Õpi­la­sed ja õpe­ta­jad ei ma­hu enam Kuu­sa­lu kesk­koo­li maj­ja ära

Õpi­la­sed ja õpe­ta­jad ei ma­hu enam Kuu­sa­lu kesk­koo­li maj­ja ära

Ülle Tamm
0

Kuu­sa­lu kool pa­lub val­la­va­lit­su­selt järg­mi­seks õp­peaas­taks 4 klas­si­ga moo­dul­ma­ja.

„Kui kõik algk­las­si­lap­sed tu­lek­sid kor­ra­ga oma ma­ja­tii­va ko­ri­do­ri, oleks igaü­he jaoks 0,5 ruut­meet­rit põ­ran­da­pin­da,“ üt­leb Kuu­sa­lu kesk­koo­li di­rek­tor Vel­lo Sats.

Sel õp­peaas­tal on Kuu­sa­lu koo­lis 1.-4. klas­si­des kok­ku 266 õpi­last, 5.-9. klas­si­ni 285 õpi­last, li­saks güm­naa­siu­mik­las­sid, kus on kok­ku 81 õpi­last.

Tä­na­vu alus­ta­sid kolm esi­mest klas­si, kaks aas­tat ta­ga­si tu­li koo­li ne­li esi­mest klas­si ning järg­mi­sel õp­peaas­tal on taas tu­le­kul ne­li esi­mest klas­si. Koo­li­ma­ja on jää­nud kit­saks, klas­si­ruu­mi­de­na on ka­su­tu­ses en­di­ne õpe­ta­ja­te tu­ba, õpe­ta­ja­te va­he­ka­bi­ne­tid ja koo­li lu­ge­mis­saal.

Ku­na algk­las­se on pai­gu­ta­tud ka va­ne­ma­te klas­si­de lä­he­dus­se, on tek­ki­nud olu­kord, kus noo­re­mad õpi­la­sed on va­he­tun­di­de ajal se­gu­ne­nud suu­re­ma­te­ga, ke­da häi­rib pi­se­ma­te te­ki­ta­tud lärm.

Vel­lo Sats: „Lap­sed kur­da­vad, et koo­lis on kit­sas, po­le ruu­me, kus ol­la omaet­te. Ras­ke on ka õpe­ta­ja­tel. Ole­me osa­d ai­ne­ka­bi­ne­tid ära võt­nud, õpetajad pea­vad oma õp­pe­ma­ter­ja­li­de­ga lii­ku­ma ühest klas­sist tei­se, va­he­ta­des nii­moo­di päe­va jook­sul mi­tu kor­da klas­si. Ku­na tu­le­val õp­peaas­tal on meie koo­lis kolm ka­hek­san­dat klas­si ja ka kolm viien­dat klas­si, va­ja­me se­nis­te õpe­ta­ja­te kas­va­va koor­mu­se vä­hen­da­mi­seks juur­de ma­te­maa­ti­ka ja ing­li­se kee­le õpe­ta­jat. Ent kõrg­koo­lis dip­lo­mi saa­nud noo­red õpe­ta­jad kü­si­vad, kas nei­le või­mal­da­tak­se ai­ne­ka­bi­net. See võib saa­da mää­ra­vaks, kas ot­sus­ta­tak­se meie koo­li ka­suks või min­nak­se töö­le mu­ja­le.“

Di­rek­tor nen­dib, et muu­tu­nud õpi­kä­sit­lus näeb et­te koos­töi­seid tun­de, voo­la­vat ja paind­lik­ku ruu­mi- ja aja­ka­su­tust, õp­pi­mis­pai­ka­de mit­me­ke­si­sust ja ava­tud pin­du, kus saab õp­pe­töö käi­gus ja­gu­ne­da grup­pi­deks. Kuu­sa­lu koo­lis sel­li­seid ava­tud pin­du klas­siõ­pe­ta­ja­tel ka­su­ta­da po­le. Nen­de klas­si­ruu­mid on väi­ke­sed, ti­he­dalt lau­du-too­le täis pan­dud.
„Meil on algk­las­si­des sa­ma­moo­di, na­gu oli sa­da aas­tat ta­ga­si – õpi­la­sed is­tu­vad üks­tei­se ta­ga reas, vaa­ta­vad ee­sis­tu­ja­te­le kuk­las­se ning tõs­ta­vad kätt. Õpe­ta­jad proo­vi­vad lei­da la­hen­du­si, te­ha tun­de mit­me­külg­se­maks, tee­vad õue­sõp­pe tun­de ja õp­pe­käi­ke, vii­vad lap­sed või­ma­lu­sel õp­pi­ma ko­ri­do­ri või võim­las­se.“

Möö­du­nud nä­da­lal saa­tis di­rek­tor Vel­lo Sats kir­ja Kuu­sa­lu val­la­va­ne­ma­le Ur­mas Kirt­si­le. Kir­jas on tõ­de­mus, et kool on jõud­nud olu­kor­da, kus ei saa enam ala­tes 2018/19 õp­peaas­tast jät­ka­ta tööd ole­ma­s­o­le­va­te ruu­mi­de­ga. Kool pa­lub pla­nee­ri­da Kuu­sa­lu val­la 2018. aas­ta ee­lar­ves­se li­sa­ra­ha nel­ja klas­si­ga moo­dul­koo­li­ma­ja ra­ja­mi­seks ja si­sus­ta­mi­seks.
Sü­ve­ne­vast ruu­mi­kit­si­ku­sest tea­tas di­rek­tor val­la­va­lit­su­se­le kir­ja­li­kult ka kaks aas­tat ta­ga­si, no­vemb­ris 2015, kui saa­tis Kuu­sa­lu kesk­koo­li ruu­mip­rog­noo­si aas­ta­teks 2016/17 ja järg­ne­va­teks õp­peaas­ta­teks.
Prog­noo­si­ta­valt võiks moo­dul­ma­ja rent maks­ma min­na um­bes 12 000 eu­rot kuus.

Uus kool aas­taks 2022
Di­rek­to­ri sõ­nul on koo­li ruu­mi­puu­du­se tee­mal ja la­hen­dus­te ot­si­mi­seks toi­mu­nud sel sü­gi­sel ne­li koo­so­le­kut. Va­rem on tee­mat mit­mel kor­ral aru­ta­tud hoo­le­ko­gu koo­so­le­ku­tel. Val­la­va­nem ja val­laar­hi­tekt kü­las­ta­sid koo­li 26. sep­temb­ril, siis teh­ti koo­li­le et­te­pa­nek koos­ta­da vi­sioon uuest ma­jast – 2000ruut­meet­ri­ne juur­dee­hi­tus, mil­le ra­ja­mi­ne mak­saks 3-3,5 mil­jo­nit eu­rot.

Juht­kond ja õpe­ta­jad kir­ju­ta­sid kok­ku vi­sioo­ni „Uus kool aas­taks 2022“. Li­saks 12 klas­si­ruu­mi­le oleks va­ja laien­da­da söö­gi­saa­li ja köö­ki või ehi­ta­da pä­ris uus köö­gip­lokk, iga kol­me klas­si pea­le võiks te­ha rek­reat­sioo­ni­ruu­mi, li­saks ne­li väi­ke-k­las­si, ra­hu­ne­mis­toa, muu­si­kak­las­sid ja pil­li­ruu­mid, õpe­ta­ja­te toa, õp­pe­ju­hi ruumi.

Pea­le sel­le on vi­sioo­nis loet­le­tud prae­gu­se algk­las­sio­sa re­no­vee­ri­mis­tööd – va­ja on väl­ja va­he­ta­da amor­ti­see­ru­nud vee­to­rus­tik, võiks te­ha ast­me­te­ga loen­gu­ruu­mi, la­bo­ri­ruu­mi, tu­leks laien­da­da teh­no­loo­gia­õpe­tu­se, kuns­ti ja kä­si­töö ruu­me ning ra­ja­da õpi­kes­kus, kus on koos raa­ma­tu­ko­gu, lu­ge­mis­saal, rüh­ma­töö­de jaoks va­ja­li­kud ruu­mid.
Möö­du­nud nä­da­lal, nel­ja­päe­val, 2. no­vemb­ril rää­gi­ti ruu­mip­rob­lee­mist taas põh­ja­li­ku­malt, koo­so­le­kul osa­le­sid val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si, val­la­vo­li­ko­gu vast­va­li­tud esi­mees Mar­ti Hääl, di­rek­tor Vel­lo Sats, õp­pea­la­ju­ha­ta­ja Ai­li Kon­tus, ma­jan­dus­ju­ha­ta­ja Sir­je Pau­nel, spor­di­kes­ku­se ju­ha­ta­ja Kad­ri Ida­vain.

Val­la­vo­li­ko­gu esi­me­he­le tut­vus­ta­ti tek­ki­nud olu­kor­da. Le­pi­ti kok­ku, et uues­ti koh­tu­tak­se jaa­nua­ri kes­kel, sel­leks ajaks tu­leks lä­bi aru­ta­da ja ar­vu­ta­da mit­med va­rian­did.

MAR­TI HÄÄL: kas koo­li jaoks va­ja­lik ra­ha suu­na­ti Kiiu mõi­sa?
Kuu­sa­lu ­vo­li­ko­gu esi­mees Mar­ti Hääl kom­men­tee­ris koh­tu­mist, et koo­li ruu­mi­kit­si­ku­se tee­ma va­jab kind­las­ti la­hen­dust, aga kõi­ge­pealt se­ni­sest pal­ju põh­ja­li­ku­mat ana­lüü­si.

„Kaks aas­tat ta­ga­si vo­li­ko­gus kin­ni­ta­tud Kuu­sa­lu val­la ha­ri­dus­vald­kon­na aren­gu­ka­va 2015-2020 põh­jal te­kib pä­ris pal­ju olu­li­si vas­tu­se­ta kü­si­mu­si. Aren­gu­ka­vas nä­hak­se et­te se­ni­se algk­las­si­ma­ja re­no­vee­ri­mist, kol­me klas­si­ruu­mi­ga moo­dul­koo­li­ma­ja ren­ti­mist, kok­ku on mak­su­mu­seks mär­gi­tud mil­jon eu­rot. Miks ei ha­ka­tud aren­gu­ka­va täit­ma 2016. ega 2017. aas­tal, kui­gi olu­kord oli ju­ba aas­taid krii­ti­li­ne? Kas see mil­jon eu­rot suu­na­ti Kiiu mõi­sa? Nüüd on laual li­saks uue algk­las­si­ma­ja ehi­tus, mi­da aren­gu­ka­va üld­se et­te ei näe. Sa­mas on keh­ti­vas aren­gu­ka­vas val­la ha­ri­dus­foo­ru­mi ehk ko­gu­kon­da­de et­te­pa­ne­ku­te põh­jal jut­tu hoo­pis põ­hi­koo­li esi­me­ses ast­mes ko­du­lä­he­das­te väi­ke­koo­li­de ava­mi­sest,“ kõ­ne­les ta.

„Mi­nu sei­su­koht on, et ana­lüü­si­da tu­leks põh­ja­li­kult kõi­ki aren­gust­se­naa­riu­me ja ko­gu Kuu­sa­lu val­la koo­li­võr­ku ter­vi­ku­na ning se­da, kui­das ole­mas­o­le­vat val­la­va­ra tõ­hu­sa­malt ka­su­ta­da. Kui 2015. aas­tal keh­tes­ta­tud aren­gu­ka­va on va­ja muu­ta, siis tu­leb sel­lest alus­ta­da. Koo­li juht­kon­na koos­ta­tud prog­noo­sist on nä­ha, et kol­mel järg­ne­val õp­peaas­tal tu­leb Kuu­sa­lu koo­li kol­me-nel­ja klas­si ja­gu lap­si, aga õp­peaas­tal 2021/22 on esi­me­si klas­se prog­noo­si­ta­valt kaks. Uut hoo­net ehi­ta­da on liht­ne, üle­val pi­da­da kal­lis. Kui­võrd ha­ri­dus­ku­lud on val­la ee­lar­ves üle 68 prot­sen­di, siis en­ne pü­si­ku­lu­de suu­ren­da­mist tu­leb ot­si­da pa­re­maid la­hen­du­si, näi­teks ava­da prog­noo­si­ta­va aju­ti­se kit­si­ku­se la­hen­du­seks algk­las­se Kiiu mõi­sas, Kuu­sa­lu Kuns­ti­de Koo­lis või rah­va­ma­ja­des,“ arut­les Mar­ti Hääl.

„Olin Gus­tav Adol­fi koo­li­tus­kes­ku­se ja muu­si­ka­koo­li käi­vi­ta­mi­se juu­res 12 aas­tat ta­ga­si. Seal pa­ku­tak­se hu­vi­ha­ri­dust aas­tas enam kui 800 õpi­la­se­le, li­saks täis­kas­va­nud. Üh­te­gi hoo­net sel­leks ei ehi­ta­tud, te­ge­vus al­gab pä­rast tun­de Gus­tav Adol­fi Güm­naa­siu­mi ruu­mi­des. Val­la ee­lar­vest ülal­pee­ta­va kin­nis­va­ra tõ­hu­sam ka­su­ta­mi­ne ehk te­ge­vu­se pla­nee­ri­mi­ne se­nis­tes­se hoo­ne­tes­se – see on näi­teks või­ma­lik res­surss,“ lau­sus ta.

UR­MAS KIRT­SI: kas usu­me Kuu­sa­lu jät­ku­suut­lik­kus­se?
Sõ­nu­mi­too­ja pa­lus kom­men­taa­ri ka val­la­va­nem Ur­mas Kirt­silt. Ta mee­nu­tas, et veeb­rua­ris 2013 te­gi Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu too­kord­se­le tea­dus- ja ha­ri­dus­mi­nist­ri­le Jaak Aa­vik­soo­le et­te­pa­ne­ku ra­ja­da Kuu­sal­lu rii­gi­güm­naa­sium: „Loot­si­me, et saa­me rii­gi­güm­naa­siu­mi, aga see prog­ramm ka­dus koos Jü­ri Ra­ta­se va­lit­su­se tu­le­ku­ga Mullu no­vemb­ris. Ruu­mi­kit­si­kus on Kuu­sa­lu koo­lis sü­ve­nev prob­leem. Kuu­sa­lu on aas­ta­küm­neid ol­nud po­pu­laar­ne elu­koht, koo­li tul­lak­se ka kau­ge­malt – Jõe­läht­me ja Ani­ja val­last. Kui soo­vi­me, et me vald are­neks, tu­leb luua tin­gi­mu­sed, et õpe­ta­ja­tel ja õpi­las­tel oleks siin hea ol­la, hea­ta­se­me­li­ne ha­ri­dus ja hu­vi­te­ge­vus on mo­ti­vaa­to­rid, miks va­li­tak­se elu­ko­haks Kuu­sa­lu vald.“

Ta mär­kis, val­la lää­ne­pool­ses osas on saa­da­val hulk era­muk­run­te ja neid on tu­le­kul veel­gi: „En­ne, kui lüüa la­bi­das maas­se, peab lä­bi mõt­le­ma ole­ma­so­le­vad või­ma­lu­sed. Te­hes 3-4 mil­jo­ni eu­ro­se in­ves­tee­rin­gu, pea­me ole­ma kind­lad sel­le jät­ku­suut­lik­ku­ses. See on suu­res­ti usu kü­si­mus – kas usu­me Kuu­sa­lu kui elu­kesk­kon­na tu­le­vik­ku või mit­te.“

Kü­si­mu­se­le, kas mil­jon eu­rot suu­na­ti va­les­ti, kui ot­sus­ta­ti ha­ka­ta re­no­vee­ri­ma Kiiu mõi­sa, sel­le sum­ma oleks või­nud in­ves­tee­ri­da koo­li­maj­ja, vas­tas Ur­mas Kirt­si: „Vald tegi Kiiu mõisa päästmiseks investeeringu vastavalt valla arengukavale, mille volikogu kaks järjestikust koosseisu olid heaks kiitnud. Seega arutelul, kas tehti midagi valesti või õigesti, pole täna tähtsust.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus