Loksa vene kooli 10. klass alustas kolme õpilasega

Loksa vene kooli 10. klass alustas kolme õpilasega

ÜLLE TAMM
0

Kevadel lõpetasid Loksa vene gümnaasiumis põhikooli 12 õpilast, kuid enamik ei jäänud keskkooli.

Sõnumitooja sai Loksa vene kooli väikesest keskkooli­klassist teada Loksa I keskkooli õpilaste kaudu. On imestatud, miks nii väheste õpilastega klass avati ning küsitud, ehk oleksid need noored võinud õpinguid jätkata eesti kooli 10. klassis. Ka on uuritud, kes sellise klassi ülalpidamist rahastab ning mida arvatakse haridusministeeriumis.

Kolga keskkoolis jäi 1993. aastal 10. klass avamata seetõttu, et õpilasi oli 6. Tookordne direktor Mart Laanpere meenutab, et nii otsustati õppenõukogus ja lepiti kokku vallavalitsusega – juba varem oli langetatud põhimõtteline otsus, kui tuleb alla 10 õpilase, klassi ai avata: „Siis oli koolide rahastamismudel teistsugune, koole rahastati klassikomplektide ja personali koosseisu põhjal, mistõttu otsest finantsilist survet ei olnud. Pigem pelgasime pisikese klassi puhul kooli maine nõrgenemist ja survet maakonna haridusosakonna poolt, sest paar aastat varem oldi seal tugevalt vastu Kolga põhikooli muutmisele keskkooliks. Tagantjärele mõeldes oli see õige otsus, ehkki mitu säravat õpilast ei saanud Kolga kooli näo kujundamisele oma panust anda, vaid läksid Kuusalu keskkooli.”

Mart Laanpere lisab, et aasta hiljem ja ka edaspidi ei olnud 10. klassi avamisega Kolgas mingeid probleeme.

Vene kool ei anna infot
Kui Sõnumitooja hakkas Loksa vene gümnaasiumi 10. klassi avamise tausta kohta uurima ja soovis ka õpilastega kohtuda, et küsida, kuidas nii väikeses klassis õppimine läheb, teatati koolist, et direktor Galina Nikitina kirjutab sel teemal põhjaliku ülevaate Loksa Elus.

Ehkki ametlikku infot ei antud, on toimetus teada saanud, et kogu eelmise õppeaasta vältel oli arutelu, kas 10. klass avatakse või mitte. Esialgu soovisid 10. klassi õppima jääda 6-7 õpilast. Kuna augusti peaaegu viimaste päevadeni ei olnud selge, kas klass tuleb, leidsid mõned õppimiskoha mujal ja alles jäi kolm noort.

Et 10. klass siiski tuleks, saatsid lapsevanemad juba varem ühise palvekirja. Nad selgitasid, et lähimad venekeelsed koolid on Tallinnas, kuid iga päev sinna sõita või pealinnas elada oleks palju tülikam.

Vene kooli õppenõukogu arutas küsimust ning otsustas augustis klassi avada. Õpetajad kinnitavad, et Loksa linna eelarvest selleks lisaraha ei küsita, kulutused kaetakse kooli omavahenditest, ka õpetajate töötasude arvelt. Järgmiseks õppeaastaks prognoositakse vene kooli 10. klassi 15 õpilast.

Lapsevanem Svetlana Jašt­­šenko: „Oleme väga tänulikud, et klass avati. Kuigi noored  õpivad osa aineid eesti keeles, ei ole nende keeleoskus selline, et nad oleksid suutnud õppida eesti keskkoolis.”

Loksa linnavalitsus otsustas 28. augusti istungil premeerida Loksa vene gümnaasiumi direktorit 10 000 krooniga kooli uueks õppeaastaks eduka ettevalmistamise eest ja otsuse eest avada 10. klass.

Võib avada ka ühe õpilasega klassi
Sõnumitooja küsis Harju maavalitsuse haridusosakonna juhataja asetäitja Enn Kasemaalt, kas Eestis on normid, kui mitme õpilasega keskkooliklassi võib avada.

Ta vastas, et otsustamine on jäetud kohalikule omavalitsusele: „Kui omavalitsustel raha on, siis võib pidada nii palju klasse, kui tahetakse. Koolidele riigilt eraldatavad summad arvestatakse järgmiseks aastaks õpilaste arvu järgi 10. novembri seisuga. See tähendab, et kuni käesoleva aasta lõpuni rahastatakse koole eelmise aasta 10. novembri õpilaste arvu põhjal. Meie ei anna haridusosakonnas hinnangut, kuidas peaks koolides klasse avama. Aga saame selgitada, kui on väikesed keskkooliklassid, rahastatakse neid põhikooli arvelt juhul, kui omavalitsus ei anna lisaraha. Keskkooli peetakse siis põhikooli rühmatundide või muu sellise arvelt.”

Enn Kasemaa soovitas täpsemalt uurida haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerilt Kalle Küttiselt, kes tegeleb üldhariduskoolide reformikavaga.

Asekantsler Kalle Küttis: „Praeguse finantseerimise juures ei ole riigil võimalik väikestele gümnaasiumiklassidele kätt ette panna. Kui kool on juba olemas ja omavalitsus otsustab ning raha on, võib avada klassi ka ühe õpilasega. See on raiskamine ega ole õige gümnaasiumiharidus. Riik annab raha palkadeks ja õppevahenditeks, jaotamise mehhanism on keeruline, raha läheb otse omavalitsusele, kes korraldab selle jaotamise. Saan aru, Loksa-suguses kohas võib see olla mundriau küsimus, et kas on keskkool või mitte. Ja kindlasti võib see olla ka õpetajate koormuse küsimus, et kas saavad vajaliku tundidearvu kokku, kui mõni klass jääb ära. See on tüüpiline JOKK-lugu, seaduse järgi on kõik õige, aga pole mõistuspärane lahendus. Sellepärast me plaanimegi reformi, seaduse eelnõu on Riigikogus teisel lugemisel.”

Õpilasi on alla kümne ka Kehra gümnaasiumi vene õppekeelega klassides – 11. klassis 5 ja 12. klassis 8 õpilast. Direktor Urve Rannaääre ütles, Anija vallavolikogu on vastu võtnud põhimõttelise otsuse, et vald toetab venekeelsete keskkooliklasside püsimist. Prognoos on, et edaspidi tulevad keskkooli­klassid suuremad.  

Aastas kulub kuni 300 000 krooni?
Meie piirkonna teiste koolijuhtide hinnangul võib ühe keskkooliklassi õpetamise aastane kulu olla kuni 300 000 krooni. Kuna keskkoolis õpitakse kolm aastat, siis teeb see ühe klassi kohta kokku ligi 900 000 krooni.

Sõnumitooja palus analüüsi ka haridusministeeriumist. Sealsest plaaniosakonnast meile täpseid summasid ei edastatud.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurm vahendas: „Riik eraldab omavalitsustele üldhariduskoolide pedagoogide palgakulude toetuseks vahendeid vastavalt omavalitsusliitudega kokkulepitud jaotustingimustele. Gümnaasiumiõpilaste eest eraldatakse vahendeid pearahapõhiselt, iga õpilase kohta 14 650 krooni, ning seetõttu riigi kulud klassi täituvusest ei sõltu. Ehk olenemata sellest, kas need kolm õpilast on eraldi klassis või mõne suurema klassi koosseisus, on riigi pearahapõhine eraldis nende õpilaste eest sama.”

Ta selgitas, pearaha suurus ühe õpilase kohta on tuletatud arvestusest, et klassi õppekulud saaksid kaetud 21 õpilasega ning omavalitsusüksusele jääks veel mingi paindlikkus otsuste tegemiseks. Riik eraldab 21 gümnaasiumiõpilase eest omavalitsusele pearahana toetust kokku 307 650 krooni aastas. Klassikomplektide avamise üle otsustab ning kulude katmise tagab omavalitsusüksus.

„Ühe klassi kulud sõltuvad pedagoogide palgast ja nende koormusnormist ning antavate tundide mahust. Kuna need tegurid on kooliti erinevad, siis ei saa riigi eraldisest tuletada ühe antud klassikomplekti tegelikku kulu,” teatas Tarmu Kurm.


Klasside suurused meie keskkoolide gümnaasiumiosas
Loksa vene gümnaasium
– kokku 20 õpilast: 10. klassis 3, 11. klassis 9 ja 12. klassis 8.
Loksa I keskkool – kokku 50 õpilast: 10. klassis 14, 11. klassis 18 ja 12. klassis 18.
Kuusalu keskkool – kokku 107 õpilast: 10. a klassis 19 ja 10. b klassis 18, 11. a klassis 21 ja 11. b klassis 18 ning 12. a klassis 14 ja 12. b klassis 17.
Kolga keskkoolis – kokku 40 õpilast: 10. klassis 15, 11. klassis 11 ja 12. klassis 14.
Kehra gümnaasiumis – kokku 90 õpilast: 10. a klassis 26 ja 10. c (venekeelne) klassis 10, 11. a klassis 20 ja 11 c klassis 5 ning 12. a klassis 21 ja 12. c klassis 8.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus