Lahinguväljal on Kehra lahingut meenutav infotahvel

Lahinguväljal on Kehra lahingut meenutav infotahvel

Külli Koppelmaa
0

Infotahvel avati Lahinguväljal pühapäeval, 4. jaanuaril, kui Anija vallas tähistati Vabadussõja murdelahingute
96. aastapäeva.

MTÜ Kehra Raudteejaam eestvõttel on Lahinguvälja, mis vahepeal kandis nime Vikipalu, raudteepeatuse  parklas avatud infotahvlil eesti, vene ja inglise keeles kirjas ülevaade 1919. aasta jaanuaris sealsamas toimunud Vabadussõja väga olulisest Kehra lahingust ning fotod lahingupaigast, soomusrongist nr 1 ja kunagisest mälestussambast. Tahvlil olev QR-kood avab murdelahingutest ülevaate Kehra Raudteejaama kodulehel.
Kehra lahing peatas punaste edasitungi Tallinnasse. Lahingu saatuse otsustas äsja remondist tulnud ja Viru rinde staabiks olnud soomusrong nr 1, mille kapten Anton Irv saatis Kehra jaamast vaenlasele vastu. Veidi üle 5 kilomeetri eemal praeguse Lahinguvälja raudteeülesõidu juures toimunud lahing jäi lühikeseks, punaste peavägi sunniti taganema. Soomusronglased kaotusi ei kandnud, 21 punaste pool langenut maeti metsa alla.
Infotahvli avamisel meenutas ajalugu selle teksti kirjutanud ajalootundja Valdo Praust. Peale tema osalesid infotahvli koostamisel veel mitmed inimesed. Teksti toimetas Priit Raudkivi, inglise ja vene keelde tõlkisid Tanel Veske ja Tatjana Sozin, kujundas Anne Tanne. Anne Oruaas kirjutas projekti Leader-programmi, sealt saadi infotahvli ja Lahinguvälja mälestusmärgile viitava turismiviida paigaldamiseks 1137,89 eurot toetust. Omaosalus 200 eurot eraldati Anija valla eelarvest.
Anne Tanne sõnul tekkis Vabadussõja lahingupaika infotahvli paigaldamise mõte juba mitu aastat tagasi, kui „Teeme Ära“ talgute ajal tehti Lahinguväljal koristustöid.
„Seal, kus praegu on mälestuskivi, oli kunagi uhke sammas. Kuna seda endisel kujul taastada ei jõua, siis mõtlesime, et teeme lahingu meenutamiseks infotahvli,“ sõnas ta.
Mälestuskivi, või mälestussamba ausammas, nagu nimetavad kohalikud, asub Lahinguvälja raudteeülesõidust sadakond meetrit eemal. Uhke sammas oli püsti ja plaaniti 1940. aasta võidupühal avada, kuid enne tuli Nõukogude okupatsioon ning sammas lasti õhku.
Infotahvel otsustati panna sellest eemale raudteepeatuse juurde, kuna nii on paremini nähtav ning sealt sai Kehra lahing alguse.
Pärjad kõikidele sammastele
Pühapäeva ennelõunal avati murdelahingute meenutamiseks Aegviidu raudteejaamas näitus „Soomusrongi nr 1 lugu“. Seejärel käisid Aegviidu ja Anija vallavanemad Riivo Noor ja Arvi Karotam, Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev, Anija Muinsuskaitse Seltsi liikmed, teised ajaloohuvilised ning mitmed kohalikud inimesed pärgi ja küünlaid panemas kõigi Anija vallas asuvate Vabadussõja mälestusmärkide juures. Ei käidud vaid Kehras, kus varem tähistati murdelahingute aastapäeva igal aastal.
„Seoses jaamahoone renoveerimisega on selle seinalt Vabadussõja mälestustahvel ajutiselt eemaldatud, pärga pole kusagile viia,“ põhjendas Anne Ouraas.
Esimene peatuspaik oli Piibe maantee ääres Priske ausamba juures. Seal kõneles Valdo Praust Anija-mail toimunud murdelahingute tähtsusest Vabadussõjas.
Pärast Lahinguvälja jaama infotahvli avamist pandi pärg ka läheduses asuva ausamba juurde. Seal selgitas Valdo Praust, et kuigi lahing algas raudteeülesõidu juurest, oli selle kese veidi eemal, just seal, kuhu hiljem rajati mälestusmärk. Lahinguväljal kõneles ka Harju-Jaani kirikuõpetaja Jaan Nuga, kes meenutas Eesti Vabariigi loomisaega ligi 97 aastat tagasi. Ta pidas mälestuspalve neile, kes on võidelnud Eesti iseseisvuse eest ning on julgenud endale võtta vastutuse hakata vabaks: „Sest vabadus  tähendab  eeskätt  vastutust.“
Pärjad ja küünlad viidi veel Voosel ja Vetlas toimunud võidukate lahingute tähistamiseks püstitatud mälestussammaste juurde. Vetlas pidas kõne Kaitseliidu ülem, brigaadikindral Meelis Kiili. Ta rääkis, et Eestis on Vabadussõjas langenute mälestusmärke palju, mõned heas korras, mõned rohtu kasvanud.
„On meie teha, kas austame ja mälestame oma kangelasi,“ märkis ta ning soovitas kõigil hakata Eestimaal ringi sõites peatuma  ausammaste juures.
Pärast mälestussammaste juures käimist pakuti murdelahingute aastapäeva tähistamisel osalenutele Vetlas ettevõtmise organiseerijate Evely ja Anti Purre koduõues kuuma teed ja sõdurikatlast suppi. Näha sai Kaitseliidu Harju maleva Kose malevkonna relvanäitust ja militaarmasinaid. Maalehe ajakirjanik Alo Lõhmus, kes on hiljuti valminud raamatu „Priius, kallis anne“  autor,  luges  katkendeid Vabadussõja murdelahingus osalenud  eesti  sõdurite  meenutustest.
Evely Purre, kelle kodu on Vetla mälestussamba lähedal, rääkis, et pakkus idee tähistada Vabadussõja murdelahingute aastapäeva senisest suuremalt ja väärikamalt esialgu välja Aegviidu ja Anija vallavanematele, kes olid sellega nõus. Siis kaasati Kehra Raudteejaam, kes plaanis nagunii Lahinguvälja infotahvli avamist, ning kaitseliitlased. Tema ja abikaasa Anti Purre, kes on ka ise kaitseliitlane, avaldasid lootust, et Vabadussõja murdelahinguid tähistatakse kahe valla toel edaspidi veelgi suuremalt.
Kõik Anija vallas asuvad Vabadussõja mälestussambad püstitati esmakordselt esimese Eesti Vabariigi ajal, kuid Nõukogude okupatsiooni ajal purustati. Mälestussambaid hakati taastama 1990. aastal, suur osa selles oli Anija Muinsuskaitse Seltsil.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus