku­ju ning ehk võ­tab veel ka ise ku­du­mi­se et­te – ku­na­gi käis ta se­da õp­pi­mas Aru­kü­la kä­si­töö­rin­gis.

Ku­na tä­na­vu on ka Ees­ti Va­ba­rii­gi juu­be­liaas­ta, ot­sus­tas Süs­tik kin­ki­da Raa­si­ku rah­va­ma­ja saa­li la­va et­te 6,4 meet­rit pi­ka vai­ba. Se­da ha­ka­ti te­ge­ma mai­kuus, osa­lesid 13 naist. Iga ku­du­ja va­lis vär­vid ja te­gi um­bes 25sen­ti­meet­ri­se trii­bu, siis ku­dus järg­mi­ne. Kõik ku­du­jad te­gid kaks ühe­su­gust trii­pu ning jaa­ni­päe­vaks oli vaip val­mis. Vai­ba te­ge­mi­ses osa­le­sid Vir­ve Te­der, Sai­ma Sõ­mer, Si­ret Sõ­mer, Reet Ja­la­kas, Ma­ja He­le­nurm, Hel­le Va­ga, Ani­ta Su­ter­mäe, Mar­ju Kond­rat­jev, El­ve Kli­men­ko, Ma­ri­na Kop­pen, Mil­vi Ei­de­mann, Mer­le Tõn­nus ja Ma­de Sepp. Sai­ma Sõ­mer ku­dus trii­bud ka rah­va­ma­jas te­gut­se­va noor­te­kes­ku­se eest.

Tä­na­vu­se ühis­töö­na val­mi­nud vaip on koos kan­ga­rin­gi liik­me­te koo­tud teis­te vai­pa­de­ga no­vemb­ri lõ­pu­ni näi­tu­sel rah­va­ma­ja ka­mi­na­saa­lis. Esi­me­se kor­ru­se väi­ke­ses saa­lis on rin­gi ju­hen­da­ja Vir­ve Te­de­ri per­so­naal­näi­tus.

„Vir­ve on ol­nud kan­ga­rin­gi sü­da ja ema, tal on nii pal­ju vai­pu, et me ei osa­nud va­li­da,“ põh­jen­das Hel­le Va­ga.

50 aas­tat Süs­ti­kut
Süs­ti­ku üks asu­ta­ja oli teks­tii­li­kunst­nik Eri­ka Tam­pe­re, kes töö­tas 50 aas­tat ta­ga­si kunst­ni­ku­na Mist­ras. Al­gu­sest pea­le rin­gi lii­ge ol­nud Vir­ve Te­der mä­le­tab, et ka rah­va­ma­ja too­na­ne ju­ha­ta­ja Koi­du Rää­gel oli üks init­siaa­tor.

„Al­gul oli osa­li­si vä­ga pal­ju, üle 30. Kan­gas­puid pol­nud pii­sa­valt, hak­ka­si­me ko­dust juur­de too­ma,“ rää­kis ta.

Kan­ga­rin­gi kä­su­tu­ses oli siis rah­va­ma­ja tei­sel kor­ru­sel saa­li ja rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja prae­gu­se töö­ruu­mi va­he­li­ne tu­ba: „Siin olid viied tel­jed, va­he­peal ka kuued. Kord olid ise­gi va­na raa­ma­tu­ko­gu ühes toas kangaspuud.“

Kui Eri­ka Tam­pe­re enam Raa­si­ku ku­du­mis­hu­vi­li­si ju­hen­da­mas käia ei saa­nud, tu­li Tal­lin­nast pe­da­goo­gi­li­se ins­ti­tuu­di õp­pe­jõud Lii­via Ki­vi­loo.

„Te­ma nõu­dis vä­ga kor­ra­lik­ku tööd. Kord ku­du­sin laud­li­na ja näi­ta­sin tal­le. Te­ma kü­sis – mis li­nik see on, kui pit­si po­le. Üt­le­sin, et ma ei os­ka hee­gel­da­da, te­ma käs­kis õp­pi­da. Nii et sel­lest oli vä­he, et os­ka­sin ku­du­mis­teh­ni­kaid, pi­din ka hee­gel­da­ma õp­pi­ma,“ ju­tus­tas Vir­ve Te­der.

1980nda­te kesk­pai­gast ala­tes on te­ma ol­nud kan­ga­rin­gi eest­ve­da­ja: „Mind en­nast hu­vi­tas tel­ge­del ku­du­mi­ne vä­ga. Va­hel olin öö ot­sa rah­va­ma­jas – hom­mi­kul tu­li tei­ne ku­du­ja, mul pi­di sel­leks ajaks val­mis ole­ma. Pi­din tööl ole­ma öö­val­ves, mees läks siis mi­nu eest.“

Rin­gi lii­ge Sai­ma Sõ­mer üt­les, et Vir­ve Te­der on siia­ni asen­da­ma­tu kan­ga üles­pa­ne­mi­sel: „Me kee­gi po­le jõud­nud se­da ära õp­pi­da. Kord oli­me sel­le­ga pä­ris hä­das, sest Vir­ve jäi hai­geks.“

Ju­hen­da­ja usub, et nai­sed saak­sid ka ise hak­ka­ma, aga ei usal­da end, kar­da­vad, et lä­heb va­les­ti. Tal on üles mär­gi­tud, et 50 aas­ta jook­sul on kan­ga­rin­gil ol­nud 257 lii­get, pea­le Raa­si­ku nais­te on käi­dud ka Aru­kü­last ja Tal­lin­nast. Mõ­nest Raa­si­ku pe­rest on rah­va­ma­jas ku­du­mas käi­nud mi­tu naist. Ka Sai­ma Sõ­me­ri ees­ku­jul on vai­pu ha­ka­nud ku­du­ma kaks tü­tart ja ka tüt­re­tü­tar.

„Esi­mest kor­da tu­lin siia um­bes 40 aas­tat ta­ga­si koos õe­ga. Aga siis oli nii pal­ju rah­vast, et ku­du­sin vaid ühe vil­la­sest kan­gast dii­va­ni­kat­te ja roh­kem ei tul­nud. Kui rah­va­maj­ja töö­le tu­lin, hak­ka­sin uues­ti käi­ma. Teen aas­tas kaks vai­pa. Müü­nud neid ei ole, mul on ühek­sa last, kõik ku­lu­vad oma pe­re­le,“ üt­les Sai­ma Sõ­mer.

Prae­gu on rin­gis osa­le­jaid jää­nud vä­he­maks, rah­va­ma­ja kan­ga­toas koo­vad vai­pu pea­mi­selt 6-7 naist: „Käi­vad ena­mas­ti ühed-sa­mad, uu­si ku­du­jaid po­le tul­nud. Rah­va­ma­jas on kol­med tel­jed. Pen­sio­nä­rid koo­vad pi­ka päe­va – tu­le­vad hom­mi­kul kell 9, lä­he­vad õh­tul ne­li-viis. Ühe ka­he­meet­ri­se vai­ba te­ge­mi­seks ku­lub um­bes 30 tun­di.“

Va­rem on seal koo­tud li­ni­kuid, pad­ja­püü­re ja -kat­teid, kar­di­naid ning muud, prae­gu te­hak­se rah­va­ma­ja kan­ga­rin­gis vaid vai­pu. La­va­vaip po­le esi­me­ne ühis­töö, va­rem on koos teh­tud ki­hel­kon­na­vaip ja pä­ran­di­vaip.

Ju­hen­da­jal vai­pu Raa­si­kult Keh­ra­ni
Kan­ga­rin­gi tu­le­va aas­ta al­gul 84. sün­ni­päe­va tä­his­tav ju­hen­da­ja Vir­ve Te­der koob nüüd pea­mi­selt ko­dus. Näi­tu­sel rah­va­ma­jas on te­malt 17 vai­pa – kõik need on vii­ma­se aas­ta tööd.

„Kui olen när­vis või vä­si­nud, siis lä­hen ma­ja tei­se­le kor­ru­se­le ja „võim­len“ – ja­lad käi­vad tal­la­lau­da­del ja muud­kui koon, see mõ­jub mul­le häs­ti,“ lau­sus ta.

Tel­ge­del ku­du­mi­se vas­tu hak­kas Vir­ve Te­der hu­vi tund­ma ju­ba lap­se­na Pe­ri­las: „Isa te­gi ema­le 30. sün­ni­päe­vaks oma ema tel­ge­de jär­gi kan­gas­puud, siis hak­ka­sin ka mi­na ta­sa­pi­si proo­vi­ma.“

Prae­gu teeb ta vaid kalt­su­vai­pu, kuid va­rem on ku­du­nud pal­ju laud­li­nu, kä­te­rä­ti­kuid, plee­de, sau­na­li­na­sid, tek­ke, li­na­seid kar­di­naid: „Olen ku­du­nud 12 maa­kon­na rah­va­riiet. Olen Ko­se ki­hel­kon­na ini­me­ne, see­tõt­tu te­gin Ko­se see­li­ku­rii­de kõi­ge esi­me­se­na. Kõi­ge kee­ru­li­sem oli mi­nu jaoks Ko­se ki­hel­kon­na vöö ku­du­mi­ne. Küll see oli al­les ras­ke! Kol­me meet­rit ku­du­sin vist nä­da­la või ise­gi kaks.“

Kan­ga­rin­gi ju­hen­da­ja ko­du on vai­pu täis: „Kui need ma­ha pan­na, ja­gub Raa­si­kult Keh­ra­ni. Mul po­le liik­lus­va­hen­dit, et saaks ku­sa­gi­le laa­ta­de­le min­na. Osa käi­vad ko­dus tel­li­mas, üt­le­vad, mis vär­vi ta­ha­vad, siis teen. Siin näi­tu­sel on mi­tu vai­pa ju­ba kin­ni pan­dud, ta­he­tak­se os­ta.“