Päev Legodega

Päev Legodega

Sõnumitooja
0

MAN­GUS PÕLL­MAA
Kolga kooli lapsevanem

22. ap­ril­lil toi­mub Kol­ga Koo­lis jär­je­kor­ras tei­ne Le­go­päev. Eel­mi­se aas­ta üri­tu­se õn­nes­tu­mi­ne ja po­si­tiiv­ne ta­ga­si­si­de jul­gus­tas kor­ral­da­jaid as­ja veel­gi suu­re­malt et­te võt­ma. Ku­na ju­ba mul­lu tun­ti et­te­võt­mi­se vas­tu hu­vi ka teis­test koo­li­dest, siis ot­sus­ta­si­me sel aas­tal kaa­sa­ta lap­si mu­jalt­ki Ees­tist.
Miks ik­ka­gi on olu­li­ne, et lap­sed ehi­ta­vad ja loo­vad oma kä­te­ga? Kui veel paar­küm­mend aas­tat ta­ga­si pee­ti kõr­get IQ-d ülio­lu­li­seks näi­ta­jaks, siis tä­na­päe­val tõs­ta­vad mit­med tead­la­sed esip­laa­ni­le hoo­pis loo­vust. Vii­ma­ne an­nab mei­le pa­re­ma os­ku­se toi­me tul­la eri­ne­va­te si­tuat­sioo­ni­de ja rol­li­de­ga, mi­da elu pa­kub. Loov ini­me­ne on mul­ti­funkt­sio­naal­sem ja ühis­kon­na pa­rem lii­ge.
Ol­gu ko­he öel­dud, et al­la­kir­ju­ta­nu po­le Le­go­de kin­ni­maks­tud rek­laa­mi­ja. Tean vä­ga häs­ti, et maail­mas on pal­ju tei­si to­re­daid ja as­ja­lik­ke le­lu­sid. Siis­ki usun tõ­si­mee­li, et Le­go klot­sid on­gi maail­ma pa­ri­mad män­guas­jad. Ka on need üks vä­ga­gi tõ­si­selt­võe­tav al­ter­na­tiiv le­vi­va­le ar­vu­ti- ja nu­ti­sõl­tu­vu­se­le. Loo­mu­li­kult ei ole mõ­tet lu­dii­ti­de kom­bel prog­res­si­le ham­bad ris­tis vas­tu või­del­da, aga siis­ki ta­sub en­da üm­ber nä­ha ka põ­ne­vaid al­ter­na­tii­ve. Se­da enam, et Le­go klot­si­dest ehi­ta­mist on vä­ga liht­ne si­du­da nii me­haa­ni­ka kui IT­ga.
Lap­se­le män­guas­ja va­li­des/os­tes ei peaks läh­tu­ma mit­te sel­lest, mi­da see män­gua­si teeb, vaid mi­da see või­mal­dab lap­sel te­ha. Le­go klot­si­dest ehi­ta­mi­ne aren­dab nii loo­vust kui ka in­se­ner­teh­ni­list mõt­le­mist. Le­go või­mal­dab jooks­valt oma tööd muu­ta ja pa­ran­da­da. Te­ha se­da üm­ber, muu­ta ta­ga­si ja te­ha uues­ti üm­ber. Nen­de­ga ei saa liht­salt ebaõn­nes­tu­da.
Äp­pi­de ja män­gu­de ajas­tu too­dab pin­na­peal­set ja tar­bi­vat last. Sel­le­le sur­ve­le on neil vä­ga ras­ke vas­tu seis­ta. Kõi­gest tü­di­ne­tak­se üle­he­li­kii­ru­sel. Vä­ga liht­ne on en­da­le laa­di­da in­ter­ne­tist mi­da­gi uut ja kui see ei so­bi, siis min­na järg­mist ot­si­ma. Le­go klot­se võid aga pä­ran­da­da kas või lap­se­lap­se­le. Pü­hid tol­mu ma­ha ja ai­nult ehi­ta.
Jah, Le­go­des­ki on pal­ju vas­tuo­lu­sid. Li­saks sel­le­le, et te­gu on suh­te­li­selt kal­li män­guas­ja­ga, pa­han­da­vad ra­di­kaal­se­mad fän­nid sel­le pea­le, et uu­te komp­lek­ti­de roh­ku­se­ga te­ge­li­kult hä­vi­ta­tak­se las­te fan­taa­siat. Sel­leks, et mi­da­gi uut luua, peab kõi­ge­pealt mi­da­gi ära lõh­ku­ma. See­pä­rast peak­sid­ki va­ne­mad in­nus­ta­ma lap­si oma Le­go­komp­lek­ti­de riiu­li­tel soo­jen­da­mi­se ase­mel neid lam­mu­ta­ma ja neist mi­da­gi hoo­pis muud ehi­ta­ma. Et lap­sed ei ehi­taks teis­telt et­tean­tud lu­gu­sid, vaid hoo­pis en­da omi.
Kol­ga koo­li Le­go­päe­va­ga ta­ha­me in­nus­ta­da lap­si roh­kem ise ehi­ta­ma. Mit­te liht­salt män­gu­hoos, vaid pa­re­mi­ni ja osa­va­malt. Las­tel on pal­ju len­nu­kaid ideid, aga sa­ge­li ei pais­ta need val­mi­nud ehi­tu­sest kui­da­gi väl­ja. Raa­ma­tu­gi kir­ju­ta­mi­sel ei pii­sa ai­nult heast mõt­test – lu­gu tu­leb kaa­nest kaa­ne­ni ka val­mis kir­ju­ta­da. Ta­ha­me­gi, et lap­sed suu­dak­sid oma pöö­ra­sed ideed käe­ga­kat­su­ta­valt rea­li­see­ri­da. Et nen­de ehi­tu­sed esi­me­se puu­te pea­le ära ei la­gu­neks ja neid saaks ra­hu­li­ku sü­da­me­ga ühelt riiu­lilt tei­se­le tõs­ta. Ar­va­me, et võist­lus­mo­ment sun­nib lap­si en­nast na­tu­ke üle­ta­ma. Ole­me ko­ha­pea­le kut­su­nud ka täis­kas­va­nud le­goe­hi­ta­jaid, kes oma ees­ku­ju­ga las­te­le näi­ta­vad, ku­hu süs­teem­se aren­gu­ga on või­ma­lik väl­ja jõu­da.
Loo­mu­li­kult ei pea Le­go­päe­val osa­le­mi­seks ole­ma meis­te­re­hi­ta­ja. Aga loo­da­me, et aas­ta­te lõi­kes meie osa­le­ja­te ta­se jär­jest pa­ra­neb. Pa­re­maks ehi­ta­jaks saa­mi­sel on hea abi­mees ala­ti in­ter­net. Võt­ke ees­ku­ju pa­ri­ma­telt ja püüd­ke jä­re­le te­ha. Teh­ke siis oma li­san­dus­te­ga as­ja pa­re­maks ja lõ­puks ehi­ta­ge pä­ris oma­moo­di. Ise­gi kui lap­se­le tun­dub, et tal ei ole või­ma­lik äge­dalt ehi­ta­da, sest tal po­le õi­ge ku­ju ja vär­vi­ga jup­pe, ei mak­sa ko­he püs­si põõ­sas­se vi­sa­ta. See teeb üle­san­de ras­ke­maks, aga sun­nib ole­ma veel­gi nu­ti­kam. Ja mis seal sa­la­ta – tu­le­mu­sed on sa­ge­li pa­re­mad ning need vai­mus­ta­vad nii last en­nast kui ka vaa­ta­jat.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus