Raa­si­ku koo­li di­rek­tor REE­LI­KA TU­RI ju­hib ka Raa­si­ku las­teae­da

Raa­si­ku koo­li di­rek­tor REE­LI­KA TU­RI ju­hib ka Raa­si­ku las­teae­da

Külli Koppelmaa
0

„Kui­gi ole­me väi­ke maa­kool, on mi­nu oo­tus, et pa­ku­me vä­ga kva­li­teet­set ha­ri­dust,“ üt­leb Raa­si­ku koo­li di­rek­tor REE­LI­KA TU­RI.

Mul­lu su­vel Raa­si­ku põ­hi­koo­li di­rek­to­riks va­li­tud Ree­li­ka Tu­ri sai sep­temb­ris juh­ti­da ka koo­li­ma­ja kõr­va­le ehi­ta­tud uue spor­di­hoo­ne. Sel­le aas­ta al­gu­sest on ta vä­he­malt kol­mel päe­val nä­da­las, pea­mi­selt pä­rast­lõu­nal, Raa­si­ku las­te­aias, kus on lap­se­puh­ku­se­le jää­nud di­rek­to­ri ko­hu­se­täit­ja.

„See on mi­nu jaoks pä­ris suur väl­ja­kut­se, alus­ha­ri­du­se­ga mul se­ni kok­ku­puu­det pol­nud,“ sõ­nab ta.

Ka­he asu­tu­se ju­hi­na soo­vib ta koo­li-las­teaia koos­tööd tõ­hus­ta­da: „Las­teaed peab ta­ga­ma las­te­le koo­li­või­me­ku­se, kool saab an­da ta­ga­si­si­det, mi­da sel­leks pa­re­mi­ni te­ha.“

KOOL MÕNUSAKS

Ree­li­ka Tu­ri ise­loo­mus­tab Raa­si­ku koo­li kui vä­ga ko­dust, ra­hu­lik­ku ja sõb­ra­lik­ku: „Kõi­ge suu­rem väär­tus on, et siin po­le ano­nüüm­sust, jõuan iga õpi­la­se ja te­ma loo­ni.“

Ta tun­nis­tab, et koo­li­ju­hi ko­ha­le as­tu­des oli val­mis, et uu­te­le idee­de­le võib ol­la vas­tu­meel­sust, kuid se­da pol­nud: „Mind võe­ti häs­ti vas­tu. Kui al­gu­ses ar­va­sin, et esi­me­sel aas­tal ei saa ma siin pal­ju oma plaa­ni­dest el­lu viia, pi­gem on va­ja ini­me­si veen­da, siis nad tu­le­vad kaa­sa pal­ju kii­re­mi­ni, kui loot­sin.“

Raa­si­ku kool on võt­nud suu­na sel­le­le, et muu­ta koo­li­päe­va kor­ral­dus õpi­la­se­sõb­ra­li­ku­maks ning aren­da­da õpe­ta­jaid. Hoo­le­ko­gu ja lap­se­va­ne­ma­te­ga on aru­ta­tud, mil­li­ne võiks ha­ri­du­se and­mi­ne Raa­si­kul ol­la viie aas­ta pä­rast.

„Pä­ris täp­selt ei tea, mil­li­ne see võiks ol­la, küll aga ta­ha­me, et koo­lis oleks mõ­nus – et hom­mi­kul koo­li tu­le­mi­ne ei oleks piin, ku­na on va­ja va­ra är­ga­ta, et koo­li­päev kät­keks eri­ne­vaid te­ge­vu­si õp­pi­mi­sest va­ba aja veet­mi­se­ni. Prae­gu ole­me veel kül­lalt­ki klas­si­ka­li­se mu­de­li juu­res, mil­le alu­sel on Ees­tis aas­ta­küm­neid õpe­ta­tud,“ mär­gib koo­li­juht.

Tun­nid al­ga­vad hom­mi­ku­ti kell 8.15, mis on Ree­li­ka Tu­ri hin­nan­gul lii­ga va­ra. See­tõt­tu on plaan lü­ka­ta tun­di­de al­gust pi­sut hi­li­se­maks. Li­saks püü­tak­se muu­ta koo­li­ruu­mi õpi­la­se­sõb­ra­li­ku­maks ning in­teg­ree­ri­da koo­li­päe­va roh­kem lii­ku­mist: „Meil on re­no­vee­ri­tud ma­ja. Al­gu­ses tun­du­sid puh­tad val­ged sei­nad ilu­sad, kuid õpi­las­tel po­le va­he­tun­ni ajal mi­da­gi te­ha. Ku­na meil on nu­ti­te­le­fo­ni­de ka­su­ta­mi­ne lõu­na­ni kee­la­tud, pea­me mi­da­gi ase­me­le pak­ku­ma.“

Õpe­ta­ja­te aren­gu­le on vii­ma­se poo­le aas­ta jook­sul pan­dud pä­ris pal­ju rõh­ku. See on di­rek­to­ri ar­va­tes olu­li­ne koo­li kon­ku­rent­si­või­me tõst­mi­seks. Ta on se­da meelt, et õpe­ta­ja peab suut­ma ka­su­ta­da kaas­aeg­seid õp­pe­mee­to­deid, et ta­ga­da õpi­las­te­le kaa­saeg­ne ha­ri­dus. Ta on kü­las­ta­nud oma õpe­ta­ja­te tun­de, veeb­rua­ris käis iga õpe­ta­ja ka­he oma kol­lee­gi tun­di­des, 22. märt­sil lä­heb igaüks ter­veks päe­vaks Ees­tist va­balt va­li­tud koo­li, kus vaat­leb vä­he­malt kol­me tun­di ja vest­leb juht­kon­na­ga. Di­rek­tor sel­gi­tab, et ees­märk on tuua Raa­si­ku­le tead­mi­si Ees­ti eri koo­li­dest, ta ise on poo­le aas­ta jook­sul konk­reet­se­te prob­lee­mi­de pu­hul käi­nud kol­lee­gi­delt ko­ge­mu­si saa­mas küm­ne­kon­nas koo­lis. Kui õpe­ta­ja­te koo­so­le­kul ilm­nes, et ühe sis­se­rän­da­ja pe­rest lap­sel ei ede­ne õp­pi­mi­ne nii häs­ti kui võiks, min­di koos kol­me õpe­ta­ja­ga Lil­le­kü­la güm­naa­siu­mis­se uu­ri­ma, kui­das seal sa­ma tee­ma­ga te­ge­le­tak­se. Raa­si­ku õpe­ta­jad käi­sid tun­nis, kus oli üks õpi­la­ne Sri Lan­kast, üks Bra­sii­liast, üks Mol­do­vast.

TEADMISTE HANKIMINE ISUÄRATAVAKS

Ideaal­ne kool on Ree­li­ka Tu­ri mee­lest sõb­ra­lik, kuid sa­mas nõud­lik, seal on ta­sa­kaal töö ja lõ­bu va­hel ning ai­ne­te õpe­ta­mi­ne on va­hend õpi­la­se aren­da­mi­seks. Ta toob näi­teks, et es­ma­täh­tis ei ole saa­da aja­loo­tun­nis tea­da, mil­lal toi­mus Esi­me­ne maail­ma­sõ­da – kui­gi õp­pep­rot­ses­si käi­gus võiks see meel­de jää­da – olu­li­sem on, et laps õpiks aru saa­ma, on ol­nud eri mõ­ju­ga aja­loo­sünd­mu­sid ning os­ka­ma ot­si­da nen­de koh­ta in­fot.

„Et in­fot ot­si­da, peab ole­ma ai­mu, mi­da ot­sid. Ar­va­tak­se, et tead­mi­si ei ole enam va­ja, kuid tead­mi­sed on vä­ga olu­li­sed, tead­mis­te­ta po­le ana­lüü­si­või­met, ei os­ka võr­rel­da ega in­fot sün­tee­si­da. Kuid tead­mis­te han­ki­mi­ne peab ole­ma esi­ta­tud vii­sil, mis on lap­se jaoks isuä­ra­tav. In­fo on liht­salt pro­dukt, mis jääb niiöel­da tren­ni käi­gus kül­ge,“ ar­vab di­rek­tor.

Raa­si­ku koo­lis ka­su­ta­ti sel­list õp­pe­mee­to­dit näi­teks lu­me­lin­na ehi­ta­mi­sel, kus õpi­ti pro­jek­ti juh­ti­ma. Ku­na tee­ma oli sea-aas­ta, tut­vu­ti tun­di­des eel­ne­valt Hii­na ka­lend­ri­ga, va­li­ti üks loom, uu­ri­ti sel­le oma­du­si, koos­ta­ti plaan, kui­das se­da ha­ka­tak­se ehi­ta­ma, mõel­di lä­bi või­ma­li­kud prob­lee­mid. Pä­rast ehi­ta­mist ana­lüü­si­ti klas­sis, kui­das läks, kas tek­kis konf­lik­te, miks, kas kõik pla­nee­ri­tu läks täi­de ja nii eda­si.

Ka kõik tei­sed koo­liü­ri­tu­sed on di­rek­to­ri sõ­nul ka­van­da­tud sel­li­selt, et need ka õpe­tak­sid. Näi­teks va­ba­rii­gi aas­ta­päe­va tä­his­ta­ti mä­lu­män­gu­ga, kus olid Ees­ti-tee­ma­li­sed kü­si­mu­sed.   

KASVAVAD KOOL JA LASTEAED

Möö­du­nud õp­peaas­tal oli Raa­si­ku koo­lis 188 õpi­last, tä­na­vu on 205. Di­rek­to­ri sõ­nul elab kool üs­na suu­res ruu­mi­kit­si­ku­ses ning lä­hiaas­ta­tel kas­vab õpi­las­te arv kind­las­ti veel.

„Klas­sid on lii­ga täis, meil po­le või­ma­lik lau­du klas­si­ka­lis­test ri­da­dest muud­moo­di pai­gu­ta­da. Kaa­saeg­ne koo­li­kesk­kond peaks ole­ma sel­li­ne, kus tu­led klas­sist väl­ja ja saad õp­pi­da mõ­nes nur­ga­ke­ses, kus on too­lid-pin­gid. Meie ma­jas sel­leks ruu­mi ei ole, po­le üh­te­gi nur­ka, ku­hu pan­na dii­va­neid, lu­ge­mis­pe­sa­sid, pat­ju,“ tõ­deb Ree­li­ka Tu­ri.

Ta li­sab, et ka Raa­si­ku laste­aias on jär­je­kord uk­se ta­ga, hä­das­ti oleks va­ja üht sõi­me­rüh­ma juur­de.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus