Miks peak­sid noo­red osa­le­ma hu­vi­rin­gi­des?

Miks peak­sid noo­red osa­le­ma hu­vi­rin­gi­des?

Sõnumitooja
0

ALEK­SEI KUZ­MIN, Keh­ra noor­te­kes­ku­se noor­te­juht

Hu­vi­te­ge­vus an­nab noor­te­le või­ma­lu­se oman­da­da pal­ju eluks va­ja­lik­ke os­ku­si ja oma­du­si – prob­lee­mi­de la­hen­da­mi­se, ene­se­väl­jen­du­se ja koos­töö te­ge­mi­se os­ku­se, loo­vu­se ning et­te­võt­lik­ku­se. See, mi­da ta õpib hu­vi­rin­gis, toe­tab ka koo­list saa­dud tead­mi­si.

Seit­se-ka­hek­sa aas­tat ta­ga­si, kui olin 14-15aas­ta­ne, ei ol­nud Ani­ja val­las mi­nu hu­vi­de­le vas­ta­vaid va­ba aja veet­mi­se või­ma­lu­si. Koo­lis olid küll hu­vi­rin­gid ning spor­di­hoo­nes tree­nin­gud, aga need mind ei hu­vi­ta­nud. See­tõt­tu oli va­li­da ai­nult, kas te­ge­le­da sel­le­ga, mis mul­le ei meel­di, või ei te­ge­le­gi mil­le­ga­gi. Hu­vi­te­ge­vu­se vä­he­se va­li­ku tõt­tu te­ge­le­sin pi­gem te­ge­vus­te­ga, mis pol­nud just kõi­ge pa­re­mad ning ees­ku­ju­li­ku­mad.

Nüüd on meie val­la noor­tel vä­ga lai va­lik – 2017. aas­tal loo­di pal­ju uu­si hu­vi­rin­ge, mis läh­tu­sid eel­kõi­ge nen­de en­di hu­vi­dest ja soo­vi­dest. In­fo sel­le koh­ta saa­di noor­soo­töö kva­li­tee­di hin­da­mi­sest ja noor­te seas tehtud kü­sit­lu­se tu­le­mus­test. Aga kui­gi on pal­ju noo­ri hu­vi­ta­vaid rin­ge, ei ole suur osa val­la noor­test neist kuul­nud. Keh­ra noor­te­kes­ku­ses töö­ta­des ko­gen se­da tih­ti. Kui kor­ral­da­me noor­te­kes­ku­ses üri­tu­si ning sin­na tu­leb ko­ha­le vä­ga vä­he noo­ri, ole­me püüd­nud uu­ri­da, mis on vä­he­se osa­lu­se põh­jus. Kas ja miks po­le in­fo toi­mu­vast nen­de­ni jõud­nud? Eri­ne­va­te üri­tus­te, hu­vi­rin­gi­de ning noor­te­kes­ku­se te­ge­vus­te rek­laa­mi­mi­seks on teh­tud Fa­ce­boo­kis ja Ins­tag­ra­mis spet­siaal­sed le­he­kül­jed, kuid ise­gi sel­li­selt ei jõua in­fo sa­ge­li noor­te­ni.

Pal­jud noo­red on siis­ki tead­li­kud uu­test hu­vi­rin­gi­dest, kuid nad ei tea, mil­le­ga ühes või tei­ses täp­se­malt te­ge­le­tak­se. Sel­le tõt­tu puu­dub neil ka hu­vi. Ilm­selt oleks va­ja spet­siaal­set ko­du­le­he­kül­ge, ku­hu rin­gi­ju­hen­da­jad saak­sid kir­ju­ta­da ko­gu va­ja­li­ku in­fo, mi­da ühes või tei­ses hu­vi­te­ge­vu­ses te­hak­se. Häs­ti rek­laa­mi­tud ja koos­ta­tud ko­du­le­he­külg ta­gab sel­le, et pea­le noor­te olek­sid ka nen­de va­ne­mad tead­li­kud, mil­li­se hu­vi­te­ge­vu­se­ga laps te­ge­leb ning kas lap­sel võiks ol­la hu­vi ka mõ­ne tei­se ­rin­gi vas­tu.

Kind­las­ti on vä­ga olu­li­ne ka ot­se suht­le­mi­ne. Ku­na kõik meie üm­ber toi­muv on pi­de­vas muu­tu­mi­ses, sa­ma­moo­di ka noor­te soo­vid ja taht­mi­sed, tu­leks igaü­helt uu­ri­da, mis te­da prae­gu kõi­ge roh­kem hu­vi­tab. Aeg-ajalt ta­suks kü­si­da, eri­ti, kui käi­mas on mõ­ni uus hu­vi­ring või tu­le­mas põ­nev üri­tus, kas tal on sel­le vas­tu hu­vi. Ala­ti ei pruu­gi vas­tus „Ei“ ol­la lõp­lik ja kin­del. Kui vas­tus tun­dub eba­kin­del, võiks uues­ti kü­si­da. Kui vas­tus on ik­ka ei­tav, saab uu­ri­da, miks ta ei soo­vi osa­le­da. Sel­lest vest­lu­sest saab te­ha olu­li­si jä­rel­du­si, kas ta näi­teks kar­dab või on põh­jen­da­ma­tu hirm mil­le­gi uue ja tund­ma­tu ees. Tih­ti­pea­le tu­leb liht­salt min­na te­ma­ga koos ja jul­gus­ta­da osa­le­ma. Oma ko­ge­mu­sest os­kan öel­da, et ta­va­li­selt on esi­me­ne kord uues olu­kor­ras kõi­ge ras­kem ning ena­mas­ti val­dab siis eba­kin­del tun­ne. Sel­le­pä­rast on­gi vä­ga täh­tis su­hel­da noor­te­ga ot­se ning ol­la kur­sis, mis neid hu­vi­tab ning mi­da nad soo­vi­vad ja mil­list tu­ge va­ja­vad.

Noor, kes osa­leb hu­vi­rin­gis, leiab en­da­le sõp­ru, kel­lel on sa­ma­su­gu­sed hu­vid ning saab juur­de ideid elu­kut­se va­li­kuks. Hu­vi­rin­gis osa­le­mi­ne toe­tab sot­sia­li­see­ru­mist ja loob oma ko­gu­kon­na­ga ti­he­da­ma kon­tak­ti. Hu­vi­rin­gis õpi­tak­se mär­ka­ma teis­te ini­mes­te eri­ne­vu­si, nen­de­ga osa­tak­se ar­ves­ta­da ning hin­na­tak­se mit­me­ke­si­sust.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus