Kuusalus jagati mõtteid valla uue arengukava koostamiseks

Kuusalus jagati mõtteid valla uue arengukava koostamiseks

Anne Martin
0

Vallavalitsuse algatusel kogunes 23. augustil Kuusalu rahvamajja valla volikogu liikmeid, vallaametnikke, vallaasutuste töötajaid, ettevõtjaid ja vallas tegutsevaid teisi oma ala eksperte arenguseminarile.

Arenguseminari tulemusena plaanitakse ajakohastada valla arengudokumente, panna kokku valla eelarve. Kutseid saadeti 150 ringis, osalenuid oli 106.

Seminar koosnes kolmest osast: vallaametnike ettekanded, arutelud töögruppides ja töörühmades ühiselt sõnastatud prioriteetide tutvustus. Arenguseminar kestis 9 tundi ja lõppes õhtusöögiga.
Päeva avas vallavanem Monika Salu, kes rõhutas preventiivse mõtteviisi olulisust tegevuste planeerimisel. Ta toonitas, et kogu arenguseminari on võimalik jälgida reaalajas interneti vahendusel, ettekannete slaidid on leitavad valla kodulehelt ning kõigil on võimalik tööleasuvatele töögruppidele ka küsimusi esitada.

Reaalajas oli veebiülekande vaatajaid 50. Seminarile järgneva päeva hommikuks oli veebis järelvaatamise võimalust kasutanud 511 inimest. Esitati 16 küsimust, neist enamik vajavad valla kommunikatsioonispetsialisti Ere Uibo sõnul personaalseid vastuseid, küsimused edastati vastava valdkonna ametnikule.

Ennelõunal andsid oma valdkondadest ülevaate abivallavanemad Anu Kirsman ja Tõnu Ammussaar. Sotsiaalvaldkonnast rääkis vallavalitsuse hoolekandesptsialist Aigi Reinomägi ning teedega seonduvast vallavalitsuse majandusspetsialist Madis Praks.

Tulubaas
Volikogu arengu- ja eelarvekomisjoni esimees Andres Heinver juhtis töögrupi „Tulubaas“ juhina tähelepanu, et investeeringute menetlemine Kuusalu vallas peab kiirenema. Ta rõhutas, et vallas tuleb määratleda prioriteedid, millistes valdkondades või projektides tahetakse olla kaasfinantseerija, kuna praktiliselt kõikide projektitoetuste puhul eeldatakse omaosalust. Samas tuleb tegeleda kõikvõimalike projektirahade, mis aitaksid mistahes kulusid katta, valda toomisega ja vajadusel toetada selles tegevuses ka külaseltse ja kogukondi.

Teed
Vallavolikogu aseesimees Margus Soom töögrupi „Teed“ juhina rääkis eurorahade valda toomiseks tehtava koostöö vajaduses naabervaldadega. Ta tõdes, et teedeehitus vallas on olnud aastaid alarahastatud. Olulisena tõi ta välja külateede tolmuvabaks muutmise vajaduse, pakkudes välja juba naabervaldades läbiproovitu ehk teede immutamise. Teede töögrupp tegi ka ettepaneku suunata edaspidi kaevandustasudest saadavast tulust 50 protsenti valla teede renoveerimiseks.

Vesi ja kanalisatsioon
Volikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni liige Raul Valgiste tuletas töögrupi „Vesi ja kanalisatsioon“ juhina meelde, et Euroopa Liidu abirahadele enam uute tegevuste planeerimisel loota ei saa. Üheks suuremaks probleemiks valdkonnas pidas ta sadevett, eriti Kuusalu, Kolga ja Kiiu alevikus, samuti tuletõrje veevarustusega seotud probleemi. Hea uudisena tõi ta välja, et soojuse ja kaugkütte arengukavas ettenähtud töödest on enamus juba tehtud ja järelikult on tekkinud vajadus sõnastada uus visioon, mis peab haakuma Kuusalu Soojuse visiooniga.

Toetatud tegevused
Töögrupis „Toetatud tegevused: sport, külaliikumine, huvitegevus ja -haridus, noorsootöö”, mida juhtis Urmo Ristisaar, osales kõige arvukamalt oma ala spetsialiste – 20. Urmo Ristisaar tõi kokkuvõtet tehes välja töögrupi ühise arvamuse, et suur probleem vallas on mittetoimiv omavaheline kommunikatsioon. Ühe lahendusena sellele pakuti välja valdkondlike koordinaatorite leidmine. Näiteks võiks valla struktuuri luua kultuuri- ja spordikoordinaatori ametikoha, kus üheks tööülesandeks oleks omada ja jagada informatsiooni valdkonna raames.

Kommunikatsiooniprobleemiga seotud olid töögrupis ka järgmised aruteluteemad: kuidas parimal viisil ja ühtsete kanalite kaudu turundada vallas toimuvaid sündmusi, ka väljastpoolt tulijatele ja kuidas senisest paremini korraldada valla haridus- ja kultuuriasutuste ruumide töövälisel ajal rentimist. Pandi ette, et vallaasutuste ruumid võiksid õhtuti olla avatud kasutamiseks kogukonnaliikmetele.

Töögrupi töö tulemusena sõnastati veel kaks ettepanekut: rajada valda spordikool ja laiendada Kuusalu raamatukogu, võttes kasutusele ruume endises vallamajas.

Pääste, turvalisus, tervishoid, heakord
Vallavolikogu esimees Mait Kröönström oli eestvedaja töögrupi „Pääste, turvalisus, tervishoid, heakord”. Töögrupi juht rõhutas eriti koostöö olulisust, samuti vajadust ka edaspidi panustada vabatahtlikkuse toetamisse, seda nii vabatahtike päästjate, merepäästjate kui ka abipolitseinike mõistes. Olulisena tõi ta välja ka turvalise elukeskkonna tagamise vajaduse, mis tähendab näiteks tuletõrje veevõtukohtade kaardistamist või ka tänavavalgustuse paigaldamist.

Töögrupis sõnastati vajadus tegeleda parkimise korraldamisega, mis on probleemiks eelkõige suvel ja randades, kus on esinenud tõrkeid isegi päästeautoga sündmuskohale ligipääsemisel. Samuti arutati

Kiiu mõisapargi edasiarendamist ja kinnistutele ligipääsu tagamist näiteks prügiautodele, päästeautodele, ka kiirabile ning randades ja metsades prügimajanduse korraldamist. Sõnastati ka soovitus tõhustada vallal koostööd Loksa hooldekoduga.

Merendus, turism, ettevõtlus
Töögruppi „Merendus, turism, ettevõtlus” juhtis arutelu alguses Monika Salu, poole arutelu pealt võttis juhtimise üle hiljem liitunud riigikogu liige Artur Talvik. Oma kokkuvõttes töögrupi tööst rõhutas Artur Talvik KOVi ülesannet luua ettevõtlust toetav taristu ja olla ettevõtja abistajaks vallas pakutavate teenuste kaudu. Ta tegi töögrupi nimel ettepaneku luua vallas koht ametnikule, kelle tööks oleks ettevõtjale äri ajamiseks tingimuste loomisel igakülgse abi osutamine. Vallale soovitati hakata mõnedes küsimustes riigiga oluliselt tugevamalt positsioonilt suhtlema, näiteks teemadel keskkond ja looduskaitse.

Merenduses leiti suurim probleem olevat vallas asuvate väikesadamate töökorda seadmine, samuti vajadus arendada neis välja vajalik taristu. Eraldi toodi välja Salmistu sadam, mis on valla bilansis ja praegu häbiväärses seisukorras.

Infotehnoloogiline areng
Omniva infoäri valdkonna juht Sander Aasna Valklast asendas töögruppi „Infotehnoloogiline areng” esialgu juhtima pidanud Rasmus Merivood. Ettevaatavalt seati eesmärgiks jõuda nii kaugele, et inimesele oleksid peamiseks kanaliks suhtluses vallaga e-kanal ja digiinfrastruktuur. Ka turistidele suunatud turundus peaks kolima eelkõige digitaalkanalitesse.

Vallal soovitati tsentraliseerida kogu KOVi ulatuses IT-tehnoloogia hankimine, mis aitab kindlasti ka kulusid kokku hoida. Sander Aasna pidas oluliseks läbiviidavate rahuloluküsitluste muutmist kvartaalseteks, et tekiks selge ülevaade elanike ootustest vallajuhtidele. Et kõik head mõtted ja ettepanekud selles valdkonnas realiseeruksid, on vaja toetavat taristut, kiiret internetti, ehk vald peaks tegema kõik endast oleneva tagamaks võimalikult lähitulevikus kiire interneti levimine kogu valla territooriumil.

Haridus
Hariduse töögruppi olid ennast kirja pannud 16 oma ala asjatundjat ning seda juhtis volikogu hariduskomisjoni esimeheks valitud Marti Hääl. Töögrupis arutati Kuusalu valla haridusvõrgu tuleviku üle. Murelikuks muutis arutelus osalejaid tõik, et praegune valla hariduse arengukava kehtib küll aastani 2021, aga see tehti tingimustes, kus riigigümnaasiumi osas polnud veel täit selgust. Seda selgust pole ka täna, kuid leiti, et enam ootama jääda pole võimalik, vaja on prioriteedina algatada uue hariduse arengukava koostamine ning kaasata selle koostamisse, lisaks kohalikele asjatundjatele, ka väliseksperte. Tähtajana pakuti töögrupi poolt välja 2019.aasta kevad. Töögrupp oli peaaegu üksmeelsel seisukohal, et gümnaasiumihariduse andmist tuleb Kuusalu vallas jätkata igal juhul.

Marti Hääle sõnul leiti, et tuleks käivitada koolide ühine tugikeskus, seda juba 1.jaanuarist 2019, samuti valla kõigi haridusasutuste halduse ja majanduse konsolideerimine. Töögrupp arutas ka, kas oleks mõistlik viia kõigi koolide juhtimine nö “ühe mütsi alla”, kuid ühtset seisukohta selles küsimuses ei sõnastatud. Siiski koorus diskusioonist välja mõte, et koostöö kõigi seistme vallas asuva haridusasutuse vahel peaks senisest palju tõhusam olema. Lõpetuseks soovitas Marti Hääl valla volikogul lähitulevikus tööle rakendada hariduskomisjon.

Sotsiaaltoetused- ja teenused
Volikogu sotsiaalkomisjoni esimees Ingeldrin Aug oli kutsutud juhtima töögruppi „Sotsiaaltoetused ja -teenused”. Sõnastati neli mõttepunkti. Esiteks vajadus tegeleda teenuste arendamisega sotsiaalvaldkonnas. Konkreetse ettepanekuna toodi välja soov võimaldada kodus lähedasi hooldavatele inimestele puhkust. Samuti peeti oluliselt koostööd nii ettevõtjate kui kolmanda sektoriga erivajadustega inimestele töökohtade loomisel ning võlanõustamisteenuse pakkumist abivajajatele. Ingeldrin Aug rõhutas oma kokkuvõttes mõtet, et sotsiaalvalldkonnas teenuste pakkumine ei saa olla projektipõhine tegevus, vaid see peab olema jätkusuutlik.

Teiseks pidas töögrupp oluliseks eluasemete ja vallavara arendusplaani väljatöötamist, kuna need on oluliseks eelduseks erinevate projektirahade taotlemisel. Kolmandaks rõhutati vajadust sotsiaalvaldkonda senisest enam tähtsustada, mis võiks väljenduda näiteks sotsiaalvaldkonnas tegutsevate inimeste tunnustamises. Parandamist vajavaks peeti ka sotsiaalvaldkonna kuvandit. Neljandana toodi välja reaalne vajadus luua Kuusallu hoolekandekeskus-pansionaat.

Üldplaneering ja vallavara
„Üldplaneeringu ja vallavara” töögruppi juhtis volikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni esimees Kristo Palu, kes kohe sissejuhatuseks tõdes, et üldplaneeringu dokumendid vallas on lootusetult vananenud. Seetõttu tuleb eesmärgiks võtta hiljemalt 2021. aastaks kehtestada vallas uus üldplaneering. Praegu on suur probleem ka see, et vallas puudub planeerija, mis tähendab, et selle leidmiseks tuleb võimalikult kiiresti korraldada vastav hange. Töögrupi juht juhtis tähelepanu ka sellele, et kiiresti, täpselt ja detailselt on vaja kaardistada, millist kinnisvara vald omab ja millises seisukorras iga konkreetne objekt on. Sama kehtib ka kõigi hoonete ülalpidamiskulude kohta.

Töögrupi nimel tegi Kristo Palu ettepaneku luua vallavalitsusse niinimetatud kinnisvarahalduri ametikoht, et hakata järjest probleemidele lahendusi leidma.

Ühine pilt Kuusalu vallast
Kui töögruppide juhid olid oma tööst ülevaate andnud, võttis päeva kokku taas vallavanem Monika Salu. Ta pidas päeva kordaläinuks, kuna vallas on nüüd olemas suur hulk inimesi, kes omavad sarnast tervikpilti ja informatsiooni: „Alustades tööd Kuusalu vallas tundus, et minu ette on laotatud tuhandetest tükkidest koosnev pusle ja need tükid olid kõik tagurpidi. Tänane päev pööras minu jaoks suure hulga neist pusletükkidest ümber ja usun, et ühiselt teame nüüd, millist pilti Kuusalust tahame edaspidi näha.”

Vallavanem tõi ka päeva ühe märksõnana välja oli lõimumise, mis väljendus selles, et töögruppide töövaldkondades leiti mitmeid ühisosi ja mõisteti – isegi soovides muuta vaid mõnd väiksemat osa, pead alati arvestama ka sellega, et see muudab kogu tervikpilti.

Päeva lõpetuseks tänas vallavanem kõiki töögruppides ja mõttevahetustes osalejaid, lisades, et arenguseminari päev on olnud suur töö, mille tulemusena loodetakse kokku leppida tegemist väärt asjades ning juba lähitulevikus koostada vallale arengukava, mille saatuseks ei saa vaid arhiiviriiulil tolmu kogumine.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus