Pakun ka­tust!

1851
AR­TUR TAL­VIK, rii­gi­ko­gu lii­ge
AR­TUR TAL­VIK, rii­gi­ko­gu lii­ge

Kuul­sus­ri­kas­te ka­tu­se­ra­ha­de ehk pee­ne­ma ni­me­ga re­gio­naal­se­te in­ves­tee­rin­gu­te tee­mast on saa­nud igal aas­ta­va­he­tu­sel kõ­va kon­ku­rent jõu­lu­va­na­le ja rii­giee­lar­ve si­su­lis­te­le de­bat­ti­de­le laie­malt. Nii ka sel aas­ta­va­he­tu­sel. Eel­mi­sel aas­tal jäi Va­ba­era­kond oma krii­ti­li­se sei­su­ko­ha tõt­tu ja­ga­ta­va­tes ra­ha­dest prak­ti­li­selt il­ma, sel aas­tal ot­sus­ta­si­me omal na­hal ära proo­vi­da, mis tun­ne on ka­tust pak­ku­da. Pean et­te­rut­ta­valt tun­nis­ta­ma, et eba­meel­div tun­ne.

Kom­me, et väi­ke osa rii­giee­lar­vest an­tak­se saa­di­ku­te­le, et saak­sid ko­du­piir­kon­na aren­gu­le ra­ha­li­selt kaa­sa ai­da­ta, on tul­nud USAst. Se­al teh­ti seda hir­must, et mui­du ei õn­nes­tu fö­de­raa­l­ee­lar­vet vas­tu võt­ta, iga kong­res­men ta­haks min­gi osa sel­lest oma osa­rii­ki suu­na­ta.
Ees­tis on esialg­selt ise­gi hea­de ka­vat­sus­te­ga plaan saa­nud tä­na­seks kül­ge üs­na kaht­la­se väär­tu­se­ga mai­ne. Põh­ju­seid on mi­tu, pea­mi­ne ehk konk­reet­se piir­kon­na va­li­ja­te ot­se­ne äraost­mi­ne. Suu­re­mad era­kon­nad tee­vad li­saks po­liit­trik­ke. Näi­teks kas­va­ta­tak­se sel­le­ga es­ma­kord­selt rii­gi­kok­ku pää­se­nu­te lo­jaal­sust oma par­tei­le. Kui saa­dik on par­tei pea­joont ilu­sas­ti jäl­gi­nud, ta isik­lik osa ka­tu­se­ra­ha­dest aas­ta-aas­talt suu­re­neb.
Tei­seks vaa­da­tak­se üle ko­ha­li­kud oma­va­lit­su­sed. Ee­lis­jär­je­kor­ras saa­vad ra­ha val­da­de par­tei­ra­ku­ke­sed, kes on us­ta­vad par­tei kesk­kon­to­ri­le hoo­li­ma­ta sel­lest, kas nad on või­mul või opo­sit­sioo­nis. Ja siis ja­lu­ta­vad veel saa­di­kud na­gu jõu­lu­va­nad kü­last kü­las­se, pa­ku­vad hääl­te eest ka­tu­seid pa­ran­da­da. Ka koa­lit­sioon saab ka­ris­ta­da või pre­mee­ri­da opo­sit­sioo­ni. Sum­mad ei ja­gu­ne opo­sit­sioo­ni ja koa­lit­sioo­ni­saa­di­ku­te va­hel võrd­selt.
Kah­juks on sel­lest kom­best ri­ku­tud ka ini­me­sed oma­va­lit­sus­tes. Käib oma­moo­di võist­lus ko­ha­li­ke par­teiak­ti­vis­ti­de seas, kes roh­kem ka­tu­se­ra­ha tõi. Kui mõ­ni vald jäi il­ma, laiu­ta­tak­se kä­si, et mis nüüd lah­ti. Maa­kond­li­kud le­hed koos­ta­vad ede­ta­be­leid ja proo­vi­vad saa­di­ku ni­me seos­ta­da ra­ha­ga. Kui ei õn­nes­tu, lei­dub mõ­ni val­la­va­nem või par­teiak­ti­vist, kes uh­kelt vas­tu rin­da taob väi­te­ga, et te­ma ra­ha väl­ja ajas. Saa­di­ku­le lae­kub aga mas­si­li­selt taot­lus­kir­ju.
Mis võiks sel­le eba­meel­di­va po­liit­jõu­lu­va­na män­gi­mi­se lõ­pe­ta­da? Olen Va­bae­ra­kon­na frakt­sioo­nis pak­ku­nud la­hen­du­seks ühe prot­sen­di sea­du­se. Sel tee­mal olen pi­da­nud ka kom­pa­vaid lä­bi­rää­ki­mi­si EMS­Li esin­da­ja­ga. Lü­hi­dalt öel­des: iga tu­lu­mak­su mak­sev ko­da­nik saaks suu­na­ta ku­ni ühe prot­sen­di oma maks­tud tu­lu­mak­sust tal­le so­bi­va­te­le va­baü­hen­dus­te­le või mõ­nel muul vii­sil oma ko­gu­kon­na heaks. Se­da teeks ta kord aas­tas mak­su­de dek­la­ree­ri­mi­se ajal. Sel­li­ne mee­tod on ka­su­tu­sel ELi mit­mes rii­gis. Nen­de ra­ha­de hul­ka võiks kuu­lu­da ka ka­tu­se­ra­had. Pa­ra­dok­saal­selt on sel­le mee­to­di suu­ri­mad krii­ti­kud va­ba­ühen­dus­te esin­du­sor­ga­ni­sat­sioo­nid – MTÜd, mis saa­vad oma pea­mi­se sis­se­tu­le­ku just rii­giee­lar­vest. Nen­de pea­mi­sed ar­gu­men­did on, et po­lii­ti­kud või­vad võt­ta ära muu va­baü­hen­dus­te­le mõel­dud ra­ha, ka nen­de te­ge­vus­toe­tu­se, mee­tod võib vä­hen­da­da an­ne­ta­mi­se ül­dist ta­set ühis­kon­nas, tee­ni­ma hak­ka­vad rek­laa­mi­fir­mad, ini­me­sed hak­ka­vad pi­gem toe­ta­ma emot­sio­naal­seid ühen­du­si (kas­si­kaits­jad jne) ja tõ­si­sed ko­da­ni­kuü­hen­du­sed jää­vad vaes­lap­se rol­li. Neid ar­gu­men­te on veel. Sa­mu­ti on vä­ga pal­ju se­da ideed kaits­vaid ar­gu­men­te. Tõe­näo­li­ne, et sel­lest et­te­pa­ne­kust veel sel aas­tal sea­dust ei saa. See­tõt­tu ole­me Va­bae­ra­kon­na­ga lep­pi­nud kok­ku üle­mine­kua­ja reeg­lid, et se­da ra­ha mit­te liht­salt teis­te­le era­kon­da­de­le kin­ki­da, aga ka­su­ta­da nii, et ei näiks ega oleks var­ja­tud hääl­teost­mi­ne. Loo­dan, et po­liit­jõu­lu­va­na tu­leb sel­le aas­ta lõ­pus teist­moo­di.

Eelmine artikkelVIK­TO­RIA BO­RI­KO­VA on Ani­ja val­la au­ko­da­nik
Järgmine artikkelEhe­dad Ela­mu­sed La­he­maal oli tu­ris­mi­mes­sil Lää­ne-Vi­ru bok­sis