Merevald Kuusalu?

Merevald Kuusalu?

Sõnumitooja
0
MARTI HÄÄL, randlane Tammistu külavanem

MARTI HÄÄL,
randlane
Tammistu külavanem

Meri, mis paistab Juminda poolsaare rannalt, on mind sünnist saati kujundanud. Lapsepõlve veetsin piiritsoonis, ülikooli õppima asudes ei olnud merele minek veel vaba. Kolga lahe rannast võrku laskma või rüsa nõudma tänu Evald Lindströmi kalurihingele ja Hara kordoni ülema vastutulelikkusele siiski pääsesime. Varahommikused või hilisõhtused hetked aerupaadis, kuulates naabri Evaldi rannamurdesse põimitud jutte kalapüügist, meresõidust või rannaelust tema lapsepõlves ehk kohalikust merekultuurist, on mul meeles siiani.
Meri on vaba olnud pea 27 aastat, aga merekultuuri taastamiseks ei ole me küll teinud kõike, mis saab. Loosungites oleme nimetanud ennast mereriigiks, kuid sisu pärast just liiga palju vaeva pole näinud. Randlasena kurvastabki enim see, et „ühiskondlik lepe“ merekultuuri taastamiseks justkui oleks, aga strateegiat, rääkimata konkreetsetest tegevustest riiklikul või kohalikul tasandi, ei paista.
Jõudumööda oleme Juminda poolsaarel mereasjadust ajanud. Vabatahtlik merepääste sai taastatud ja tegutseb lisaks mereohutusele ka lootsiteenuse ja huvireiside pakkumisel. Kolmas aasta merelaagreid 4-18aastastele kohalikele noortele on käimas. Ligi 100 last suudame aastas Juminda kordonis vastu võtta, huvilisi oleks rohkemgi. Kohalikud õpetavad laagrites mereohutust, rannakeelt, rannakalandust ja palju muud merekultuuri kuuluvat. Nüüd on otsustamisel aastaid kasutuseta kordoni üleandmine Kaitseliidule. Kordon sai kasutuskõlblikuks kogukonna vabatahtliku töö ja annetustega. Ole näha, millist kaalu merekultuuri huvid otsustamisel omavad.
Rannakalandus on hääbumas piirangute ja bürokraatia taha, kuigi on tegu Lahemaa rahvuspargi ühe kaitse-eesmärgiga. Tõime kutselise kaluri koolitused Leesi rahvamajja ja asutasime Juminda Poolsaare Seltsi juurde Juminda Rannakalanduse OÜ formaalsete takistuste ületamiseks. Ühise mõrrapüügiga sai kevadel algus tehtud, aga mingit tuge avalikult võimult selle riikliku eesmärgi täitmisel pole olnud. Lahendused on välja pakutud usus, et rannakalanduse säilimine pole ainult randlase mure.
Hara sadamas alustasime purjetamiskooliga, eesmärk oleks tegutseda kohalike lastega aastaringselt, kui vallal ikka sellise merehariduse vastu huvi. Merega seotud ideid, mis ootavad soodsaid tuuli, on poolsaarel veelgi.
Sarnaseid kodanikualgatusi on ju mujalgi. Kuusalu valla kodulehel on Hara sadama foto. Merevald algabki sadamast. Kuusalu vallal ei ole mereväravat. Kihelkonna ainus „suursadam“ on Loksal. Valdade vabatahtliku liitumise toetusega oleks saanud rajada ühendvallale väärika väikesadama. Ükski väikesadam pole tasuv äriprojekt, vaid loob võimalusi väikeettevõtlusele, suurendab nii valla kui riigi tulusid. Milline on Kuusalu valla strateegia merendusega, sealhulgas sise- ja välisturism, hobi- ja kutseline kalandus, merekultuuripärand ja huviharidus, sadamad, lautrikohad ja avalikud paadislipid või igas rannakülas vaba ligipääs randa? Vaid asjakohase strateegia järjepidev elluviimine, kohalike algatuste vajaduse kaardistamine ja aktiivne tegevus nende käivitumiseks, võib Kuusalust ka sisult jälle merevalla teha!

SARNASED ARTIKLID

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus