Maail­ma­ko­ris­tus­päev on iga ini­me­se või­ma­lus saa­ta kor­da mi­da­gi eri­list

Maail­ma­ko­ris­tus­päev on iga ini­me­se või­ma­lus saa­ta kor­da mi­da­gi eri­list

Sõnumitooja
0
RAI­MO MAT­VE­RE, Maail­ma­ko­ris­tus­päe­va juht Ees­tis

RAI­MO MAT­VE­RE,
Maail­ma­ko­ris­tus­päe­va
juht Ees­tis

15. sep­temb­ril toi­mub Maail­ma­ko­ris­tus­päev, mil 150 rii­gis leia­vad aset ko­ris­tus­tal­gud. Küm­me aas­tat ta­ga­si Ees­tist al­gu­se saa­nud ko­da­ni­ku­lii­ku­mi­ne on le­vi­nud üle il­ma ning ko­ris­tus­päev toi­mub loo­mu­li­kult ka Ees­tis. Minult kü­si­tak­se ala­tih­ti, kas se­da on Ees­tis va­ja? Meil on ju kõik ju­ba nii pu­has!

Ko­ris­tus­päe­va on va­ja. En­ne­kõi­ke prob­lee­mi tead­vus­ta­mi­seks, mõt­te­vii­si mõ­ju­ta­mi­seks. Ees­ti pi­du­päe­val, 20. au­gus­til Har­ju­maal rin­gi sõi­tes ja jäät­meid kaar­dis­ta­des ka­dus mul just see­pä­rast peo­tu­ju, et rä­pa­seid koh­ti ja prü­gi­mä­ge­sid on ju­ba siin­sa­mas pea­lin­na kül­je all küm­neid. Reh­vid, va­na möö­bel, män­guas­jad, lõ­pu­tu hulk plast­pa­ken­deid, rii­ded, ehi­tus­ma­ter­ja­lid, plast­kot­ti­des­se pa­ki­tud le­hed ja õu­nad. Su­ve­ma­ja­de piir­kon­nas Kal­la­ve­re kül­je all nä­gin pil­ti, mis oli lau­sa õõ­vas­tav. Ka­he aia­ga pii­ra­tud su­vi­la va­he­le jäi hal­ja­sa­la, ku­hu su­vi­lao­ma­ni­kud on ra­hu­mee­li ju­ba aas­taid jäät­meid la­dus­ta­nud. Kui­das on või­ma­lik, et see ei häi­ri ini­me­si, kel­le aia ta­ga see toi­mub?!

RMK 2017 aas­ta­raa­ma­tus on kir­jas, et rii­gi­met­sast too­di väl­ja 281 ton­ni jäät­meid. RMK hoo­le all on 47 prot­sen­ti Ees­ti met­sa­maast.

Jul­gen väi­ta, et prü­gi loo­du­ses­se vii­mi­se pu­hul on te­ge­mist en­ne­kõi­ke ru­ma­lu­se ja ig­no­rant­su­se­ga. Se­da on kõi­ge tõ­hu­sam muuta tead­lik­ku­se kas­va­ta­mi­se­ga. Maail­ma­ko­ris­tus­päev on hea või­ma­lus ka en­da käi­tu­mist vei­di sü­ga­va­malt ana­lüü­si­da – lä­hed loo­du­ses­se, ko­gud mõ­ne tun­ni sin­na jäe­tud ri­su ning mõ­tisk­led. Miks on se­da kraa­mi seal nii pal­ju? Mil­lest see koos­neb ja mi­da saaks met­sa too­mi­se ase­mel an­da taas­ka­su­tus­se? Kas sa ise teek­sid nii? Ja ehk kõi­ge täht­sam – kas see te­ki­tab si­nus soo­vi en­da tar­bi­mis­käi­tu­mi­ses mi­da­gi muu­ta või öel­da mi­da­gi meel­de­jää­vat koh­vi­top­si tee äär­de vis­ka­ja­le?

2015. aas­tal ta­gas­ta­ti roh­kem kui 245 mil­jo­nit ühe­kord­se ka­su­tu­se­ga pan­di­pa­ken­dit. Käit­lus­kes­ku­ses­se jõu­dis 90 prot­sen­ti tu­ru­le pan­dud plas­tik-, 70 prot­sen­ti me­tall- ning 87 prot­sen­ti klaas­pa­ken­di­test. See­ga on igal taa­raü­hi­kul väär­tus ja tar­bi­jal kõr­ge mo­ti­vat­sioon pa­kend õi­ges­se koh­ta ta­ga­si viia.

Tei­salt soe­ta­vad eest­la­sed aas­tas li­gi 300 mil­jo­nit ki­le­kot­ti, mil­le kesk­mi­ne elui­ga on 20 mi­nu­tit – aeg, mis ku­lub poest ko­ju jõud­mi­se­ni. Värs­ke­ma sta­tis­ti­ka ko­ha­selt lä­heb Ees­tis iga päev ring­lus­se 200 000 ühe­kord­set top­si. Või­te 15. sep­temb­ri õh­tul esi­ta­da kont­roll­kü­si­mu­se – mi­da te kõi­ge enam ko­ris­tus­päe­val kok­ku kor­ja­si­te? Ki­le­ko­tid ja ühe­kord­sed top­sid on ilm­selt esi­kol­mi­kus. Nen­de pu­hul aga ra­ha­li­ne mo­ti­vat­sioon prae­gu puu­dub. Kui pa­ken­da­mi­ne ja ühe­kord­se ka­su­tu­se­ga ese­med mõ­ju­tak­sid roh­kem si­nu ra­ha­kot­ti, kas siis mõt­lek­sid oma va­li­ku­te­le roh­kem?

Uh­ke saab ol­la puh­ta ko­du­maa üle. Se­da aga mõ­ju­tavad kõi­ge efek­tiiv­se­malt tead­lik ela­nik­kond, sor­tee­ri­mist toe­tav jäät­me­käit­lus­süs­teem ning hin­nas­ta­mi­ne. Need on niiöel­da suu­red la­hen­du­sed, mil­le el­lu­vii­mi­ne võ­tab ae­ga. Igaü­hel meist on või­ma­lik te­ha üks liht­ne samm olu­kor­ra pa­ran­da­mi­seks õi­ge pea – tul­la 15. sep­temb­ril, Maail­ma­ko­ris­tus­päe­val, ko­du- või sü­da­me­lä­he­das­se pai­ka ko­ris­ta­ma. Re­gist­ree­ri end tal­gu­ju­hiks või ko­ris­ta­jaks ja an­na oma pa­nus sel­les­se, et saak­si­me ol­la uh­ked oma puh­ta ko­du­maa üle.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus