Olu­kor­rast Kuu­sa­lu val­las, mis teeb vä­ga kur­vaks

Olu­kor­rast Kuu­sa­lu val­las, mis teeb vä­ga kur­vaks

Sõnumitooja
0

JAN­NE KER­DO,
Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu ha­ri­dus- ja noor­soo­töö ko­mis­jo­ni lii­ge

Val­la ko­da­ni­ku­na olen sii­ralt mu­res ja ka pa­ha­ne. Miks ma kir­ju­tan? Meie val­las on tek­ki­nud olu­kord, kus ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se ta­san­dil iga­päe­vast tööd ei toi­mu. Täp­se­malt –vo­li­ko­gu kõik ko­mis­jo­nid ei ole ok­toob­rist ala­tes saa­nud töö­le ha­ka­ta. Sa­mu­ti iga­päe­va­töö kor­ral­dust se­ga­vad eri­ne­vad sea­dus­te tõl­gen­du­sed, see tä­hen­dab ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se kor­ral­du­se sea­du­sest tu­le­ne­vad tõl­gen­du­sed. Tek­ki­nud olu­kord ei ole kind­las­ti ai­nult meie val­las.

Nüüd siis lä­he­malt. Vo­li­ko­gu vii­ma­sel is­tun­gil kin­ni­ta­ti ha­ri­dus- ja noor­soo­töö ko­mis­jo­ni koos­seis. Ni­me­ta­tud ko­mis­jo­ni esi­me­es ja asee­si­me­es kin­ni­ta­ti det­semb­ri­kuu volikogu is­tun­gil.  Järg­mi­seks is­tun­giks esi­tas esi­mees ko­mis­jo­ni koos­sei­su ja see kin­ni­ta­ti ühe­hääl­selt. Ko­mis­jo­ni esi­mees saa­tis laia­li koo­so­le­ku kut­se ja ma­ter­ja­li­d. Tea­dao­le­valt olid ja on kõik ko­mis­jo­ni­liik­med nõus asu­ma töö­le ja pa­nus­ta­ma ühi­selt ha­ri­dus- ja noor­soo­töö­kü­si­mus­tes.

Pä­rast kut­se laia­li­saat­mist sel­gus, et ko­mis­jo­ni asee­si­mees on pea­ta­nud kol­meks kuuks oma vo­li­ko­gu liik­me vo­li­tu­sed. 5. veeb­rua­ril jõu­dis ko­mis­jo­ni liik­me­te­ni in­fo, et ko­mis­jo­ni asee­si­me­he vo­li­tus­te pea­tu­mi­sest 1. veeb­rua­rist 2018 on lõp­pe­nud ka moo­dus­ta­tud ha­ri­dus- ja noor­soo­töö­ko­mis­jo­ni koos­sei­su vo­li­tu­sed. Sel­li­ne ot­sus oli tin­gi­tud KOK­Si § 47 tõl­gen­du­sest, et vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni esi­mees ja ase­esi­mees tu­leb va­li­da sa­maaeg­selt.

Isik­li­kult mul­le tun­dus sel­li­ne ot­sus kum­ma­li­ne – kas mit­te sel­li­ne käi­tu­mi­ne ei pär­si ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se töö­kor­ral­dust, toi­mi­mist? Sel­li­ne või­ma­lus võib te­ki­ta­da olu­kor­ra, kus „po­lii­ti­li­ne mäng ja kemp­le­mi­ne“ võib jät­ku­da ku­ni järg­mis­te va­li­mis­te­ni. Olen nõus, et ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se kor­ral­du­se sea­du­se sõ­nas­tus on „vil­da­kas“ ja an­nab või­ma­lu­se mit­me­ti mõist­mi­se­le, kuid kas see, et vo­li­ko­gu ko­mis­jo­nid ei ole alus­ta­nud oma töö­ga, on õi­ge?

Oma kü­si­mu­se­le olen saa­nud eri­ sei­su­koh­ti, üks üh­tib teh­tud ot­su­se­ga, see tä­hen­dab ko­mis­jon on „töö­või­me­tu“.

Kuid on ka tei­si tõl­gen­du­si. Järg­mi­sed sei­su­ko­had on re­fe­ree­ri­tud ja al­li­kaid ei saa aval­da­da, ku­na mi­nu­le kui erai­si­ku­le saa­de­tud vas­tu­sed on juur­de­pää­su­pii­ran­guga.

Esi­me­ne re­fe­ree­ring „Kui val­la või lin­na va­li­mis­ko­mis­jon pea­tab vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni asee­si­me­heks ole­va vo­li­ko­gu liik­me vo­li­tu­se te­ma aval­du­se alu­sel kol­meks kuuks (KOKS § 19 lõi­ke 2 punkt 3), ei lõ­pe­ta see as­jao­lu vo­li­ko­gu ko­mis­jo­ni esi­me­he ega liik­me­te vo­li­tu­si. Ku­na ko­mis­jo­nil peab sea­du­se jär­gi ole­ma asee­si­mees, tu­leb pä­rast sel­lel ame­ti­ko­hal ole­va vo­li­ko­gu liik­me vo­li­tus­te pea­ta­mist vo­li­ko­gul mõist­li­ku aja jook­sul va­li­da ko­mis­jo­ni­le uus asee­si­mees (üheaeg­selt ko­mis­jo­ni esi­me­he va­li­mi­se­ga). Ko­mis­jo­ni esi­me­he ja asee­si­me­he üheaeg­se üm­ber­va­li­mi­se tõt­tu ei pea ko­mis­jo­ni koos­sei­su kin­ni­ta­mi­se ot­sust keh­te­tuks tun­nis­ta­ma. Pä­rast ko­mis­jo­ni esi­me­he ja asee­si­me­he üm­ber­va­li­mist tu­leks ko­mis­jo­ni koos­sei­su kin­ni­ta­mi­se ot­sust nen­de osas muu­ta“.

Või siis näiteks tei­ne: „…, et ko­mis­jo­ni asee­si­me­he puu­du­mi­ne ei ta­kis­ta ko­mis­jo­ni te­ge­vust, kuid võib tuua kaa­sa va­ja­du­se esi­me­he ja asee­si­me­he uues­ti va­li­mi­seks. Muu­de ko­mis­jo­ni liik­me­te vo­li­tu­si see ei puu­du­ta“.

Kol­mas vas­tus põ­hi­sea­dus­ko­mis­jo­ni liik­me poolt: „Üks soo­vi­tus on sel­li­ne, et võik­si­te pöör­du­da jus­tiits­mi­nis­tee­riu­mis­se, ku­hu peaks nüüd (see tä­hen­dab aas­ta al­gu­sest) ole­ma üle läi­nud jä­re­le­val­ve ko­hus­tus. … ei ole min­git va­ja­dust veel­gi sü­ve­ne­da kas sea­dus­te teks­ti­des­se või vas­ta­vas­se prak­ti­kas­se. Kõi­ge ül­di­sem põ­hi­mõ­te on siis­ki sel­les, et mit­te üks­ki areng või ju­hus, mis oli et­te­näh­ta­ma­tu, ei saa ol­la ta­kis­tu­seks, et vas­tav kol­lek­tiiv­ne or­gan ei saaks kok­ku tul­la ja oma ees­mär­gi­pä­rast te­ge­vust aren­da­da. Kel­le­gi puu­du­mi­ne või hoo­pis­ki ka­du­mi­ne ko­mis­jo­ni koos­sei­sust on ana­loog juh­tu­mi­te­le, kui kee­gi ini­me­ne sa­tub näi­teks pi­kaks ajaks haig­las­se. Töö peab jät­ku­ma ja al­les­jää­nu­tel või ko­ha­lo­li­ja­tel säi­lib õi­gus ja ko­hus­tus oma tööd jät­ka­ta. See peaks nii ole­ma ka näi­teks ju­hul, kui ko­mis­jon peaks min­gil põh­ju­sel il­ma jää­ma ka mõ­le­mast esi­me­hest. Siis tu­leks va­li­da aju­ti­ne juht või ase­täit­ja. Ku­na sea­dus näeb et­te kah­te juh­ti ko­mis­jo­ni­le, siis ühest il­ma­jää­mi­sel peaks tek­ki­ma vo­li­ko­gul ko­hus­tus täien­da­da esi­mees­te hulk täis­komp­lek­ti­ni.

Sel­le­ga ei to­hiks eba­mõist­li­kult pi­kalt ve­ni­ta­da. Aga sel­le prot­ses­si toi­mu­mi­ne ei to­hiks kui­da­gi sea­da pii­ran­guid ko­mis­jo­ni va­he­peal­se­le te­ge­vu­se­le, see­ga nen­de ka­he as­ja va­hel ei to­hiks nä­ha seo­seid. Ma saan ka nii aru, et ko­mis­jo­ni esi­me­hel on ame­ti­ko­hus­tus te­ge­le­da ko­mis­jo­ni koos­sei­su kü­si­mus­te­ga, aga sel­li­ne õi­gus on ka igal tei­sel vo­li­ko­gu­liik­mel“.

Kui­das nüüd eda­si? Sea­du­sed ei saa re­gu­lee­ri­da kõi­ki keerd­käi­ke, kuid kas saa­me ol­la ra­hul tek­ki­nud olu­kor­ra­ga? Kas ma olen val­la ko­da­ni­ku­na ra­hul – vas­tus on kind­las­ti „ei ole“.

Li­saks sel­le­le, et vo­li­ko­gu liik­me­te hul­gas on ol­nud ka pi­dur­da­vat käi­tu­mist, ko­he al­gu­ses va­li­mis­liit Ühi­ne Ko­du va­lis täies­ti lu­ba­ma­tu tee.

Mi­da saab te­ha, soo­vi­da – mõist­lik­ku ja jul­get käi­tu­mist ning kui ole­me rol­lis kas vo­li­ko­gu liik­me­na või val­la­va­lit­su­ses töö­ta­des, tu­leb võt­ta vas­tu­tus.

On aeg jät­ka­ta õig­la­selt ja sea­du­se mõt­test tu­le­vat teed möö­da! Sel­lel koos­sei­sul ju al­les al­gus ja ko­mis­jo­ni­de esi­mees­te ning asee­si­mees­te­ga tõe­näo­li­selt tu­le­vad jät­ku­vad muu­tu­sed ja siis jät­ka­me nen­de ko­mis­jo­ni­de me­hi­ta­mis­te­ga ne­li aas­tat?

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus