Lahemaa mälumaastike projektile oodatakse kaasamõtlejaid

Lahemaa mälumaastike projektile oodatakse kaasamõtlejaid

Ülle Tamm
0
Juminda poolsaare külade ajalugu uurib MELIKA KINDEL.

Juminda poolsaare külade ajalugu uurib MELIKA KINDEL.

Pärispea piirkonna kohta koguvad andmeid LINDA METSAORG ja ELVE KUUSKMÄE.

Pärispea piirkonna kohta koguvad andmeid LINDA METSAORG ja ELVE KUUSKMÄE.

Rahvuspargi rannakülade ajalooliste õiendite esitamise tähtaega on pikendatud juuni lõpuni.

Kui laupäeval, 21. mail toimusid Leesi ja Pärispea rahvamajas ning Käsmu meremuuseumis rannakülade kohta koostatud ajalooliste õiendite tutvustuskoosolekud, olid kohal Lahemaa mälumaastike projektiga seotud inimesed, ent küladest teisi elanikke kuulamas ei olnud. Osalejad kommenteerisid, et seega oli tegu otsekui projektisiseste töökoosolekutega. Mitu elanikku saatsid oma täiendused enne koosolekut.
Lahemaa rannakülade mälumaastike projekti rahastab KIK. Projektijuht, Pärispea külavanem Ingeldrin Aug ütles, et pikk koosolekutepäev oli sellegipoolest tulemuslik, kolme piirkonna töötegijad said vahetada kogemusi, arutada põhjalikult läbi mitmed küsimused ning lepiti kokku, et projekti I etapi ehk materjali kogumise tähtaega pikendatakse kuu aja võrra. Külade ettepanekuid tekstidesse oodatakse 15. juunini.
Käsmu meremuuseumist saadeti mai keskel infolistis külavanematele kutse 21. mai koosolekutele, lisatud oli link Käsmu meremuuseumi kodulehele, kus on avaldatud ajalooliste õiendite esialgsed tekstid: Juminda poolsaare kirjeldus, Käsmu-Sagadi andmed ning eraldi Turbuneeme, Loksa küla, Mohni, Suurpea, Vihasoo, Kasispea, Viinistu, Pärispea ja Tammispea kohta.
Projekti I etapp käivitus mullu detsembris. Rannakülad on jagatud piirkondadeks, Juminda poolsaare piirkonna külade kohta koostab ajaloolised õiendid Juminda Poolsaare Selts koos etnograafi Melika Kindlaga, Pärispea piirkonna külade materjali paneb kokku Eru Lahe Rannarahva Selts koos ajaloolase Enn Tarveliga, Vihula valla rannakülade õiendid MTÜ Kaarli Talumuuseum koos ajaloolase Aarne Rubeniga.
Ajaloolised õiendid peavad sisaldama ülevaadet küla ajaloost, kultuurilooliselt olulisematest isikutest, paikadest pärimuskandjatest ning külainimeste traditsioonilistest tegevusaladest.
Projekti II etapis intervjueeritakse ja filmitakse kohalikke inimesi. Viimases etapis korrastatakse kogutud materjalid, need avaldatakse veebis ning kavas on luua Lahemaa rahvuspargi interaktiivne kaart, kus saab iga küla kohta leida ülevaate ajaloost, vaadata fotosid ning filmitud intervjuusid.

Leesil
Juminda poolsaare küladele on Lahemaa mälumaastike projektis liidetud ka Tsitre ja Andineeme.
Leesi rahvamajas tegi senisest tööst ülevaate Melika Kindel, kes tõdes, et palju materjali on saanud arhiividest, kuid infoallikad on Juminda poolsaare külade vahel jaotunud ebaühtlaselt: „Praegu puudub kogukondlik aspekt. Seda, millised isikud on kogukonna jaoks olulised ära nimetada, peaks arutama koos külade inimestega. Tuleks välja tuua, kes on külades elanud või suvitanud isikutest tähtsad valla piires, kes kogu Eestis või üle maailma. Kui suhelda inimestega, koguneb infokilde, küsimus on selles, kui paljud neist lisada küla ajaloolisesse õiendisse.“
Kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus kiitis Juminda piirkonna kohta koostatud sissejuhatust. Ajaloolane Ott Sandrak märkis: „Eestis polegi teisi külasid, kus nii mitme kandi pealt on ajalugu ja pärimust nii põhjalikult uuritud.“

Pärispeal
Pärispea rahvamajas tutvustas Eru Lahe Rannarahva Seltsi juht Linda Metsaorg Pärispea piirkonna kohta kogutut.
Ta ütles, et julges ajalooliste õiendite koostamise ülesande võtta tänu Eru Lahe Rannarahva Seltsi eestvedamisel ilmunud raamatule „Eru lahe rannakülad“, mida 2006. aastal aitasid kokku panna Loksa kooli õpilased ajalooõpetaja Krista Tammemäe juhendamisel. Õpilased kogusid külades materjali selle tarbeks koostatud küsimustiku alusel.
Lisaks uurisid Linda Metsaorg ja Elve Kuuskmäe arhiive ja kodu-uurimuslikke materjale, aitasid Viimsi Rannarahvamuuseum ja Kolga muuseum.
Viinistu teksti aluseks võeti Urve Toompuu saadetu. Pärispea ülevaate koostamisel tugineti raamatule „Pärispea lood“.
Suurpea ja Tammispea kohta tõdes Linda Metsaorg, et nende kohta on materjali leida tunduvalt vähem. Loksa küla puhul tekkis küsimus, kui palju seoses Loksaga kirja panna.

II etapi tegijatele tuleb hange
Samamoodi, nagu Lahemaa mälumaastike projekti I etapi läbiviijad valiti hankega, tuleb hange ka II etapi tegijate leidmiseks.
Ingeldrin Aug kõneles, et sellegi etapi puhul on soov, et kogukonnad ise tegeleksid oma külade pärimuskandjate intervjueerimisega: „Need inimesed, kes jutustajaid rääkima panevad, peaksid olema kohalikud ning ka filmijad võiksid olla sama piirkonna elanikud või siinsete paikadega seotud inimesed. Me ei ole veel ka otsustanud, kas jagame ka II etapi kolme piirkonna vahel.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus