Lahe­maa mi­li­taar­pä­ran­di se­mi­na­ril rää­gi­ti Suur­pea, Pä­ris­pea, Ha­ra ra­ja­tis­test

Lahe­maa mi­li­taar­pä­ran­di se­mi­na­ril rää­gi­ti Suur­pea, Pä­ris­pea, Ha­ra ra­ja­tis­test

Ülle Tamm
0

„Nõu­ko­gu­de mi­li­taar­pä­rand ei so­bi meie kul­tuu­ri­ruu­mi, po­le tsi­viil­ka­su­tu­ses, kuid Eu­roo­pa mõis­tes on olu­li­si ob­jek­te, mi­da tu­leks säi­li­ta­da,“ üt­les MTÜ Ees­ti Sõ­jaa­ja­loo Pä­rand ju­ha­tu­se lii­ge AIN TÄ­HIS­TE.

Kesk­kon­naa­met kor­ral­das koos­ Suur­pea kü­la­ga 22. juu­lil La­he­maa mi­li­taar­pä­ran­di se­mi­na­ri. Osa­le­jaid oli sa­da­kond. Es­malt ko­gu­ne­ti Suur­peal me­re ää­res ka­su­tu­na seis­vas en­di­ses nõu­ko­gu­de ar­mee ins­ti­tuu­di­hoo­nes. Pä­rast­lõu­nal sõi­de­ti Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saa­re va­ba­taht­li­ke me­re­pääst­ja­te paa­ti­de­ga üle Ha­ra la­he Ha­ra sa­da­mas­se, kus omal ajal de­mag­ne­ti­see­ri­ti nõu­ko­gu­de all­vee­lae­vu. Lõ­puks oli ja­lu­tus­käik Suur­peal en­di­ses sõ­ja­väe­lin­na­kus.
Kui sõ­ja­vä­gi lah­kus 1994. aas­tal Ees­tist, jäid tüh­jaks pii­ri­val­ve­kor­do­nid, ka­sar­mud, sõ­ja­väe­lin­na­kud. Nii ka Kuu­sa­lu val­las ja en­di­ses Lok­sa val­las, kus ena­mik va­na­dest mi­li­taar­hoo­ne­test on prae­gu­seks erao­man­dis­,  suu­rem osa neist la­gu­ne­vad. Rii­gi­le kuu­lub Ju­min­da pii­ri­val­ve­kor­do­n, mis paar aas­tat ta­ga­si an­ti ka­su­ta­da Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si­le.
Sa­mas tõ­de­ti se­mi­na­ril, et Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saar on mi­li­taar­pä­ran­di poo­lest eri­li­sed – Ha­ra sa­dam on nii Eu­roo­pa kui ka maail­ma mastaabis uni­kaal­ne ra­ja­tis. Ha­ra mi­li­taar­sa­dam ra­ja­ti 1950nda­te aas­ta­te tei­ses poo­les, Suur­pea­le ehi­ta­ti ins­ti­tuu­di­hoo­ne ja ra­ja­ti lin­nak. Ha­ra sa­da­m ja Suur­pea olid ühen­da­tud me­re­kaab­li­te­ga.
Se­mi­nar toi­mus ins­ti­tuu­di­hoo­ne kol­man­dal kor­ru­sel. Ma­ja oma­nik on fir­ma Vest­man Kin­nis­va­ra. Hoo­ne on la­gu­ne­mas ja pan­dud müü­ki.
Suur­pea sõ­ja­väe­lin­na­kus olid kool, las­teaed, söök­la, ka­sar­mud ja elu­ma­jad. Nüüd ela­tak­se nel­jas kor­rus­ma­jas, mil­lel on eri­ne­vad oma­ni­kud. Kor­te­rid on müü­dud, ka­su­ta­tak­se su­vel, ala­li­si ela­nik­ke on 50 rin­gis. Nõu­ko­gu­de ajal oli Suur­pea lin­na­kus 1000 ela­nik­ku, li­saks 600 aja­tee­ni­jat.
Ha­ra sa­da­ma os­tis OÜ Est­ma, et­te­võ­te oman­das kai ja 30 hek­ta­rit maad, kus on en­di­ne pii­ri­val­ve­kor­don ja sõ­ja­väe­lin­nak. Ha­ra sa­dam on an­tud MTÜ Ha­ra Sa­dam kä­su­tus­se.
Kesk­kon­naa­me­ti Põh­ja re­gioo­ni kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list Ave Pau­lus: „La­he­maa aja­loo­pä­rand on val­da­valt erao­man­dis, tee­me se­mi­na­re, et rää­ki­da nen­de väär­tu­sest, ning püüa­me sel­gi­ta­da, et neid tu­leks hoi­da ja kor­ras­ta­da. Mi­li­taar­pä­ran­di pu­hul on te­gu ena­mas­ti suur­te ob­jek­ti­de­ga.“

Riik kaar­dis­tab ja ana­lüü­sib sõ­jaar­hi­tek­tuu­ri
Ees­ti Muin­sus­kait­se Selt­si juht Peep Pil­lak ja Ees­ti Sõ­jaa­ja­loo Pä­ran­di MTÜ ju­ha­tu­se lii­ge Ain Tä­his­te kõ­ne­le­sid, et muin­sus­kait­se selts või­tis muin­sus­kait­sea­me­ti rii­gi­han­ke ning kaar­dis­tab Ees­tis mi­li­taar­ra­ja­ti­sed. Riigile tehakse et­te­pa­nek, mil­li­sed võiks võt­ta muin­sus­kait­se al­la või si­hi­pä­ra­selt lam­mu­ta­da, kui ei vää­ri säi­li­ta­mist, reos­ta­vad kesk­kon­da ja on oht­li­kud.
Ain Tä­his­te tut­vus­tas fo­to­sid Pal­dis­ki ku­na­gi­se õp­pe­komp­lek­sist, Kilt­si ja Raa­di len­nu­väl­jast, pal­ju­dest teis­test ob­jek­ti­dest Ees­tis. On ma­ju, an­gaa­re, punk­reid, kõi­ki ei ole või­ma­lik ega va­ja­lik al­les hoi­da. Mi­li­taa­rob­jek­tid on ka­vas pil­dis­ta­da, kir­jel­da­da. Ha­ra sa­dam on Peep Pil­la­ku ja Ain Tä­his­te hin­nan­gul olu­li­ne ra­ja­tis, mil­le võiks võt­ta muin­sus­kait­se al­la.
Ha­ras ni­me­tas Ain Tä­his­te väär­tus­li­kuks veel pii­ri­val­ve­kor­do­ni tsaa­riaeg­set ma­ja, mis mi­li­taar­hoo­ne­test sa­da­ma­le kõi­ge lä­he­mal. See on eriline ja võiks eks­po­nee­ri­da, kui oma­ni­k jaksab, sõ­nas ta.
Ees­ti Maaü­li­koo­li maas­tiku­ar­hi­tek­tuu­ri tead­la­ne Ka­lev Sepp tut­vus­tas Eu­roo­pa Ro­he­vöö prog­ram­mi. Lä­bi Eu­roo­pa Ba­rent­si me­rest Mus­ta me­re­ni on al­les ala, mis kül­ma sõ­ja ajal oli piir ida- ja lää­ne­rii­ki­de va­hel, pik­kus 12 500 ki­lo­meet­rit. Traa­taia­ga pii­ri­le jäi loo­dus­lik puh­vert­soon, kus ma­jan­dus­te­ge­vust pol­nud. Tead­la­sed on seal leid­nud väär­tus­lik­ke lin­nu- ja tai­me­lii­ke.
Sak­sa­maal moo­dus­ta­ti 1989. aas­tal ro­he­vöö Lää­ne- ja Ida-Sak­sa­maa va­he­le jää­nud pii­ri­ko­ri­do­rist. 2009. aas­tal alus­ta­ti Bal­ti ro­he­vöö uu­ri­mist. Ees­tis kul­geb see põh­ja­ran­ni­kul ning lää­ne­pool Hiiu­maad ja Saa­re­maad. Maaü­li­kooli teadlased koos tu­den­gi­te­ga on uu­ri­nud ala 25 ki­lo­meet­ri laiu­selt ran­ni­kust si­se­maa poo­le, mi­da nõu­ko­gu­de ajal pee­ti pii­ri­tsoo­niks. Pal­jud mi­li­taa­rob­jek­tid on ka­su­tud, mõ­ni ehi­ta­tud su­vi­laks.
Loo­mi­sel on Eu­roo­pa Ro­he­vöö, eks­per­did aru­ta­vad, kas pi­da­da väär­tus­li­kuks ai­nult maas­tik­ke või ala­sid koos ra­ja­tis­te­ga. Sel­lest sõl­tu­vad toe­tu­sed, mi­da ha­ka­tak­se eral­da­ma nen­de väär­tus­te säi­li­ta­mi­seks.

Õn­ne­tus Ha­ra lin­na­ku vee­tor­nis
Sa­mal se­mi­na­ri­päe­val oli Ha­ra sa­da­mas pal­ju au­to­tu­ris­te ja mat­ka­jaid. Osad neist lii­ku­sid ka Ha­ra en­di­ses sõ­ja­väe­lin­na­kus. Lok­sa kii­ra­bi sai pä­rast­lõu­nal väl­ja­kut­se, üks kau­ge­malt sin­na tul­nud mees kuk­kus lin­na­ku vee­tor­nis. Ta sai tõ­si­seid vi­gas­tu­si, su­ri järg­mi­sel päe­val haig­las.
Piir­kon­na­po­lit­sei­nik Ka­lev Kuus­pa­lu kin­ni­tas juh­tu­nut Sõ­nu­mi­too­ja­le: „Selts­kond oli lä­he­du­ses pi­dut­se­nud, tar­vi­ta­nud al­ko­ho­li ning ot­sus­ta­s lin­na­ku­ga tut­vu­da. 38aastane mees üritas ronida mööda varemeid torni. Teame, et Hara sõjaväelinnaku veetorni trepp on kehvas seisus. Inimene kukkus ja sai raskelt vigastada, suri päev hiljem.“
Ta lausus, et sääraseid õnnetusi saab ja peab ära hoidma: „Sünd­mus­ko­hal võt­sin ühen­dust oma­ni­kuga. Ta peab tagama, et kõrvalised inimesed territooriumile ei pääseks. Tea­ta­sin ka val­la ma­jan­dus­tee­nis­tu­se ju­hi­le ning lähipäevadel saa­dan val­la­maj­ja mär­gu­kir­ja. Oma­va­lit­sus te­ge­leb ehi­tus­jä­re­le­val­ve­ga ja peab la­gu­ne­va­te hoo­ne­te oma­ni­kelt nõud­ma, et nen­des­se ei pää­se­taks. Li­saks Ha­ra lin­na­ku­le on Kuu­sa­lu val­las ka Suur­peal ja Pä­ris­peal la­gu­ne­vaid en­di­si sõ­ja­väe­ra­ja­ti­si.“
Kesk­kon­naa­me­ti kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list Ave Pau­lus: „Juh­tum ei ol­nud se­mi­na­ri­ga seo­tud, kuid sat­tus sa­ma­le päe­va­le. Se­mi­na­ri­le end kir­ja pan­nud ini­mes­te­ga käi­si­me neis koh­ta­des, mis oli oma­ni­ke­ga koos­kõ­las­ta­tud.“
Riigikontroll tegi 2016. aas­tal au­di­ti 15 oma­va­lit­su­ses, vaa­da­ti la­gu­ne­vaid hoo­neid. Kuu­sa­lu vald ei ol­nud au­di­tee­ri­ta­va­te ni­me­kir­jas.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus