Kuusalu leivad müüdi Soomes ära viie minutiga

Kuusalu leivad müüdi Soomes ära viie minutiga

ÜLLE TAMM
0

„Öelge edasi, et järgmiseks korraks tehku leiba palju rohkem, kas või tuhat,” ütlesid pettunud ootajad Kalkkiranta sadamas.

Üks leivamüüja oli MTÜ Kiiu Arendus liige MARGIT NIKKER (vasakul).
Üks leivamüüja oli MTÜ Kiiu Arendus liige MARGIT NIKKER (vasakul).

Kui purjekas Blue Sirius jõudis laupäeval, 10. juulil kell 16 Sipoo valla Kalkkiranta väikesesse sadamasse, oli vastas suur rahvahulk.

Sipoo vallavanema sek­re­tär Birgitta Vasara, vastuvõtu soomepoolne peakorraldaja, ütles, et ootamas oli umbes viissada inimest: „Helistasin meie kohalikesse lehtedesse, soomekeelsesse ajalehte Sipoon Sanomat ja rootsikeelsesse Borga Bladet, et eestlased on tulekul purjekaga ning toovad müügiks kodutehtud leiba. Avaldati väikesed artiklid ning mitmes numbris ilmusid reklaamid. Teatasin ka üleriigilisele rootsikeelsele lehele, sest meie kandis käib palju suvitajaid ja kõik kohalikke lehti ei loe.”

Laevaga saabunuid tervitasid Sipoo vallavalitsuse juht Eero Seppänen  ning spordi- ja noorsoo-osakonna juht Tom Sundback. Vastukõne pidas Kuusalu vallavolikogu esimees Andres Paomees, jutu tõlkis soome keelde abivallavanem Milli Kikkas.

Kuusalu valla kingitusena anti Sipoo vallale üle sümboolne kotitäis rukist ning isiklikult said väiksemad kotid rukkiga Sipoo vallast kaheksa inimest, kes aitasid vastuvõttu ette valmistada. Kotid olid linased, ühele poole oli Vihasoo väikeses tsehhis tikitud Kuusalu kihelkonna rahvariiete mustrivariant ning teisele poole trükitud valla vapikujutis. Rukis saadi OÜlt Leedikõrve.

Sipoo valla vastukink oli suur kastitäis soolatud või suitsutatud lõhekala.

Elevust tekitas Kalkkirannas üks kohalik mees, kes näitas vana piiritusepütti – sellist, millega möödunud sajandi algupoole, kuiva seaduse ajal, veeti salakaubana vägijooki üle lahe Soome.

Seejärel asusid Kuusalu valla naised leibu ja käsitöötooteid müüma, hinnad olid olenevalt pätsi suurusest 2, 3 või 4 eurot. Laudade ümber kogunes suur rahvasumm, kärmemad ostsid kaks-kolm leiba korraga ning viie minuti pärast olid 60 kaasatoodud koduleiba otsas. Soomlased olid viisakad, keegi pahandama ei hakanud, kuid paljud kahetsesid, et jäid tühjade kätega ning kiitsid, et Eesti koduleib on väga hea.

Kuna leivad olid pakitud ja peale pandud siltidel oli valmistaja nimi ning telefoninumber, lubasid mõned võtta küpsetajaga ühendust. Küpsetajaid oli kokku 8: Külliki Praks, Karmen Kirtsi, Ulve Märtson, Herko Sunts, Milli Kikkas, Külli Rahu, Merle Taal, kõige suuremad kogused tegid Aive Sarjas Jumindalt ja Kai Valdmann Kupult. Käsitööesemeid andsid kaasa Kätlin Järvekülg, Mare Veersalu, Margit Nikker ja Merle Taal.

Sõbralaat kestis poolteist tundi – musitseeris ansambel VVV ehk Vihasoo Vinged Vanapoisid ja tantsisid segarahvatantsurühma Kabujalakesed kolm paari. Nende esinemine vaheldus Sipoo valla rahvatantsijate ja kohaliku rahvapilliansambli Sibbo Spelmanslag etteastetega. Lõpulood mängisid VVV ja Sipoo muusikud  üheskoos.

Eesti külalised tantsisid-laulsid reipalt, näod naerul, kõrvaltvaataja poleks osanud arvata, et nad on palava päevaga teinud purjelaeva tekil läbi kümnetunnise meresõidu. Välja ei paistnud seegi, et paljudel saabunuist oli kodus magada õnnestunud ainult paar-kolm tundi – Tapurlas pidi kohal olema varahommikul kell 5, pidulik merelesaatmine algas kell 5.30.

Magama sai Kuusalu valla delegatsioon lõpuks pühapäeva esimestel tundidel – kui Sipoo rahvaga korraldatud ühine õhtusöök möödas, filmimehed ja mõned süstasõitjad kaatriga koduteele saadetud, kümmekond kilomeetrit eemal kirikule kuuluvas puhkemajas öömajale seatud ja tunnike VVV naiste eestvedamisel ühiselt lauldud.

Tagasiteele asuti pühapäeval kella 11 ajal ning Tapurlasse jõuti kella 19ks. 

Kuidas Tapurlast merele saadeti
10. juuli, Tapurla sadam, kell saab 5. Enamik süstasõitjaid on kohal, söövad pudrupoti ja konservikarbid tühjaks, pakivad asju ja sätivad süstasid.

Saabuvad ansambel VVV ja Kabujalakese tantsijad. Tasapisi hakkab kogunema ärasaatjaid. Tulevad Kuusalu pasunakoori mängijad, pillid kaasas. Kella poole kuueks on kohal ka EELK Kuusalu koguduse õpetaja Jaanus Jalakas koos abikaasa Annega. Rahvast on kaile kogunenud saja ringis.

Blue Sirius seisab kai ääres, seilajate kompsud ning toidu- ja pillikastid peal. Vallavanem, MTÜ Kiiu Arendus liige Urmas Kirtsi tervitab ja räägib, kuidas Kuusalu kandi rahvas on aastasadu sõitnud üle mere Soome kaubareisidele: „Vanasti vahetati kaks tünni rukist kilo kala vastu. Meie viime sõpruse märgiks kaasa rohkem kui 50 kilo leiba ja toome sealt lõhet.”

Pasunakoor mängib „Läänemere laineid”. Jaanus Jalakas soovib õnnistatud teeleminekut. Kapten Kaido Vagiström kutsub kõiki tuleval nädalavahetusel Tallinna merepäevadele, seal saab tutvuda ka Blue Siriusega.

Siis annab vallavanem käsu asuda laevadesse. Kabujalakesed on ärevad, kolmandat meestantsijat ei ole. Helistavad kümneid kordi, kuid Urmo Pütsepp magab kodus nii sügavalt, et ei kuule. Rühma juhendaja ja tantsija Eelika Krasmus keelitab Urmas ja Heli Adratit – nemad olid tulnud oma rühmakaaslasi ära saatma. Lõpuks lööb Urmas Adrat käega ning otsustab aidata kaaslased hädast välja. Hüppab laevasolijate plaksutuste ja huilgamise saatel pardale, Heli Adrat jääb kaile, sest teda ootab töö.

„Urmas Adrat on tänase päeva kangelane, sellist asja pole veel enne juhtunud, nagu nüüd,” sõnab vallasekretär Maire Link. Õhtul võis Soomes öelda, et on üks kangelastest – palju kiideti ja patsutati tublisid süstasõitjaid-vallavanemaid, kui nad kohale jõudsid, ning tänusõnu jätkus ka siis Urmas Adratile.

Laev väljub Tapurla sadamast kell 6.11, süstasõitjad on selleks ajaks juba teele läinud. Blue Siriuse madrused Raido Vagiström ja Janner Braun  heiskavad purjed ehk kliiveri, kuunari ning kroodi.

Kiirus on 4-5 sõlme. Peagi möödume aerutajatest, kaatrid jäävad nendega. Milli Kikkas läheb laevakööki hommikuputru keetma. Söömine, laulud, jutud ja naerud. Kella 10 paiku sõidab kõrvale kaater, kus peal Vihula vallavanem Rene Treial ja abivallavanem Urmas Osila. Ütlevad, et tulid Käsmust otse, aerutajaid ei õnnestunud näha. Tund hiljem saabub Artur Talvik kaatriga ning annab teada, et kõik on süstades elus ja terved. Ronib laeva ja filmib sõitjaid, käib ära ka purjeka mastis, et saada paremaid kaadreid.

Tund aega hiljem hakkab Soomemaa paistma. Artur Talvik lahkub ja sellele järgneb kolm tundi teadmatust, mitte kuidagi ei saa teada, kuidas süstarahval läheb. Telefonid ei vasta. Kabujalakesed teevad ahtris ja hiljem ka vööris proovi, et Urmas Adratile sammud meelde tuletada. VVV mängib saateks. Paar päeva varem harjutasid nad Kolgaküla rahvamajas, enne pole VVV Kabujalakestega koos esinenud. Pühapäeval, tagasiteel, küsisid tantsijad, kas oleks võimalik VVVga ka edaspidi koostööd teha. Ingrid Nurmsalu vastas, et ansambel on kutsetele avatud.

Kell 15 teeb Milli Kikkas laevas töökoosoleku, igaüks saab teada, mida tuleb randudes teha – kuhu viia lipud, seada üles LEADER programmi ja Kiiu Arenduse plakatid ning kes müüb leiba. Paljud panevad selga rahvariided.

Läheneme Kalkkiranta sadamale. Artur Talvik toob lõpuks teateid aerutajatest – kõik on endiselt kontrolli all ja nad saabuvad Soome õigeaegselt, keegi pole sõitu lõpetanud ega kaatrisse üle kolinud. Ta kihutab oma kaatriga korra sadamasse, siis kiirustab tagasi ja teatab: „Siin on kõik rootsikeelsed, soome keelt mõistavad üksikud.”

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus