Miks Kol­ga muu­seum tä­his­tab oma sün­ni­päe­va 16. juu­nil?

Miks Kol­ga muu­seum tä­his­tab oma sün­ni­päe­va 16. juu­nil?

Sõnumitooja
0

UL­VI MEIER,
Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja

On rõõm tõ­de­da, et Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na ko­du­loo­muu­seum on Kol­ga mõi­sa va­lit­se­ja­ma­jas tä­na­seks jär­je­pi­de­valt te­gut­se­nud üle 10 aas­ta. Kol­ga muu­seum on Kuu­sa­lu val­la al­la­su­tus ja ko­gub meie piir­kon­na kü­la­de ja ini­mes­te­ga seo­tud ai­nest. Kuu­sa­lu val­la pii­rid on enam-vä­hem sar­na­sed en­di­se Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na pii­ri­de­ga. See­tõt­tu ole­me muu­seu­mis tä­he­le­pa­nu pöö­ra­nud just ma­ter­ja­li­de­le, mis on pä­rit en­di­sest Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nast, ku­hu kuu­lu­sid I Ees­ti Va­ba­rii­gi ajal Kiiu, Kõn­nu, Kol­ga, Ko­da­soo ja Su­ru vald. Kuu­sa­lu val­la prae­gu­se­le ter­ri­too­riu­mi­le jääb 64 kü­la. Ees­märk on jääd­vus­ta­da ja tead­vus­ta­da rah­va­le Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na kul­tuu­ri­pä­ran­dit.

Muu­seu­mi(ko­gu­de) te­ge­lik va­nus on 52 aas­tat. Meie muu­seu­mil on ol­nud mi­tu elu, muu­seu­mi­ko­gud on näi­nud eri­ne­vaid ja ko­ha­ti ka se­ga­seid ae­gu. See kõik ajen­das mind muu­seu­mi­lu­gu uu­ri­ma ja soo­vin se­da ka teie­ga ja­ga­da. Miks on mei­le täht­sad all­järg­ne­vad kuu­päe­vad: 1. mai 1966, 14. det­sem­ber 1987, 1. jaa­nuar 1994, 3. juu­ni 1995, 16. juu­ni 2007.

Kuu­sa­lu vai­mu­kul­tuu­ri rik­ka­li­ku re­per­tuaa­ri avas­ta­sid  doktor Ja­kob Hur­da kaas­töö­li­sed rah­vus­ro­man­ti­li­sest mõt­test kan­tu­na ju­ba 1800nda­te kesk­pai­gas. Tar­tu Üli­koo­li dip­lo­mand Mar­tin Lall on oma dip­lo­mi­töös 1990. aas­tal kir­ju­ta­nud: „Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na ri­kas ai­ne­li­ne ja vaim­ne kul­tuur, rah­va­laul ja -tants, ju­tu­vest­mi­se tra­dit­sioon, pi­kaa­ja­li­ne kii­ge­kul­tuur, ti­he­dad oma­va­he­li­sed kon­tak­tid ja osa­saa­mi­ne teis­te rah­vas­te vai­mu­maail­mast, on koos möö­du­nud sa­jan­di II poo­le ül­di­se ma­jan­dus­li­ku ede­ne­mi­se ja rah­va ise­tead­vu­se kas­vu­ga ku­mu­lee­ri­valt et­te val­mis­ta­nud sood­sa pin­na muu­seu­mii­dee tek­ki­mi­se­le.“

Esi­me­se­na alus­tas Kuu­sa­lu ki­hel­kon­nas va­na­va­ra ko­gu­mist Gus­tav Vil­bas­te, kes aas­ta­tel 1910-1913 käis pe­re-pe­relt lä­bi peaae­gu kõik ki­hel­kon­na kü­lad. 1960. aas­tal re­gist­ree­ri­ti te­ma eest­võt­mi­sel Kuu­sa­lu kul­tuu­ri­ma­ja ko­du-uu­ri­mi­se ring, ku­hu kuu­lu­sid Aa­du Ki­vi­rüüt, Ar­no Lep­nurm, En­del Va­her­maa, Veljo Ran­niku ja Ed­gar Lil­hein. Ko­gu­ti hul­ga­li­selt ai­nest ja jõu­ti nii­kau­ge­le, et 1.mail 1966. aas­tal ava­ti Kuu­sa­lu pas­to­raa­dis ki­hel­kon­na ko­du­loo­muu­seum kõi­gi­le kü­las­ta­ja­te­le vaa­ta­mi­seks. Ese­me­ko­gu oli siis 304 ühi­kut, mil­lest 234 olid Aa­du Ki­vi­rüü­di ko­gu­tud.

Muu­seu­mi­töö vai­bus pä­rast Gus­tav Vil­bas­te sur­ma 1967. aas­tal ja muu­seum su­le­ti. Ese­me­ko­gu jäi õn­neks Kuu­sal­lu al­les. 1970nda­te aas­ta­te al­guses lii­kus Kol­ga ran­da­del ka Lem­bit Od­res, kes uu­ris pe­re­mär­ke ja on koos­ta­nud põh­ja­li­ku uu­ri­mu­se Kol­ga mõi­sa aja­loost ning ar­hi­tek­tuu­rist.

1984. aas­tal an­ti S.M. Ki­ro­vi nimelisele näi­dis­ka­lu­ri­kol­hoo­si­le üle en­di­se Ka­ha­la sov­hoo­si maad ning sel­le­ga kaas­ne­sid ka Kol­ga mõi­sa pool­la­gu­ne­nud hoo­ned, mis siis­ki ot­sus­ta­ti res­tau­ree­ri­da. 1985. aas­tal asus Kol­ga mõi­sas ame­tis­se skulp­tor-res­tau­raa­tor Cor­ne­lius Tamm, kes ko­gus ka ise va­na­va­ra ja tõi siia­ni Kuu­sa­lu pas­to­raa­dist hoiul ol­nud muu­seu­mi­ko­gu Kol­ka, seal­hul­gas peaae­gu ko­gu Aa­du Ki­vi­rüü­di ko­gu. Uue Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na muu­seu­mi esi­me­seks fon­di­hoid­laks sai  ko­du­ka­bel mõi­sa pea­hoo­nes. Ese­meid ko­gu­nes ja siis üt­les S.M. Ki­ro­vi nimelise näi­dis­ka­lu­ri­kol­hoo­si esi­mees Os­kar Kuul le­gen­daar­sed sõ­nad: „Saa­gu Kol­ka muu­seum!“ Ja muu­seum sai.

14. det­semb­ril 1987 ava­ti Kol­ga mõi­sa va­lit­se­ja­ma­ja keld­ri­ruu­mi­des muu­seum. Muu­seu­mi ju­ha­ta­jaks sai noor et­nog­raaf  Pel­le Lall. Muu­seu­mi ni­meks sai S.M. Ki­ro­vi nimelise näi­dis­ka­lu­ri­kol­hoo­si muu­seu­mi Kol­ga osa­kond. See ni­mi tun­dus Pel­le­le aga pi­ka ja lo­hi­se­va­na ja ku­na muu­seum oli siis­ki täies­ti eral­di­sei­sev ük­sus, siis te­gi Pel­le Lall et­te­pa­ne­ku edas­pi­di kut­su­da muu­seu­mi Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na muu­seum ehk KKM.

Põ­hi­fon­di suu­rus oli 1. jaa­nua­ri 1990 sei­su­ga 577 ühi­kut. Loet­le­tud on fo­to­sid, ar­hii­vi­do­ku­men­te, raa­ma­tuid ja ese­meid. Kol­hoo­si­kord la­gu­nes, töö mõi­sa hoo­ne­te res­tau­ree­ri­mi­sel jäi poo­le­li ning Cor­ne­lius Tamm lõ­pe­tas oma te­ge­vu­se Kol­ga mail. Kah­juks tek­kis siis ka esi­me­ne kaos muu­seu­mi ko­gu­des. Pal­jud as­jad rän­da­sid Ki­ro­vi ko­gu­des­se. Mõi­sa möö­bel ja muu väär­tus­lik era­kä­tes­se jne.

Suu­re­mast kao­sest suu­tis pääs­ta muu­seu­mi­ko­gu Kat­rin Lel­lep, kes oli sel­lel ajal Kol­gas kul­tuu­ri­nõu­nik ja võt­tis muu­seu­mi­va­rad oma vas­tu­tu­se­le.  1991. aas­tal Kol­gas muu­seu­mi ju­ha­ta­ja­na lü­hi­kest ae­ga töö­ta­nud Ka­ja Mar­tin­son mä­le­tab, et muu­seu­mil oli tol ajal ka suur fo­to­ko­gu. Aeg läks, muu­seum oli su­le­tud.  Kol­ga mõi­sa­komp­leks ta­gas­ta­ti Sten­boc­ki Pe­re­kon­na Fon­di­le kui õi­gus­järg­se­le oma­ni­ku­le 1993. aastal.

Ala­tes 1. jaa­nua­rist 1994 on Kol­ga muu­seum amet­li­kult Kuu­sa­lu val­la mu­nit­si­paal­muu­seum, asu­ko­ha­ga Kol­ga mõi­sa va­lit­se­ja­ma­jas.

Nüüd  jär­je­kord­ne, kol­mas amet­lik muu­seu­mi ava­mi­ne: 3. juu­nil 1995 Kol­ga Ka­ra­pi raa­mes avab Kuu­sa­lu vald Kol­gas pi­du­li­kult muu­seu­mi. Ju­ha­ta­ja­na asub töö­le Lai­ne Jaa­nits, va­ra­hoid­ja­na Ül­le Tam­me­mäe. Aja­le­hes Sõ­nu­mi­too­ja il­mub ar­tik­kel, mil­les kir­ju­tab Ül­le Tamm, et  Kol­ga muu­seu­mi ese­me­ko­gu on um­bes pool­tu­hat eks­po­naa­ti ning ko­du-uu­ri­ja Ar­no Lep­nurm kin­gib muu­seu­mi­le Loo lau­lu­koo­ri li­pu aas­tast 1923 ja ma­pi va­na­de ori­gi­naal­do­ku­men­ti­de­ga.

Lai­ne Jaa­nits ja Ül­le Tam­me­mäe töö­ta­sid muu­seu­mis lü­hi­kest ae­ga, sest ju­ba 1995. aas­ta sep­temb­ris alus­tab muu­seu­mi ju­ha­ta­ja­na tööd Ast­rid Velts­maa, kes tä­his­tas oma pi­ka ame­ti­so­le­ku jook­sul muu­seu­mi sün­ni­päe­va ala­ti 1. jaa­nua­ril. Kah­juks oli ka edas­pi­di muu­seum eri­ne­va­tel põh­jus­tel kü­las­ta­ja­te­le ena­ma jaolt su­le­tud. Muu­seu­mi kon­tor ja ka ar­hiiv asus proua Velts­maa ko­dus, muu­seu­mi oli või­ma­lik kü­las­ta­da vaid et­te­tel­li­mi­sel. Proua Velts­maa hai­ges­tu­mi­se tõt­tu 2006 juu­nis mää­ras Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus muu­seu­mi uueks ju­ha­ta­jaks Anu Kar­jat­se, kes asus töö­le 2006. aas­ta au­gus­tis. Ku­na va­lit­se­ja­ma­ja keld­ri­ruu­mid olid kül­mad ja rõs­ked, osu­tu­sid need muu­seu­mi jaoks eba­so­bi­va­teks ja muu­seum ko­li­ti sa­ma ma­ja tei­se­le kor­ru­se­le, kus see asub tä­ni­ni.

Anu Kar­jat­se ame­tis­se asu­des oli muu­seu­mi­ko­gu jõu­tud  keld­ri­ruu­mi­dest üla­kor­ru­se­le ko­li­da, need olid kuh­ja­tud kõik üh­te tup­pa. Ta oli tei­nud ka esialg­se in­ven­tuu­ri ja jõud­nud val­mis sea­da mil­jöö­ruu­mi. Mi­na, Ul­vi Meier, käe­so­le­va loo kir­ju­ta­ja, asu­sin Kol­ga muu­seu­mis­se fon­di­hoid­ja­na töö­le 1. märt­sil 2007. Te­ge­lik­ku­ses oli ava­nev pilt ma­sen­dav, meil puu­dus iga­su­gu­ne üle­vaa­de, mil­li­sed peak­sid ole­ma sel­le muu­seu­mi va­rad. Ta­hak­sin siia­ni vä­ga tea­da, mis­su­gu­sed olid kõi­ki­de mi­nu eel­käi­ja­te tul­me­raa­ma­tud, kui­das eri­ne­va­tel ae­ga­del ese­meid ar­ve­le võe­ti, kes olid sel­leaeg­sed an­ne­ta­jad. Kui suu­red olid nen­de ame­ti ajal te­ge­li­kud muu­seu­mi­ko­gud? Mind vae­vab se­ni­ni, kus on see suur fo­to­ko­gu, mi­da mä­le­tab Ka­ja Mar­tin­son? Kus on le­gen­daar­ne Kol­ga muu­seu­mi õl­le­kap­pa­de ko­gu, mil­lest rah­va­suu rää­gib? Kus asub to­hu­tu ar­hii­vi­ma­ter­jal do­ku­men­ti­de ja kir­jan­du­se näol, mi­da en­di­saeg­sed an­ne­ta­jad siia­ni käi­vad mi­nult ta­ga nõu­ta­mas? Kus on Ar­no Lep­nur­me an­ne­ta­tud mapp ori­gi­naal­do­ku­men­ti­de­ga, mil­lest kir­ju­tab 7. juu­ni 1995. aas­ta Sõ­nu­mi­too­ja? Kü­si­mu­si, mis siia­ni õhus ri­pu­vad, on pal­ju.

2007 märt­sis alus­ta­si­me ruu­mi­de kor­ras­ta­mist, ese­me­ko­gu süs­te­ma­ti­see­ri­mist, ar­hii­vi­ruu­mi­de sis­se­sead­mist kõr­val­hoo­nes­se ja uue eks­po­sit­sioo­ni loo­mist Kol­ga mõi­sa va­lit­se­ja­ma­ja II kor­ru­se­le. Sel­le­ga jõud­si­me val­mis 2007. aas­ta mais. Meie in­ven­tuu­ri and­me­tel oli siis fon­di­de suu­rus: ese­me­ko­gu 533, ar­hii­vi­ko­gu193 ja fo­to­ko­gu 186 ühi­kut.

16. juu­nil 2007. aas­tal, sa­mu­ti Kol­ga ka­ra­pi päe­val, ava­si­me taas kõi­gi­le kü­las­ta­ja­te­le muu­seu­mi, nüüd ju­ba uu­tes ruu­mi­des ja uu­te eks­po­sit­sioo­ni­de­ga.

Tä­na­seks on muu­seum ol­nud jär­je­pi­de­valt kü­las­ta­ja­te­le ja uu­ri­ja­te­le ava­tud peaae­gu 11 aas­tat. Töö­ta­jaid on muu­seu­mis 2: ju­ha­ta­ja Ul­vi Meier ja fon­di­hoid­ja Git­ta Truus. Meie muu­seum on küll väi­ke, aga hu­vi­tav ja oma­näo­li­ne. Meil on Sten­boc­ki tu­ba, näi­tus­te­saal, mil­jöö­tu­ba ja ki­hel­kon­na­tu­ba. Iga kü­las­ta­ja saab põh­ja­li­ku tut­vus­tu­se Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na aja- ja kul­tuu­ri­loost. Rää­gi­me oma ki­hel­kon­na 64 kü­last, rik­ka­li­kust kul­tuu­ri­pä­ran­dist, koo­li­dest,  mõi­sa­test, loo­dus­kau­ni­test koh­ta­dest jne. Igal aas­tal on kü­las­ta­ja­tel või­ma­lus tut­vu­da li­saks pü­sieks­po­sit­sioo­ni­de­le mit­me uue näi­tu­se­ga. Et­te­tel­li­mi­sel on mõi­saeks­kur­sioo­nid, mis on jät­ku­valt vä­ga po­pu­laar­sed oma müs­ti­lis­te le­gen­di­de poo­lest ja mil­le jär­je­pi­de­vus on prae­gu­seks kest­nud üle mit­me­küm­ne aas­ta. Osa­le­me rah­vus­va­he­li­se muu­seu­miöö prog­ram­mis, kor­ral­da­me eri­ne­vaid üri­tu­si, re­gu­laar­selt käib Kol­ga muu­seu­mi ruu­mes koos MTÜ Kol­ga Aren­du­se eest­ve­da­mi­sel Kol­ga Raa­ma­tuk­lu­bi.

Meie val­la koo­liõ­pi­las­te­le ja las­teaia­las­te­le on muu­seu­mi­kü­las­tu­sed ja eks­kur­sioo­nid ta­su­ta. Õpi­las­te­le ja väi­ke­las­te­le on et­te­tel­li­mi­sel mit­med prak­ti­li­sed õpi­toad: vil­la­tööd, sü­gi­se­ne re­he­peks, jäl­jed lu­mel jne. On suur rõõm tõ­de­da, et sel­le 10 aas­ta jook­sul on koos muu­seu­mi­ga kas­va­nud suu­reks ju­ba ter­ve põlv­kond lap­si, kel­lel on tek­ki­nud har­ju­mus ja hu­vi muu­seu­mi kü­las­ta­da. Peaae­gu igal päe­val as­tub mõ­ni neist muu­seu­mis­se, kut­su­des kaa­sa ka oma va­ne­mad ja va­na­va­ne­mad.

Meie ko­gud on jõud­salt kas­va­nud. Ese­me­ko­gu on tä­na­seks tu­han­de rin­gis, ar­hii­vi­ko­gu ula­tub paa­ri tu­han­de­ni, fo­to­ko­gu lä­he­neb kol­me­le tu­han­de­le, li­saks mit­me­tu­han­de­li­ne skan­neee­ri­tud fo­to­ko­gu, kus kõi­gil vii­de ori­gi­naa­li oma­ni­ku­le.

Aas­tas kü­las­tab muu­seu­mi kind­las­ti 3000 ja enam­gi ini­mest. Li­saks toi­mib muu­seum oma­moo­di in­fo­punk­ti­na: mi­tu kor­da päe­vas tu­leb ju­ha­ta­da tu­ris­ti­de­le teed, soo­vi­ta­da öö­ma­ja ja ju­ha­ta­da järg­mi­se söö­gi­ko­ha­ni.

Suur rõõm on ka sel­lest, et nen­de aas­ta­te jook­sul on ko­gu­ne­nud muu­seu­mi üm­ber võr­gus­tik häid kor­res­pon­den­te, uu­ri­jaid, an­ne­ta­jaid, de­po­nee­ri­jaid ja häid muu­seu­mi­sõp­ru, kes ala­ti tu­le­vad ja ai­ta­vad nii nõu kui ka jõu­ga tal­gu­te raa­mes ko­ris­ta­da, re­mon­ti­da jne.

Kü­las­ta­jad on meie muu­seu­mis­se vä­ga oo­da­tud igal päeval!

Tra­dit­sioo­niks on aga saa­nud, et ta­su­ta kü­las­tus, kohv ja kook oo­ta­vad teid igal aas­tal 16. juu­nil, päe­val, mi­da meie pea­me tä­na­se muu­seu­mi sün­ni­päe­vaks.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus