Maavalitsuste aeg ümber?

Maavalitsuste aeg ümber?

Sõnumitooja
0
RAIVO UUKKIVI, Raasiku vallavanem, HOLi juhatuse liige

RAIVO UUKKIVI,
Raasiku vallavanem,
HOLi juhatuse liige

Tegelikult on maavalitsuste aeg juba ammu ümber, kuid riigimänguritele on sellisel kujul riigi käepikendus olnud vajalik, sest selles süsteemis on palju töökohti, mida poliitilise motivatsioonina võimalik jagada ja riigipirukast maailmavaatekaaslastele kenasti selle maailmavaate jagamise eest tasuda. Kindlasti võimaldas süsteem kaasata maailmavaate jagajaid. Maavalitsusel oli olulisi funktsioone, kuid need olid peamiselt vajalikud põhjendamaks maavalitsuse olulisust. Need bürokraatlikud monstrumid on ammu restarti anunud, magus poliitiline pool lükkas otsustamist edasi. Kvaliteedihüppeks võimaluse andis suurema opositsioonipartei tõus valitsuse juhtparteiks. Selliseid otsuseid saab teha niisugustel hetkedel. Kui võimalus nüüd mööda lastakse ja valdavalt reformierakondlik maavalitsuste kaader asendub keskerakondlikuga, on jälle hilja.
Poliitiliste tegurite kõrval on olulised ka sisulised tegevused. Piirjooned on paigas, viimistlemiseni pole jõutud. On ka aega, sest mõttetud eneseimetlemise asutused suletakse jaanuaris 2018.
Sisuga on vaja lahendada kahte liiki küsimusi. Esimesed delegeeritakse ministeeriumitele – järelevalvete tegemised ja muu. Teistega on keerulisem: piirkondade arengut kirjeldatavate poliitikate/strateegiate välja töötamised, suhtlus elanikkonnaga. Esimesed püütakse anda omavalitsustele ja nende liitudele, teised koondada riigimajadesse, mille võrgustikuga riik katta kavatsetakse.
On selge, et meil Harjumaal võiks Roosikrantsi tänaval asuva arusaamatuse likvideerida kas või homme, seadusandluses antud minimaalse etteteatamise tähtaja jooksul. Midagi ei juhtuks, sest tundub, et põhitegevus selle maja tähtsaimates kabinettides on enesehaletsus ning valitsusele (tööandjale) vastu töötamine, ülejäänu kulgeb isevoolu. Harju omavalitsustele ja nende elanikele ei muutuks midagi, ministeeriumitega suhtleme praegugi maavalitsuse vahenduseta. Samas teistes maakondades on maavalitsustel oluline riiki esindav funktsioon, mida pole mõistlik päeva pealt lõigata asendust pakkumata. Kui Harjumaale jääb ka pärast valimistejärgset halduskorralduslikku muutust küllalt omavalitsusi, kes suudavad koos pidada ka ühistegevusteks omavalitsuste liitu, siis mujal muutuvad omavalitsuste arvud oluliselt, kuni selleni, et tekib maakonna-suurune omavalitsus. Selliste olukordade lahendamiseks on vaja rohkem aega, kui on jäänud valimisteni. Riigi käepikendusena on plaanis luua regionaalsed riigimajad, mis toovad riigi kodanikele lähemale. Millised, veel ei oska aimata, kuid on kindel, et iga maavalitsuse asemele riigimaja ei teki, need hakkavad tegelema suurema piirkonnaga kui üks maakond.
Kui riigimajad saaks tööle maavalitsuste sulgemise ajaks, siis omavalitsusliitude reorganiseerimine on pikem protsess, mis sõltub konkreetselt ühinemistest ja/või sundliitmistest, kuhu on programmeeritud segadust kauemaks.
Tulemas on avaliku halduse mõttes huvitavad aastad. Kindlasti tuleb segadust, aga kui lõpuks on avalik haldus efektiivsem, on protsess vaeva väärt. Kui aga saavutatakse vaid mingite tegevuste lihtlabane ümberjagamine, on raisatud ressursist tõsiselt kahju. Seda, kuidas avaliku halduse reformimine kulgeb, näeme otsepildis me kõik. Sõltumata eelnimetatud reformide tulemusest, on otsus maavalitsuste kaotamiseks kindlasti samm õiges suunas.

SARNASED ARTIKLID

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus