Kuusalu valla erivajadustega inimesed käisid Soomes Sipoos

Kuusalu valla erivajadustega inimesed käisid Soomes Sipoos

ÜLLE TAMM
0

„Meil on sotsiaaltöös veel palju teha ja edasi minna, kui võrrelda Sipoo vallas nähtuga,“ tõdes Kuusalu Almakeskuse juht AGNES VALGISTE.

„Kui külastasime Soomes meie sõprusvallas Sipoos eakate päevakeskust, mõtlesin, et neil oleks huvitav vaadata, missugustes tingimustes meie oma vallas töötame. Kuusalu Almakeskus on pisike ja kitsas, soomlastel on erivajadustega ja puuetega inimestele mitu suurt ning avarat kooskäimiskohta, nende toetamise süsteem on hästi välja mõeldud,“ rääkis Agnes Valgiste pärast Soome-reisilt tagasijõudmist.

„Inimesed on igal pool ühesugused, teevad oma tööd südamega, erinevus on tingimustes. Kutsusime Sipoo sotsiaaltöötajad endale külla. Nad võtsid kutse rõõmuga vastu, ütlesid, et käivad sageli Tallinnas ja Kuusalu on lähedal. Arutasime, et kaks valda on nii pikka aega olnud sõprussidemetes, kuid sotsiaaltöötajad ei ole seni omavahel eriti läbi käinud.“

Idee viia Kuusalu valla psüühiliste erivajadustega inimesed Soome tekkis Agnes Valgiste sõnul seoses kahe valla sõprussidemete 20. aastapäevaga: „Mõtlesin, mida meie Usinatele pakkuda – nii me neid nimetame. Miks mitte teha laevasõit üle lahe sõprusvalda.“

Ta kirjutas SA Kuusalu Almakeskus nimel rahataotlusprojekti Leader-programmi, MTÜ Arenduskoda kaudu saadi meetmest 1.3 „Erinevate elanike­gruppide kaasamise toetus“ 5660 eurot psüühiliste erivajadustega inimeste reisiks Soome ning augustis toimuvaks ratsutamisteraapia laagriks.

Grupp oli 15liikmeline: Kuusalu vallavalitsuse puuetega inimeste kaitse spetsialist ja Almakeskuse juht Agnes Valgiste, psüühilise erivajadusega inimeste tegevusjuhendajad Kaie Ustav ja Anne Mölder, nende 7 erihoolekandeklienti ja saatjatena paar pereliiget, fotograaf ning Ida-Harjumaa Invaühingu liige Urmas Ojango, bussijuhina OÜ Transtime bussifirma omanik Arvi Ööpik Vihula vallast, tõlgi ja koordinaatorina SA Kuusalu Almakeskus nõukogu liige Eda Muru.

Reisiseltskonna võtsid vastu Sipoo valla puuetega inimeste spetsialistid. Käidi tutvumas sõprusvalla mitme erineva teenuskeskusega.

Eda Muru kirjeldas, kuidas toimetulekukeskuses Ristmik tegelesid vabatahtlike neljaliikmelised toetusmeeskonnad probleemsete noorte, nooremapoolsete pikaaegsete töötute, ka liiga noorelt emaks saanutega. Keskuses võib käia iga päev. Valla äärealadelt toodi sinna kliente paar korda nädalas, kõikidel päevadel suheldakse arvuti vahendusel kaugemate piirkondade abivajajatega, sealhulgas eakatega. Keskuses saab õppida söögitegemist, populaarne on majapidamist õpetav rühmatöö, on mitmesuguseid ravi- ja sporditegevusi.  Keskuses käimise eest tuleb päevas tasuda 15 eurot, millest töötukassa maksab 9 eurot, endal tuleb lisada 6 eurot.

„Soomlaste pensionite ja toetussummade juures pole see suur summa,“ märkis Eda Muru.

Vaadati eakate ja puuetega inimeste toetatud elamist teenustekeskuses Elsie, mis asub Sipoo keskuses, ja selle  sööklat, mis oli avatud kõigile. Hinnad olid väga soodsad, söömas käisid seal ka vallaametnikud. Osa söökla töötajaist olid puuetega inimesed.

Koduhooldustöötajatele on Elsie keskuses omaette kahekorruseline korpus. 36 000 elanikuga Sipoo vallas on 52 koduhooldajat. Kuusalu valla Almakeskuse rahvast üllatas see, et nad töötasid kokku 100 kliendiga – igaühe kohta kaks hoolealust. Koduhooldustöötaja peab käima oma klientide juures vähemalt kaks korda päevas. Pensionäridele korraldatakse päevakeskuses Elsie mitmesuguseid kursusi, näiteks elurõõmu kursus. Eakatele on täisvarustusega jõusaal. Kõigile pakutakse tasuta kohvi ja lõunasööki.

Külastati ka Nikkiläs asuva endise psühhiaatriahaigla komp­leksi, kus sotsiaalkorterites elavad inimesed moodustavad ühtse kogukonna, on oma nõukogu, kes arutab ja otsustab kommuuni küsimused. Kuna endine haigla asub kaunis pargis kunagises mõisaansamblis, on osades hoonetes lux-korterid, kus elavad jõukad linnakodanikud.

Eda Muru: „Märkimisväärne on, et seal ei ole puuetega ja psüühiliste erivajadustega inimesed teistest eraldatud. Kõiki inimesi koheldakse võrdselt. Sipoo valla sotsiaaltöö klientidega põhineb neljal alustalal: individuaalsus, tervis ja taastus, kaasatus ning töö. Tähtis on inimese õigus väärikale ja mõtestatud elule.“

Agnes Valgiste: „Meie klientidele Soome-reis väga meeldis, nad polnud kunagi saanud Eestist välja ega laevaga sõita. Tutvusime ka Porvoo ja Helsingi linnaga.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus