Maavalitsuse komisjon analüüsib Harju gümnaasiume

Maavalitsuse komisjon analüüsib Harju gümnaasiume

ÜLLE TAMM
0


RIIN KIVINURM: „Üks olulisemaid aspekte on transport – kui laps kooli ei saa sõita, ei ole kooli lähedusest kasu.“

Harju maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja RIIN KIVINURM, kuulute komisjoni, mis tutvustas eelmisel kolmapäeval omavalitsusjuhtidele maakonna gümnaasiumide võimalikke tulevikusuundi. Mida komisjon teatas?

„Harjumaa Omavalitsusjuhtide Liidu nõupäeval (HOL-toim.) oli päevakorras maakonna koolivõrgu teema. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis rääkis Eesti koolivõrgust ja kvaliteetse hariduse tagamise võimalustest meie maakonnas.

Harju maavalitsuse peainspektor Evi Lauer tegi ettekande maavanema moodustatud komisjoni seisukohtadest maakonna gümnaasiumide jätkusuutlikkuse ehk õigem oleks öelda pidamise kohta. See oli kokkuvõte komisjoni töö esimesest etapist, niiöelda tööversioon. Jätkame sügisel, kohtume piirkondlikult omavalitsustega ja arutame gümnaasiumide küsimust edasi. Eesmärk on koostada 2012. aasta lõpuks Harjumaa gümnaasiumide edaspidise pidamise kava ehk  koolivõrgu ideaalvariant. 

Nõupäeval tutvustasime hetkeolukorda – maakonnas on 19 gümnaasiumi, neist 9 on eeldatavalt jätkusuutlikud ja teiste suhtes tuleks leida lisalahendusi.

Kuna koolide pidajad on omavalitsused, siis saab maavalitsuse komisjon olla hinnanguandja, erapooletu ning emotsioonideta. Näeme maakonda tervikuna.“

Miks komisjon moodustati, on see ministeeriumi või vabariigi valitsuse nõue?

„Ei ole sellist nõuet. Kuna maavanema ülesanne on tagada maakonna tasakaalustatud areng, on sellise komisjoni loomine igati loogiline. See oli maavanema hea tahte algatus ja ettevõtmine.

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus näeb gümnaasiumides ette kolme õppesuunda, oluline on tagada kvalifitseeritud õpetajad ja kvaliteetne õppetegevus. Seaduse para­grahv 7 lõige 1 loetleb gümnaasiumi pidamise nõuded.“

Kes komisjoni kuuluvad?

„Komisjoni juhib maavanem. Kaasasime HOLi, kes formuleerib maakonna omavalitsuste ühisarvamuse. HOLi esindab komisjonis Kose vallavanem Vello Jõgisoo. Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajatena on Ott Kasuri ja Taimi Saarma. Maavalitsusest on Heino Alaniit, Maris Liiders, Terje Lillo, Evi Lauer ja mina.Tallinna linna esindab Andres Pajula. Eksperdina on kaasatud kauaaegne haridustegelane Piret Hiisjärv.

Komisjon alustas tööd jaanuaris. Kohtusime HOLi juhatuse ning omavalitsuste esindajatega eraldi Lääne- ja Ida-Harjust. Koostöö on olnud väga hea, arutelud olid asjalikud.“

Mida komisjon arvab Harju gümnaasiumide kohta?

„Analüüsisime koole seitsme kriteeriumi alusel: kvalifitseeritud õpetajate olemas­olu, kolme õppesuuna rakendamine, turvaline õppekeskkond, haridustoetused, võimalikud regionaalsed koostööpiirkonnad, harjumuslik õpilasränne ning eelnevast tulenevalt õpilaste kaalutletud keskmine arv gümnaasiumiastmes.

Harju maakonna õpilaste kaalutletud keskmiseks arvuks saime 70-80 ühes gümnaasiumis.

Hetkeolukord on selline, et kõige rohkem on õpilasi Viimsi keskkoolis – 227. Kindlasti ei teki küsimust ka Saue, Kose, Saku, Jüri gümnaasiumide ning Keila ja Kuusalu koolidega. 

Kõige vähem on Kolga ja Kallavere keskkoolis, kus need arvud on vastavalt 24 ja 20. Alla 40 õpilase on Turba gümnaasiumis, Keila ühisgümnaasiumis ja Keila-Joal. Võiks kaaluda Kallavere kooli liitmist Maardu gümnaasiumiga ning teiste muutmist põhikooliks.“

Ida-Harjus on kokku neli keskkooli, kõigi nende võimalikust tulevikust rääkisite ka ilmselt.

„Jah, komisjon andis erapooletu ülevaate iga kooli kohta. Omavalitsustel endil tuleb kaaluda, kuidas on mõistlik edasi minna. Riik maksab pearaha kindlate kriteeriumide alusel. See osa, mida riik ei kata, tuleb valdade-linnade eelarvest. On kohalike poliitikute otsustamise koht, kuidas omavalitsuste rahakott vastu peab ning milliste koolidega jätkatakse.

Kuusalu keskkoolis on 113 õpilast, see kool on eeldatavalt jätkusuutlik.

Kehra gümnaasiumis on õpilasi 68. Koos on eesti- ja venekeelne õpe, kuid päris palju rännatakse õppima Tallinna. Perspektiivis võib õpilaste arv täituda kaalutletud keskmise ulatuses, kui rakendada ka mittestatsionaarset õpet.

Loksa gümnaasiumis on 59 õpilast. Loksal on positiivne see, et juba on asutud koolivõrku korrastama, möödunud aastal liideti eesti ja vene kool. Loksa tõi positiivse näitena esile ka HOLi nõupäeval kõnelenud Kalle Küttis.

Loksa kooli puhul on soovitatav vaadata Lääne-Virumaa poole ning teha koostööd Vihula vallaga, piiriäärse piirkonna noored võiksid õppida Loksa gümnaasiumis. Tuleb arutada, kuidas on mõistlik ja mida kohalik kogukond vajab.

Kolga keskkool oma 24 õpilasega on fakt ning komisjon leidis, loogiline oleks, kui kool jätkaks põhikoolina. Kolgas on iseenesest tubli kool, kuid õpilaste arvu põhjal tuleks siiski vaadata, kuidas on mõistlik edasi minna.

Gümnaasiumi õpilane on ju juba täiskasvanu ega pea kodu lähedal koolis käima. Paljud sama vanad noored lähevad ju õppima kaugemale kutsekoolidesse.

Gümnaasiumi mõte on ikkagi ette valmistada noori kõrgkooli astumiseks. Rakendada tuleb kolme õppesuunda, et tagada see kõige kvaliteetsemal moel.
Gümnaasiumi osas võiks kaaluda rohkem õpilaskodudes elamist.

Nagu ütlesin, komisjon jätkab tööd sügisel. Kui oleme koostanud visiooni, kuidas paiknevad gümnaasiumid, siis sellest tulenevalt hakkame tõenäoliselt tegelema ka põhikoolide võrgustikuga.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus